1. leht 2-st
antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 18 Dets 2005, 12:58
Postitas jaantatte
Tervist! Panin palkmajja keskkütte ja elu sunnib vahel kuuks ajaks kodunt lahkuma. Kas on kellelgi kogemusi või teadmisi seoses külmumiskindla vedelikuga keskküttesüsteemis, et ei peaks iga kord radikaid tühjaks laskma. Mida panna, mitu % jne. Paak on 2 tonni. Praegu on veel süsteem "kuiv" .
Postitatud: 19 Dets 2005, 11:14
Postitas Kalvis
Antifriis või tosool jne. on mürgine. Seega pead küttesüsteemi igal juhul lahutama maja tavalisest veevärgist. Tegema pead ta sama kange kui autos radiaatoris on. Pead ju arvestama halvima variandiga, et käreda pakasega on toas sul samakülm kui õues. Ka põleb puhas antifriis, õnneks veega lahjendamine ei tohiks tast põlevat vedelikku teha. Kuid ikkagi ei soovita siis lekkiva keskküttekatlaga kaua kasutada.
Teine variant on osta automaatkatel, mis hoiab küttesüsteemis kraade veidi üle nulli.
antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 19 Dets 2005, 12:44
Postitas jaantatte
Aitäh Kalvisele , katel juba ostetud, nii et automaatikaga on keeruline. Mis tähendab "eraldada veevärgist", olen aru saanud, et keskküttesüsteem ongi ise juba kinnine ring?
Postitatud: 20 Dets 2005, 09:53
Postitas Kalvis
Tavaliselt on keskküttesüsteemi ja maja joogiveesüsteemi vahel üks kraan, millega on lihtne täita tühjakslastud küttesüsteemi. Vot see kraan peab antifriisi puhul puuduma ehk küttesüsteem peab olema eraldatud.
antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 06 Jaan 2006, 16:41
Postitas jaantatte
Ootaksin hea meelega veel arvamusi külmumiskindla vedeliku suhtes keskküttesüsteemis. Kas nii üldse tehakse või mingil põhjusel ei tohiks seda kindlasti teha. On keegi midagi kuulnud?
Postitatud: 06 Jaan 2006, 20:07
Postitas Priit Pärn
Tohib kasutada küll. Nii tehakse päris sageli. Meie kasutame oma objektidel ethüleenglükooli ja vee lahust. Küttesüsteemis oleks mõistlik kasutada 30% lahust.
antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 06 Jaan 2006, 20:11
Postitas jaantatte
Aitäh, aga kust seda ethüleenglükooli sellises suures koguses osta? paak 2 tonni, 30 % sellest üsna suur hulk.
Postitatud: 06 Jaan 2006, 23:58
Postitas Kiku
Soomes olen näinud, et antifriisid tuuakse kohale tonniste plastmasspaakidega. Torustikule pannakse vahele nõu antifriisiga, mille küljes on käsipump, kust saab vajadusel survet juurde pumbata.
Postitatud: 07 Jaan 2006, 00:34
Postitas Priit Pärn
Müüme seda 200L vaatides 25.- +km 1kg. Ühes vaadis on keskmiselt 220kg.
antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 07 Jaan 2006, 12:45
Postitas jaantatte
Veel küsimus Priidule - mida arvata, kas see etüleenglükool on suht "igavene" või võib millalgi 10 aasta pärast tekkida vajadus see mürgine värk kuskile välja pumbata?
Postitatud: 08 Jaan 2006, 16:17
Postitas Priit Pärn
Glükool ei ole igavene. Kuna küttevee temeratuurid on üsna kõrged, siis 10a möödudes tuleb vedelik kindlasti väja vahetada. Kui küttesüsteem on ehitatud terastorudest, võib tekkida vajadus vedeliku vahetamiseks ka varem. Tuleb lihtsalt näppude vahel proovida ja kui vedelik ei ole enam libe vaid abrasiivne, siis ongi vaja vedelik välja vahetada. Iga viie aasta tagant võib lasta mõõta ka glükooli tihedust, nii saab teada, kas glükool on ikka külmumiskindel.
antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 16 Jaan 2006, 17:43
Postitas jaantatte
Ei te, kas siia keegi veel satub, aga pärin aina edasi. Kuna see antifriisi vahetamine on natuke problemaatiline , siis küsin veel, mitme kw- ne küttekeha tuleks 2 tonnisesse paaki panna( köetavat pinda umbes 200 ruutu), sain aru, et ma saan selle küttekeha veel juurde lisada ja kui palju see siis umbkaudu voolu võiks võtta, kui tahta talvel ära olles jätta see mingi miinimumi peale tiksuma, et külmumist vältida. Ja veel - olen kuulnud, et on olemas see süsteem, et helistad mobiiliga ja elekter lülitub sisse. Kas sellisele paagile saab seda ka rakendada ja kui saab, kas samamoodi on võimalik see ka välja lülitada? Ette tänades.
Postitatud: 16 Jaan 2006, 19:02
Postitas Müürimees
Talvel ära olles on odavam lasta kellelgi korra päevas katlale tuli alla teha. Alla 10kw pole mõtet panna ja see suudab ka vaid külmumise eest säästa, aga kui soovid et sama soe on kui muidu, siis arvesta poole võimsama tenniga ca20kw. mobiil saab selle sisse lülitamisega väga hästi hakkama. Temperatuuri paned eelnevalt termostaadilt paika ja nii lihtne see ongi.
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 24 Jaan 2016, 06:41
Postitas Age Tamm
Kui keskkytesysteemi pole, aga lihtsalt wc potti valada ja vanni ja valamutesse,kas tohib??Voolab ju @ra? Kui ei tohi, siis ei tohi! Ytelge!! Wc potti ei saa ju tyhjaks veest lasta??
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 24 Jaan 2016, 09:40
Postitas officer
...seda küttesüsteemi (täpselt!)sobivat mittekülmuvat vedelikku võid osta päikeseküttesüsteemidega tegelevatest firmadest.
WC loputuskasti võid valada seda küll!
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 24 Jaan 2016, 09:41
Postitas Külaline
Age Tamm kirjutas:Kui keskkytesysteemi pole, aga lihtsalt wc potti valada ja vanni ja valamutesse,kas tohib??Voolab ju @ra? Kui ei tohi, siis ei tohi! Ytelge!! Wc potti ei saa ju tyhjaks veest lasta??
Mina olen sinna valanud auto aknapesuvedeliku kontsentraati. 1 pudel maja ja sauna peale kokku. Toimib.
WC paagi muidugi enne (mitte pärast

) tühjaks lasknud ja haisulukust vett vähemaks kühveldanud.
Ja pole oma pead selle omadustega vaevanud. Auto pritsib selle samuti loodusesse laiali.
Kõvemad mehed pidavat seda lausa jooma...
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 04 Veebr 2016, 00:44
Postitas Age Tamm
Ait@h!!
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 04 Veebr 2016, 13:49
Postitas katlamajas
Antifriisi kasutamisel tuleb arvestada, et soojusülekanne on tunduvalt kehvem, kui veel. Vee soojusmahtuvus on 4216 J/kgK, etanoolil 2453 J/kgK. Pigem on mõistlik kasutada külmumiskaitseks elektrit ja hoone elektrikatkestuste puhuks kindlustada. Antifriisi kasutamine on õigustatud siis, kui tegemist soojustamata hoonetega (laudad, laod jms.)
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 04 Veebr 2016, 18:01
Postitas M.P.
Antifriisi ( glükool ) süsteemides kasutatakse selle jaoks mõeldud kraane , pumpasi , tihendeid j.n.e. , et olge ka sellega arvesatud. Mina isiklikult kütte süsteemi antifriisi ei paneks , leiaks muu lahenduse. Edu !
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 08 Veebr 2016, 21:30
Postitas Rostfrei
M.P. kirjutas:Antifriisi ( glükool ) süsteemides kasutatakse selle jaoks mõeldud kraane , pumpasi , tihendeid j.n.e. , et olge ka sellega arvesatud. Mina isiklikult kütte süsteemi antifriisi ei paneks , leiaks muu lahenduse. Edu !
Et äkki räägiks lähemalt - kuulkraan, sisu teflon - miks ei sobi see glükoolile?
EPDM või Viton või FKM kumm - miks ei sobi need ENAM KASUTATUD materjalid glükoolile?
Pump - malm pesa, malm tööratas (või roostevaba või pronks tööratas või komposiit tööratas) - miks ei sobi need glükoolile?
Ok, pumba võllitihendi primaar- ja sekundaarpindadel on teatud mööndused, samas sobivad ka veele sobivad tihendid, lihtsalt eluiga on kulumise tõttu (mitte keemilise kulumise) lühem.
Ma tahan öelda, et enne kui ködi suust välja ajada, võik ikka enne veenduda, naised saunas ei räägi alati tõtt. Samas on siin palju lugejaid, kes ei vaevu oma peaga mõtlema ning võtavad kõike puhta kullana.
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 10 Veebr 2016, 19:40
Postitas Külaline
Rostfrei kirjutas:M.P. kirjutas:Antifriisi ( glükool ) süsteemides kasutatakse selle jaoks mõeldud kraane , pumpasi , tihendeid j.n.e. , et olge ka sellega arvesatud. Mina isiklikult kütte süsteemi antifriisi ei paneks , leiaks muu lahenduse. Edu !
Et äkki räägiks lähemalt - kuulkraan, sisu teflon - miks ei sobi see glükoolile?
EPDM või Viton või FKM kumm - miks ei sobi need ENAM KASUTATUD materjalid glükoolile?
Pump - malm pesa, malm tööratas (või roostevaba või pronks tööratas või komposiit tööratas) - miks ei sobi need glükoolile?
Ok, pumba võllitihendi primaar- ja sekundaarpindadel on teatud mööndused, samas sobivad ka veele sobivad tihendid, lihtsalt eluiga on kulumise tõttu (mitte keemilise kulumise) lühem.
Ma tahan öelda, et enne kui ködi suust välja ajada, võik ikka enne veenduda, naised saunas ei räägi alati tõtt. Samas on siin palju lugejaid, kes ei vaevu oma peaga mõtlema ning võtavad kõike puhta kullana.
Sellest oligi juttu et iga kuul ei sobi ( erimessing kuul peab olema teflon kaitsmega , tavalised vee kuulid sinna ei sobi ) , sama asi ka pumpadega , toruliitmiku tihendid ( a-press näiteks ) peavad olema ka glükoolile sobivad , tavalised kummi tihendid kannatavad kuni 17% glükooli lahustit. Sooja juhitavusd on glükoolil ka 2 korda väiksem ehk kas on mõtet seda teed minna .30 a tegelen selle tööga , et päris naiste saunas jutt ei ole )
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 11 Veebr 2016, 21:26
Postitas Rostfrei
PALUN konkreetsed viited - mis asi on näiteks "tavaline kummitihend"??
Jutt on küll selline koolipoisi tasemel.
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 11 Veebr 2016, 23:14
Postitas Mark TS
Rostfrei kirjutas:PALUN konkreetsed viited - mis asi on näiteks "tavaline kummitihend"??
Jutt on küll selline koolipoisi tasemel.
Lehekülg 12
http://hals.ee/public/files/VSH%20press ... end%20.pdf , sama asi on ka paisupaakidega ( iga tootja paisukas ei sobi ) .Imelik et sellise "suure ja staazhika eksperdile " see uudiseks on =)
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 11 Veebr 2016, 23:25
Postitas dumbuser
Küsimus pole uudises vaid nimetuses. Väljend tavaline ei määra mitte midagi.
Re: antifriis keskküttesüsteemis
Postitatud: 12 Veebr 2016, 16:30
Postitas Rostfrei
Mark TS kirjutas:Rostfrei kirjutas:PALUN konkreetsed viited - mis asi on näiteks "tavaline kummitihend"??
Jutt on küll selline koolipoisi tasemel.
Lehekülg 12
http://hals.ee/public/files/VSH%20press ... end%20.pdf , sama asi on ka paisupaakidega ( iga tootja paisukas ei sobi ) .Imelik et sellise "suure ja staazhika eksperdile " see uudiseks on =)
Järgmine koolipoisi tase....
Mis selle postituse eesmärk nüüd on? Jutt on seni käinud glükoolist, viidatud lk. 12 ei ole sõnagi mainitud sellisest vedelikust.
Ja eriti lahe on lause osa: -sama asi on ka paisupaakidega ( iga tootja paisukas ei sobi )-
Tooks siis konkreetse näite või viite... jällegi mõttetu lahminime.
