Ehitusfoorum

ahhoi,

Uurisin netist ja ka siit foorumist, et mis nendel kahel pumbal peale hinnavahe
(ALPHA2 3500 eek / ALPHA2L 2500 eek) veel põnevat erinevust on,
aga peale selle ilusa rohelise digitaalse Wattide reaalse tarbimisnumbri
tundub kõik muu funktsionaalsus ja võimekus sama olema.
Äkki jätsin uurides miskit kahe-silma vahele

Ehk on kellelgi kokkupuuteid või kogemusi-kommentaare nende kahe isendi suhtes,
et kas on äkki neil veel miskit erinevust ?

Tänud, kui keegi viitsiks mind pisut valgustada.

Hüdraulilised näitajad on samad, energiatarve sama, selles on sul õigus.
Alpha2 erinevalt Alpha 2 L omab ka lisaprogrammi Auto Adapt , sobilik kasutada kahetoru radika süsteemides. Ehk pump siis ise valib omale sobiva tööpunkti.
Kui sa viitisid rohkem otsida, siis Grundfos.ee kodulehel on selline koht, nagu WebCAPS, sealt leiad omakorda koha Kirjanduse otsing, kust leiad nii Alpha2 L kui Alpha2 kohta korraliku eestikeelse juhendi, mida pumbaga kaasa ei tule. Seal on nö puust ja punasest kirjas, mis tehase programm mis rakenduse tarbeks.
Kui sa ei leia, anna oma maili aadress, saadan.

leidsin tänu sinu vihjele nüüd Grunfosi kodukalt need manualid üles.

Tänud.

Tere
Vana teema küll aga äkki on kasu. Kas keegi seletaks lühidalt ära mis tähendavad Aplha 2l pumbal need erinevad astmed ning millist siis nendest mõtekas kasutada on?Lugesin ingliskeelset manuali aga väheke segaseks jäi ikka.

Lihtsalt seletades: Nupust vasakul olevad kriipsud I, II ja III on kolm püsikiirust ning teisepool olevad kolm tulukest on kolm konstantse surve astet. Ehk siis kui termostaadid on avatud töötab pump kiiremini ja kui suletud aeglasemalt. Mõttekas on kasutada neid astmeid mis hoiavad konstatnset survet. Millist just, see sõltub su süsteemist.

ifffff kirjutas:Lihtsalt seletades: Nupust vasakul olevad kriipsud I, II ja III on kolm püsikiirust ning teisepool olevad kolm tulukest on kolm konstantse surve astet. Ehk siis kui termostaadid on avatud töötab pump kiiremini ja kui suletud aeglasemalt. Mõttekas on kasutada neid astmeid mis hoiavad konstatnset survet. Millist just, see sõltub su süsteemist.

Kui pump pannakse tööle näiteks 3. surveastme peale ja sel hetkel on peale pumpa surveks 1,5 bar, aga kui vee soojenedes tõuseb surve 2,5 bar peale (pumba survepoolel), mida siis pump teeb?

Tänud iff lihtsa seletuse eest. Parandaks aga, et paremalpool nuppu on 4 astet.
https://www.upload.ee/files/5374038/201 ... 7.jpg.html

Enry kirjutas:

ifffff kirjutas:Lihtsalt seletades: Nupust vasakul olevad kriipsud I, II ja III on kolm püsikiirust ning teisepool olevad kolm tulukest on kolm konstantse surve astet. Ehk siis kui termostaadid on avatud töötab pump kiiremini ja kui suletud aeglasemalt. Mõttekas on kasutada neid astmeid mis hoiavad konstatnset survet. Millist just, see sõltub su süsteemist.

Kui pump pannakse tööle näiteks 3. surveastme peale ja sel hetkel on peale pumpa surveks 1,5 bar, aga kui vee soojenedes tõuseb surve 2,5 bar peale (pumba survepoolel), mida siis pump teeb?

Pumba poolt tekitatav surve on ikka sama, on seal süsteemis siis 1 bar või 10 bar. Mis seal vahet?

Pump ei tekita küttesüsteemis survet.

Ilmselt nii see oli, on ja jääb, et foorumis sõna võtavad inimesed, kes asjast halligi ei jaga. Tõelised sptsialistid teevad oma igapäevast tööd ja ei tunne vajadust oma tarkust niisama suvalistele inimestele jagada.

Alpha2 http://net.grundfos.com/Appl/ccmsservic ... 564459.pdf

Alpha2L http://net.grundfos.com/Appl/ccmsservic ... 191223.pdf

joppenpuhh kirjutas:Pump ei tekita küttesüsteemis survet.

Ilmselt nii see oli, on ja jääb, et foorumis sõna võtavad inimesed, kes asjast halligi ei jaga. Tõelised sptsialistid teevad oma igapäevast tööd ja ei tunne vajadust oma tarkust niisama suvalistele inimestele jagada.

Kuidas nimetatakse seda mida pump tekitab survepoolele?

Tsirkulatsioonipumba olemasolust ei sõltu jah see surve mida sa küttesüsteemi manomeetrilt loed.

Ilmselt nii see oli on ja jääb et foorumis võtavad sõna anonüümselt inimesed kes asjast halligi ei jaga.

mina nimetaks seda pumba poolt tekitatavaks survetõusuks ja seda tuleks mõõta diferentsiaalmanomeetriga pumba sisendi ja väljundi vahel. Arvatavasti on sellel hüdraulikas ka miski omaette termin. See on see , mis paneb vee süsteemis ringlema. Staatiline rõhk olgu või 100 baari, ringi ikka midagi käima ei hakka.

Ehk siis jõudsid oma aruteluga sinnamaale mida ma ennem kirjutasin.

OK aitab trollide toitmisest.

ifffff kirjutas:
Kuidas nimetatakse seda mida pump tekitab survepoolele?

Tsirkulatsioonipumba olemasolust ei sõltu jah see surve mida sa küttesüsteemi manomeetrilt loed.

Ilmselt nii see oli on ja jääb et foorumis võtavad sõna anonüümselt inimesed kes asjast halligi ei jaga.

Äkki siis ka kuidagi eraldi nimetatakse seda, mida pump tekitab imemispoolele? Püüame talupojamõistusega ikka mingit mulli juurde tekitada, ise asjast halligi jagamata?

joppenpuhh kirjutas:

ifffff kirjutas:
Kuidas nimetatakse seda mida pump tekitab survepoolele?

Tsirkulatsioonipumba olemasolust ei sõltu jah see surve mida sa küttesüsteemi manomeetrilt loed.

Ilmselt nii see oli on ja jääb et foorumis võtavad sõna anonüümselt inimesed kes asjast halligi ei jaga.

Äkki siis ka kuidagi eraldi nimetatakse seda, mida pump tekitab imemispoolele? Püüame talupojamõistusega ikka mingit mulli juurde tekitada, ise asjast halligi jagamata?

Pumbal on imipool mitte imemispool. Kodus naisel on sul imemispool.

Mul on mees, mehel on survepool.

ifffff kirjutas:

Enry kirjutas:

ifffff kirjutas:Lihtsalt seletades: Nupust vasakul olevad kriipsud I, II ja III on kolm püsikiirust ning teisepool olevad kolm tulukest on kolm konstantse surve astet. Ehk siis kui termostaadid on avatud töötab pump kiiremini ja kui suletud aeglasemalt. Mõttekas on kasutada neid astmeid mis hoiavad konstatnset survet. Millist just, see sõltub su süsteemist.

Kui pump pannakse tööle näiteks 3. surveastme peale ja sel hetkel on peale pumpa surveks 1,5 bar, aga kui vee soojenedes tõuseb surve 2,5 bar peale (pumba survepoolel), mida siis pump teeb?

Pumba poolt tekitatav surve on ikka sama, on seal süsteemis siis 1 bar või 10 bar. Mis seal vahet?

Pakun, et otsitav õige termin on pumba "tõstekõrgus". Ka juhendis on terminid valed ja pealegi läbisegi suvaliselt kasutatud....

Eks juhtub ikka, et juhendite tõlkijad ei oma teadmisi konkreetsel erialal ja tõlgivad nii nagu neile loogiline tundub.
Millegipärast mõni siin sõna võtja arvab, et on sel alal mikngi asjatundja, aga kui näiteks elektrialaga paralleele tõmmata, siis ei tea mis on pinge, voolutugevus, takistus... ilma korrektsete algteadmisteta pole mõtet teistele nõu anda.

Oo kõrgeltharitud härra. Jaga meile matsidele ka oma põhjatuid teadmisi.

ifffff kirjutas:Ehk siis jõudsid oma aruteluga sinnamaale mida ma ennem kirjutasin.

OK aitab trollide toitmisest.

Kahjuks ei õnnestu

Ma tänan Rostfrei.Eestikeelne on ikka eestikeelne aga tundub et ise olen vähemalt samamoodi aru saanud .Nii ma ei tea kuidas ma küll julgen aga küsiks siis veel midagi. Millises astmes peaks siis olema kohe katla taga oleval pumbal?

Rumal mats kirjutas:Oo kõrgeltharitud härra. Jaga meile matsidele ka oma põhjatuid teadmisi.

Tasuta nõu saab siit foorumist "tarkadelt" küllaga, õigete teadjate huvides pole seda niisama jagada.

heixx kirjutas:Millises astmes peaks siis olema kohe katla taga oleval pumbal?

2. aste, selles võib kindel olla.

heixx kirjutas:Ma tänan Rostfrei.Eestikeelne on ikka eestikeelne aga tundub et ise olen vähemalt samamoodi aru saanud .Nii ma ei tea kuidas ma küll julgen aga küsiks siis veel midagi. Millises astmes peaks siis olema kohe katla taga oleval pumbal?

Näe, anonüümseid tarku siin nagu putru, et vältimaks trollimist ei kommenteeri.

joppenpuhh kirjutas:Eks juhtub ikka, et juhendite tõlkijad ei oma teadmisi konkreetsel erialal ja tõlgivad nii nagu neile loogiline tundub.
Millegipärast mõni siin sõna võtja arvab, et on sel alal mikngi asjatundja, aga kui näiteks elektrialaga paralleele tõmmata, siis ei tea mis on pinge, voolutugevus, takistus... ilma korrektsete algteadmisteta pole mõtet teistele nõu anda.

Jah.... meie ühiskond on väike ja need vähesed tõlkijad ei saa igal alal spetsid olla, kuid ega tõlkijad pole seda juhendit sinna netti riputanud - neilt ikka töö telliti ja tellija on selle tööga rahule jäänud - pole parandusi teinud.

Seega kolm võimalust:

1)tõlke tellija ei saa ka ise aru, kuidas see pump töötab ja mida teeb...
2)tõlke tellija saab aru küll, et juhend on vigane, aga teda lihtsalt ei koti, las kunded murravad pead ise..
3)tõlke tellija on väljamaalane ja siin Eestis tema firmas ühtki asjatundjat ei ole....

Pakun et õige on kas esimene või kolmas variant. Igasugu müügikoolitust on tänapäeval firmades moodne ikka kasutada ja suhtumises klienti on üldiselt asjad rohkem korras kui tehnilises taiplikkuses.