Ehitusfoorum

Tere
Oleks selline loll küsimus. Vanasse talumajja ,kus enne oli leivaahi,pliit ,soojamüür ja korsten tahaks teha nüüd ka ahju , pliidi ja soojamüüri ja loomulikult ka korstna. Probleem seisneb aga selles et see vana lahendus nagu oli ei sobi enam eriti ja uut korraliku lahendust ei oska ka nagu välja mõelda.Asi selles ,et kõik nagu ei mahuks ära ruumi poolest.Et kas kuidagi sellist lahendust ei oleks olemas,et korsten algab nagu ahju seest... lõõrid oleks algul nagu ahju lõõrid ja siis kui korsten ahjust välja jõuab siis on nagu korsten....või on see väga loll idee. Või võib ahju peale teha kuidagi näiteks kerge fibo korstna või plekk-korstna? On kellegil kokkupuudet samasuguse olukorraga.Või oleks mõnda plaani kuidas need asjad paremini kokku istuksid?
Lennukate ideede eest ette tänades....

Vanarahvas korstent ahju peale ei ehitanud. Tänapäeval on siia foorumi siginenud muidugi igast spetse, kes teevad sulle peedist pesumasina kah ... Aga samas võib see korsten lihtsalt asuda ahjuga suhtes nii, et eemalt paistab, et justkui korsten otse ahjust välja kasvab.

Plekkkorstent kuidagi võis, pead arvestama, et ahi paisub kahaneb sentimeetrites. Seepärast ei või kivikorstent ahjupeale teha.

.... seda, et kuidas seal talumajas siis nüüd see ruum nii otsa sai?

Ahi muidugi paisub ja kahaneb aga ma pakuks, et siiski millimeetrites ja puumaja "mängib"teinekord ikka kindlasti enam,ehk see paisumine nüüd küll korstna ehitamist ei pea segama .
Ei saanud nagu arugi hästi, mis siis uuena tuleb ja kui palju või vähe seda ruumi siis on ?
Selles teemas on nii palju variante, et tegemata see kindlasti ei saa jääda ja kui see korsten tõesti mujale ei mahu siis võib ta ahju seljas olla, aga pliiti ju tahtsid ka....kuhu see siis saab

kena köik

Ps Abiks ehk seegi viewtopic.php?f=1&t=18220

Kuidas see maja paisumine teemaga seostub?
Ahi ja korsten pole ju majaga jäigalt seotud.

Puust ja punaseks: kahe täiskivi lõõriga korsten kaalub ca 650 kg/m. Kuus meetrit ikka korstna kõrgus tuleb => 6 m x 650 kg/m = 3900 kg.

Seega ahju üks külg paisub hunniku millimeetreid aga teine külg ei saa mitte seda teha kuna keegi tarkpea on sinna peale asetanud neljatonnise raskuse.
Mis edasi juhtub ahjuga?
Eks ikka praod!

See oli nüüd selle kohta, miks ahju peale korstent ei ole mõistlik teha.

stupiduser kirjutas: Seega ahju üks külg paisub hunniku millimeetreid aga teine külg ei saa mitte seda teha kuna keegi tarkpea on sinna peale asetanud neljatonnise raskuse.

Joonpaisumisel on nii suur jõud, et nelja tonni pole ahjul mingi probleem üles tõsta. Sellepärast nüüd ahi vildakaks küll ei kisu. Seal võivad mängida erinevad soojenemised ja tulevikus ahju remont pole vast ka enam kergesti teostatav.
OT:Üks polaaruuria lasi oma laeva joonpaisumisel üles tõsta ja elas siis jääl talve üle.

Oi jeerum, trummel on juba kambapeale varsti valmis...

sashaobrok kirjutas:Oi jeerum, trummel on juba kambapeale varsti valmis...

Sasa, too peeti juurde...

sashaobrok kirjutas:Oi jeerum, trummel on juba kambapeale varsti valmis...

Miks keegi ei või omada sinust erinevat arvamust ja teiseks, pealegi kui see on õige?

Ka mina arvan, et neli tonni ahju peal ei ole mittemingisugune arvestatav tegur. Kindlasti ei pea see korsten olema seal kahe, milleks , lööriga ja kindlasti ei pea ta olema ka tellistest, mis ei tähenda, et talumajale näiteks just plekist korsten ka sobilik saaks.

Ma arvan , et lahendust tasub kõigele vaatamata otsida ikka põrandal.

Seda minagi, et joonpaisumisel on suur jõud.

Mina füüsikuna arvan, et jõudude gradient 40 kN on piisavalt suur, et savisegu ja telliste vaheline side katkeks (tekiks pragu).

Loodetavasti ilmuvad välja mehhaanikainsenerid, kes need jõud üksipulgi lahti seletavad.
Vastasel korral tuleb Arvo11-l see korsten ahju peale ära ehitada lasta ja siis vaadata, kas tulevad praod või mitte.

Miks keegi ei või omada sinust erinevat arvamust ja teiseks, pealegi kui see on õige?

Kalkun arvas kah

Kivikorsten ahju peal pole mingi peedist tehtud pesumasin... pigem ikka unustatud vana asi.

Kui seda korstent ei suuda kanda ahju kivid, kuidas seda suudavad siis teha samas kõrgusest või madaluses asuvad korstna enda kivid?
Tellistest ja nimelt savitellistest ehitatakse valmis 14 korruselised majad. Peale seinte on seal kividel kanda ka laed ja vallasvara.

Saviseguga soovitatakse lappida ka korstna esimese korruse osa ja ...kannab küll...pole paha. Äkki on kusagil vaadata ka vanemat sorti vabrikukorsten

Jõudu peedistajatele.

Aga mina arvan, et korsten võiks ikka selles projektis ainuisikulises vormis olla-

kena kõik

Selleks, et unustatud vana teha, tuleks korsten laduda keskele. Siit edasi võiks te targemad ise teoretiseerida. Teoorias on muidugi kõik tehtav. Aga "vanad eestlased..." ma räägin...

Katkend ehitusinsener Georgi Samueli kirjutisest "Missiooni lõpp" (Ehituskaar 2004, http://www.ehituskaar.ee/?id=454&op=art&page=3)

"Roodu sööklasse tuli 1945. aastal ehitada ahi. Insener-ohvitseride arusaama kohaselt pidi korsten olema ahju otsas. Niisugust asja polnud me varem näinud ning pelgasime, et korsten vajutab ahju lõhki. Igatahes keegi meist ei tunnistanud, et oskab pottsepatööd. Ega sellepärast korsten ahju otsa veel ehitamata jäänud. Ohvitser määras ühe müüritööd oskava soldati pottsepaks ja andis talle pihku paki tollase Leningradi mingis mereväe ehitusinstituudis valmistatud jooniseid, millel oli kujutatud telliste paigutus ahju ja korstna igas kihis ja käskis joonist järgida. Ilmselt kartis ahju lõhkiminekut ka tundmatu konstruktor, sest vuukidesse olid joonestatud traatsidemed, mis olid kinnitatud ahju nurkadesse ette nähtud raudade külge. Mul oli üsna raske panna pottseppa paberi peal normi täitma, sest tema põhiaeg kulus jooniste lugemisele ning arutlusele, mida üks või teine venekeelse seletuskirja väljend võis tähendada. Ülemus tegi mulle selgeks, et joonise lugemine kuulub töö koosseisu, kuigi normiraamatus seda kirjas polnud. Nii ei aidanudki muu, kirjutasin pottsepale piisaval hulgal ajatööd savimördist kõrvaliste osiste kõrvaldamiseks. Õnneks ei tulnud kontrollid selle peale, et küsida, kuidas käib osiste kõrvaldamine. Mulle oli küll juhuslikult teada, kuidas käis soovimatute osiste eemaldamine kriidist Rügeni saarel (segamis- ja setteanumate rida, mida jahvatatud kriidi vesihõljum pidi paari päeva jooksul läbima), aga kuidas saada sellised osised välja savist, ma siis veel ei teadnud. Meie pottsepp lihtsalt loopis tüütud terad kelluga segust välja, need terad aga, mis talle ette ei sattunud, jäidki müüritist lõhkuma. Kuid nende osiste pärast ahi küll lõhki ei läinud.

Et mitte saada tollal praktiseeritavat süüdistust sabotaažis, järgis pottsepp hoolega joonist. Muidugi ei kontrollinud mitte keegi, kas ta seda ka tegelikult tegi. Ent ma usun, et kõik tellised olid joonisel näidatud kohal. Ning meie kergenduseks ei läinud kõvakskuivatamata ahju müüritis lõhki ka pärast seda, kui sellele oli otsa laotud mitmetonnine korsten. Ohvitserid võtsid kuulda, et ahi tuleb enne kütmist väikse tulega ära kuivatada ja pottsepp täitis normi laastulõkke episoodilise tegemisega koldes (mis ei olnud samuti normiraamatus ette nähtud). Ahi läks lõhki alles siis, kui ohvitser, olles tüdinud lõputust kuivakskütmisest, käskis teha ahju korraliku tule. Seejärel teenis pottsepp normitunde pragude järjekindla kinnimäärimisega, kuni insenermajor lõppeks laskis ahju maha lõhkuda ja käskis ahju teha nii nagu me tahtsime.

Me muide teadsime, et korsten peab toetuma eraldi vundamendile ja ahju müüritis ei tohi olla sellega seotud. Me teadsime ka, miks see nii pidi olema, sest vähemalt üks meist teadis seda ja me rääkisime omavahel. Nendele, kes ei tea, ma räägin ka. Pinnas korstna all vajub rohkem kui ahju all ja see kisub nende omavahelise liite lõhki. Kui teie nüüd ka teate, on see igameheteadmine. Seda, mida kõik teavad ja järgivad, pole ilmselt vaja juhendisse kirjutada, vaid vajadusel mitte-teadjale õpetada. Iseasi on, kui teatakse küll, aga eiratakse. Sel juhul on kirjalikud mängureeglid hädavajalikud.

Ent tagasi ahju juurde. Neevalinna konstruktoril olid kahtlemata piisavad teadmised parteiliste teaduste alal, sest vaevalt saanuks sõjajärgses Piiteris asuda konstruktori kohale ilma tõestatud ustavuseta valitsevale parteile. Ent ta ilmselt ei teadnud (võimalik, et talle polnud õpetatudki), et teras hakkab tõmbele tööle alles pärast seda, kui on kuigipalju veninud, s.o enne tekivad ahjus praod ja alles pärast seda hakkab traat pragude edasist avanemist takistama. Ma ei usu ka, et ta arvutas üle savimördil laotud kuivakskütmata müüritise kandevõime korstna all ja võttis arvesse ahju eri osade temperatuuripaisumiste erinevused. Ning ma arvan, et ta oli ukraina mazankasse laotud ahju näinud ainult väljastpoolt ega teadnud, kuidas talupojad korstna ahju otsa tegid. 1952 tuli mul üle poole aasta elada ukraina mazankas. Ahjul, mille peal oli korsten, polnud ühtegi pragu näha.

Kui meie uus ahi oli juba laotud ja andis sooja, tuli keegi meist selle peale, kuidas ehitada korsten ahju otsa. Saime üksjagu naerda, ent oma teadmist me ülemustega ei jaganud. Kuna me lubasime siis, et seda teavet hoiame enda teada, siis ei passi mul seda ka teile teavitada. Te kindlasti tulete selle peale ise."

Aga sa ise, kuidas Sinu Õpetaja teeb ja õpetab

kaminahi kirjutas:Kui seda korstent ei suuda kanda ahju kivid, kuidas seda suudavad siis teha samas kõrgusest või madaluses asuvad korstna enda kivid?
Tellistest ja nimelt savitellistest ehitatakse valmis 14 korruselised majad. Peale seinte on seal kividel kanda ka laed ja vallasvara.

Saviseguga soovitatakse lappida ka korstna esimese korruse osa ja ...kannab küll...pole paha. Äkki on kusagil vaadata ka vanemat sorti vabrikukorsten

Kuidas need 14 korruselised majad ja vabrikukorstnad teemaga haakuvad?

Või pakud Sa välja variandi, et praod tekivad ahju sellepärast, et ahju raskus vajutab vuugid praguliseks?
Seega peaksid praod eelistama tekkimist ahju alumises servas?
Kas praktika kinnitab teooriat?

Ma kardan, et minu gradienditeooria on paikapidavam.

Seda kinnitavad ka senised arvamusavaldused, et korsten peaks olema asetsema ahju keskel (korstna raskus peaks jaotuma ahjule võimalikult ühtlaselt).

Kui meie uus ahi oli juba laotud ja andis sooja, tuli keegi meist selle peale, kuidas ehitada korsten ahju otsa. Saime üksjagu naerda, ent oma teadmist me ülemustega ei jaganud. Kuna me lubasime siis, et seda teavet hoiame enda teada, siis ei passi mul seda ka teile teavitada. Te kindlasti tulete selle peale ise.

Pakun, et mõeldi välja, et tulnuks teha kamin.

Nii et teie arvates ei ole isegi fibo korstna tegemine ahju peale soovitatav..Aga kas siis nii ei saaks et see korsten oleks algul nagu ahju lõõrideks ja pärast korstnaks..?

Kust selline idee üldse ja kes seda ehitama hakkab?
No ei juhtu ju tõesti midagi kui see korsten seal ahju otsas ilusti on aga mina ei näe põhjendust...Kui vähegi saad, ära tee nii , aga kui ei, siis ei saa keegi kätt ette ka panna. Või tahad originaalsust

Lõppude-lõpuks sõltub ju kõik ahjust ja selle ehitusest ning ehitajast

kena köik

Plaani nägemata on väga keeruline mõistlikku abi pakkuda.

Tere arvo11!Heida pilk slaavi ahjundusele ja leidub palju head,lihtsat ja odavat.

Väga hea ja hariv pilt!
Peab tunnistama, et mina ei näe ühtegi pragu!

Kas slaavi ahjundusega kursisolevad inimesed (Juhan näiteks) oskavad ütelda, kas neil on vooder või mitte?

Ja seda ka ei ole näha, et sinna veel tuld oleks tehtud

See pilt,mis ma panin on netist,aga ma olen taolisi ahje teinud Alajõel ja Smolnitsa külas.Sellise lahendusega on võimalik lihtsalt korsten viia õue läbi viimase lõõri.Panen veel mõned skeemid siia,ehk tuleb kasuks.