Aknad ja nende soojapidavus:
Kahjuks tundub, et sagedasti võrreldakse väga erinevaid tooteid, millel omakorda väga erinevad omadused ja kvaliteet.
Minu arvates ei saa võrrelda kehva puitmaterjali, tihendite jms kvaliteedi ning külma klaaspaketiga saksa akent hea kvaliteediga soome aknaga ning vastupidi.
Võrrelda saame vaid võrreldavate tehniliste omaduste ja klaaspakettide korral.
Pole teada, et Eestis oleks kaheraamse nn soome akna tootjat, kelle standardaknad (avatavad) oleks parema soojusjuhtivusega, kui U-1,3 W/m²K (kuigi üks tuntud aknatootja väidab, et tal on avatava akna U-1,0 ei suuda ta seda kuidagi põhjendada, ega tõendusmaterjali väljastada).
Antud näitaja ei ole eriti kõrgest klassist. Vaatamata laiale lengile on kaheraamse akna standardne sisemine raam vaid ca 42-45mm paksusega, mille soojusjuhtivus eraldi on ca U-2,0 W/m²K ja sellesse paigaldatakse vaid max. 20-22mm klaaspakett, millel 3 või 4mm klaaside korral max. õhu või argooni vahe on 12-14mm, millel klaaspaketi soojusjuhtivus õhuga U-1,5-1,6 ja argooniga U-1,2-1,3.
Klaaspaketis on määravaks soojapidavuse tagamisel just klaaside vaheline ruum, mis isoleerib sisemist ja välimist klaasi. Mida väiksem vahe seda kehvem soojusjuhtivus (üle 20mm ei ole hea, sest tekib konvektsiooniefektist tingitud jahutamine). 3 kordse klaaspaketi korral jääks klaaside vahe ca 6mm ja sellisel juhul on klaaspaketi soojusjuhtivus kehvem kui 2 x klaaspaketil millel 15-18mm vaheruum.
Kaheraamsed aknad mille välimises raamis on ühekordne klaas (mitte pakkettklaas) peab olema tagatud sisemise ja välimise raami vaheline õhu liikumine, et külma välisklaasi sisepinnale ei tekiks kondensaat ja jäätumine. Selleks lõigatakse välimise raami tihendid vertikaalses osas kahelt poolt 3-5cm ulatuses ära. Sellega juhitakse ära kondensaat ja vihmavesi, kui see peaks raami vahele sattuma ning ühtlasi ventileeritakse ka raamide vaheruumi.
Et siis kokkuvõtteks: kui kaheraamsel aknal välimine raam on faktiliselt ebatihe e. raamide vahel liigub tuul, siis ei saa see olla eriti soojapidav aknalahendus, sest sooja peab vaid 2 x klaaspaketiga sisemine aknaraam. Lai leng ei anna siinkohal eelist, kui nõrgim lüli on õhuke 42-45mm paksune siseraam.
Ka head mürapidavust ei ole võimalik sellest tulenevalt saavutada, sest kui välimine raam osaliselt laseb õhku läbi ei summuta see ka oluliselt müra. NB! Kas olete näinud müratõkke uksi millel osaliselt tihendid puuduvad?
Soome tüüpi aknaid on aga võimalik toota ka teisiti e. korraliku sooja ja mürapidavusega, kuid siis on nad ka oluliselt kallimad. Eelduseks on, et aknaraamid on paksemad ja on varustatud 3 x klaaspaketti ja 2 x min. 15mm argoontäitega ning juba ka 2 x selektiivklaasiga klaaspaketiga mille U-on 0,6 W/m²K.
Ka välimine raam peab siis olema paksem ja mahutama korralike näitajatega vähemalt kahekordse selektiivklaasiga paketi. Sellisel juhul välimises raamis olev soojem klaaspakett võiks anda vähese efekti, kuigi ventilatsiooni raamide vahel ära jätta siiski ei saa. Miks? Sest läbi puidu ja värvi imbuva niiskuse hakkaks aja jooksul kooruma raamide vaheline puidu värvkate.
Miks üldjuhul „saksa akna” sisepinna alaservale tekkiv kondensaadi teema rohkem esile kerkib? Sest üldjuhul on siis tegu odavamate ning külmemate akendega ja klaaspaketiga. Ka odavama lahendusena kasutatav klaaspaketi alumiiniumist vaheliistu soojusjuhtivus on ääretult kõrge ja seetõttu klaasi alaserva kondenseerub (aknaklaasi alumine serv on alati veidi külmem kui ülemine) uusehitustest tulenev niiskus ka üsna kergesti. Seinamaterjalid nagu Fibo, Aeroc, betoon jne materjalid imavad ehituse käigus suures koguses niiskust, mis külmal perioodil hakkab jahedamatele pindadele kondenseeruma ja see protsess võib kesta 3-5 aastat, kuni lõpliku kuivamiseni. Sellist olukorda aitab välistada juba ehituse ajal kütte ja ventilatsiooni sisse lülitamine ning õhuniiskuse kogujate kasutamine nii ehitus-sisetööde perioodil, kui ka hiljem. Soojal perioodil aitab ka akende ventilatsiooni asenditesse avamine nii, et tekiks normaalne ruumide ventileerimine.
Kaheraamsete akende kondensaadi probleemid on üldjuhul harvemini esinevad, sest selle aknatüübi kahe raami vahel ühtlustub veidi välistemperatuur ning kõige suurem temperatuuri kontrast jääb pigem kahe raami vahele. Tegu on justkui tuulekojaga, kus suurem tuul ja külma veidi pidurdatakse ning siseraam jääb väikesema temperatuurikoormuse mõjualasse. Küll aga ei tähenda see, et tegu oleks seetõttu veel soojema aknatüübiga.
Kasutus ja hooldamismugavuselt aga pole vastast „saksa tüüpi” akendele.
Seetõttu on minu hinnangul ka ca 90% kogu Euroopa turust just seda aknatüüpi akende kasutajad.
Saksa tüüpi on põhiliselt ka PVC aknad nagu ka puit- ja puit-puitalumiinum ning alumiiniumaknad.
Kõigest sellest tulenevalt on oluliselt lihtsam ja ka soodsam saavutada kõrgeid soojapidavuse näitajaid just saksa tüüpi akende täiustamisega.
Eestis on märkimisväärseid tulemusi saavutanud Kalesy aknatehas, kes on 68mm standardse aknalahenduse edasiarendusega saavutanud sisuliselt
passiivaknad, mille soojusjuhtivus on U-0,82W/m²K. Tulemus arvutatud kasutades Euroopa akende arvutusmeetodit EN10077.
Vaata ka teisi Kalsesy lahendusi:
http://www.kalesy.ee/aknad.htm
Eerik Kirs
Aknatehas OÜ
Kalesy aknad ja uksed
