Keskküte

[Murelik korteriomanik]

Minul probleem 18 korterilise maja keskküttega.
Mitte ei saa jagu sellest. Radikad on koguaeg külmad. Praegu kui väljas on 10 kraadi on toas 18 kraadi. Kui väljas on miinuskraadid on minul korteris 16 kraadi. Radikad ei lähegi kuumaks..pigem on õrnalt leiged. Küttearved on talvel paarituhandesed. korter 70 m3
Ühistu esimeest ei huvita asi absoluutselt ja teisi majaelanike ka mitte. Osadel on keskküte välja vahetatud.
Oskab keegi öelda kuhu kelle poole veel pöörduda saaksin? Kas ongi ainiuke võimalus ka endale alternatiivne küte muretseda?

[Kalvis]

Soojasõlmes on kätt väristavate inimeste nimel kraanid koomale keeratud.
Kui maja enamus oleks päri siis on lihtne - kutsute kokku üldkoosoleku ja nõuate juurdekeeramist või kui ikka ei olda nõus, valite uue juhatuse kes on nõus.
Kui aga enamus on rahul siis saab midagi ette võtta vaid siis kui temperatuur langeb kestvalt alla 18 kraadi. Kahjuks on võitlemine siis ühistu vastu problemaatiline, sest ma ei tea ühtegi head kohtulahendit sel teemal. Igatahes tuleb sul kõigepealt ekspertide tasemel ära tõestada, et sa pole saanud ühistu osutatavat teenust - kütmist, kuid raha soovitakse. Ja keeruline kohtuskäik, sest sina pead kõik tõestama.
Omal soovil küttesüsteemist lahkuda ei või ja küttearveid maksmata jätta ka ei või, mõlemale on kohtulahendeid piisavalt ja kaotajaks on alati jäänud kas mittemaksja või lahkuja.
On ka kolmas tee - lisa radiaatorile ribisi või pane ventilaator külge.

[Katlakütja]

Siin tuleb otsida põhjust. Kas ka naabritel on toas 16 kraadi? Kui terve maja on alaköetud, siis ju see on ühistu soov ja sinna ei saa miskit parata. Kui aga teistel on 20 kraadi või rohkem, tuleb tõenäoliselt keskküttesüsteem ära tasakaalustada. Las keegi spetsialist viskab süsteemile pilgu peale ja kaardistab olemasoleva olukorra.
Kalvise poolt väljapakutud radiaatorite ribide lisamine ja radika-ventilaatorite kasutamine just selliseid olukordi tekitabki. Kui on tegemist ikka ühetorusüsteemiga ja keegi "tark" on omale terve seina ribisid täis lajatanud, siis on loomulik, et teised sellel torul külmetavad.

[allilma soojus spets]

tegelikult me ei tea kus maja asub s.t. millises süsteemis.Soojussõlmes reguleeritakse seda elevaatori abil.Kui vesi on surve all siis liigub ta gravitatsijooni mõjul,kuum surub külma välja, me ei tea isegid kaua ta kesküttesüsteem ekspluatatsjoonis on olnud.Millest võib üleüldse arutada !
Meil trepikojas sai süsteem vahetatud,no ühe toa seisak on ringluses naaber trepikojaga ning temp. vahe uue ja vana vahel on 18 kraadi s.t. veel, ta lihtsalt ei liigu.

[Katlakütja]

tegelikult me ei tea kus maja asub s.t. millises süsteemis.Soojussõlmes reguleeritakse seda elevaatori abil.Kui vesi on surve all siis liigub ta gravitatsijooni mõjul,kuum surub külma välja, me ei tea isegid kaua ta kesküttesüsteem ekspluatatsjoonis on olnud.Millest võib üleüldse arutada !
Meil trepikojas sai süsteem vahetatud,no ühe toa seisak on ringluses naaber trepikojaga ning temp. vahe uue ja vana vahel on 18 kraadi s.t. veel, ta lihtsalt ei liigu.

Gravitatsioon ei määra tänapäeva suletud küttesüsteemides suurt miskit, kuna torud on juba väga peenikesed, takistus suur. Soojuskandjat liigutab siiski pump. Olgu pump maja oma soojussõlmes või keskkatlamaja omas. Põhjus, et vesi kuskil püstikutes liigub ja kuskil mitte või liigub vähem, ongi süsteemi tasakaalustamatus. Samuti "küttespetsialistide" radiaatorite ribide lisamine, uute ja suuremate küttepindadega radiaatorite paigaldamine, samuti võib torustik olla "täis kasvanud". Ehk kolmveerand tollisest torust on saanud 25-aastaga vaevalt pooletolline toru jne.

[Murelik korteriomanik.]

Tänud vastajaile.
Olen viimastel päevadel nende radikatega siin mässanud. Käisin ka ühistu esimehega rääkimas kes lubas esmaspäeval tuua kohale mingi spetsialisti. Ta olevat ka keldris soojussõlmes keeranud juurde mingit survet??..kas sellest või mingil muud põhjusel on igatahes temp. minu korteris tõusnud juba 19-20 kraadini. Kuigi väljas temp langenud.
Proovisime ka radiaatoreid õhtutada - kohe hakkas tulema suht leiget puhast vett. Ma ise oma naisterahva ajuga oleks arvanud, et see vesi seal sees must on...? Kas on võimalik, et radiaatorite eluiga on läbi ja peaks uuemad paigaldama? Kas seda võib teha üksik korter?
Erievates tubades ka meil radiaatorid erineva soojusega. Köögis soojem, teises toas täitsa külm..
Nagu ma aru saan siis oleks õigeim lahendus praegu radiaatorid läbi pesta ja siis uuesti tasakaalustada?? Minu teada tasakaalustamist peale osade korterite küttesüsteemist lahkumist pole toimunud. Kas see oleks olnud kohustuslik? Oskab keegi umkaudu öelda, mis selline asi ühistule maksma võiks minna? Nii mingit umkaudsetki suurusjärku.

[essa]

Väga rumal muidugi, et osad korterid "süsteemist lahkunud" - loodetavasti nad siiski maksavad ühistule ka mingi osa küttest kinni - trepikodade ja keldri kütmise ja kadude osa võrdselt teistega?
Kas teil soojasõlmes on oma tsirkulatsiooni pump? Kui ei ole siis tasuks alustada soojasõlme renoveerimisest ja süsteemi tasakaalustamisest. Muidu seda korda ei saa. Mingi kraani keeramine soojasõlmes ei ole lahendus. Kui teil lõpuks kõik radikad soojad siis kellelgi on juba toas 30 kraadi jne. Radiaatorite vahetus ei ole ka lahendus kui ei ta miks soojaks ei lähe. Vana malm radikas ei lähe (norm süsteemis) 40-50 aastaga ka täis. Sõltub muidugi kust tuleb soe teie majja- mis olukorras on trassid jne.

[Murelik korteriomanik]

On küll pump. Kas on võimalik, et see on nõrk?
Nüüd paar päeva tagasi pesti läbi kõik radiaatorid. Minu korteri seisukohast midagi paremaks ei muutunud.
Nüüd üritan siis uurida kuidas ja kes seda tasakaalustamist läbi viiks. Kuidas see üldse toimub. Mõõdetakse rõhkude vahet erinevates püstikutes? Või temp. järgi? Palju selline asi maksab?

[Katlakütja]

On küll pump. Kas on võimalik, et see on nõrk?
Nüüd paar päeva tagasi pesti läbi kõik radiaatorid. Minu korteri seisukohast midagi paremaks ei muutunud.
Nüüd üritan siis uurida kuidas ja kes seda tasakaalustamist läbi viiks. Kuidas see üldse toimub. Mõõdetakse rõhkude vahet erinevates püstikutes? Või temp. järgi? Palju selline asi maksab?

Oluline on, et igas radiaatoris oleks projektijärgne vooluhulk. Radiaatorite läbipesu tasakaalustamata süsteemile suurt miskit juurde ei anna - läbipesuga saab vähendada süteemi takistust, radiaatorite soojusväljastust - viiakse ju üleliigne sodi süsteemist välja. Soojuskandjal on selline tobe komme - minna sinna kuhu lihtsam minna. Ja lihtsam on minna nendesse püstikutesse, mis asuvad soojussõlmele lähemal. Seepräast tasakaalustataksegi küttesüsteeme. Tasakaalustamine ei tähenda mitte midagi muud, kui soojuskandja teele sätitakse ette takistusi ehk piltlikult ei ole soojuskandjal vahet, kas ta läheb süsteemi kõige kaugema püstiku kaudu või soojussõlmele kõige ligemal asuvamat kaudu. Teekonnad on ühesuguse takistusega. Vaid nii saab kõikidesse püstikutesse õige vooluhulga. Pumba vahetus ei päästa siin mitte midagi - sellega saavad küll otsmised korterid soojaks, kuid soojussõlmele juures asuvatest tekivad "saunad".
Kui aga hoones on osa kortereid ennast "välja lõiganud", siis olete endale teinud karuteene, et nad olete ühtsest tervikust minema lasknud. Kui aga süsteem on juba nii lombakas, et kütte eest raha küstitakse, aga sooja selle eest ei anta, siis tuleb midagi ette võtta. Tasakaalustamine. Tasakaalustamine ei tähenda seda, et "asjatundja" torumees, tuleb ja paigaldab teie majale seadeventiilid. Need ventiilid tuleb ka õigesti paika keerata. See eeldab aga projekti olemasolu.

[Murelik korteriomanik]

Projekti meil pole:(
Hakkan juba vaikselt alla andma...endalgi radikaid välja lõikama ja õhksoojuspumpa paigaldama.