Ehitusfoorum

Mure siis selline, et tegemist 70 aastate ridaelamuboksi tüüpi majaga, kus üks korter on läbi 2 korruse. Vahelaed pööningul ja 2 korruse vahel on puitkarkassi peal, alumise korruse põrand paneelidest, mis toetub vundamendile. Planeering on aga sesmõttes väga halb, et ühe korteri boks on keskelt poolitatud kandva tellisseinaga, mis teeb elamise väga kitsaks. Sellele kandeseinale toetuvad aga pööninglae ja vahelae kandeprussid.

Otsiks lahendust pööninglae ja vahelae kandmiseks. Probleemiks on siin see, et selle kandva seina vahel on korsten, mistõttu ei saa täies pikkuses välisseinast välisseinani kandetala paigaldada, sest korsten jääb ette.

Lisan postitusse ka joonised, pole küll eriline joonestaja, aga loodetavasti on arusaadav.

Lammutamist vajab 1. korruse esimesest seinast kuni korstnani jääv osa, aga kuna see sein jookseb läbi 2. korruse, siis tuleb alustada seina lammutamist 2. korruselt. Alumise korrusega vast kõige hullem ei ole, sest paigaldatavat kandetala saab kas siis püsttaladega või raami keevitamisega panna toetama 1. korruse põrandale, mis on paneelist ning mille all on vundament. Suurem probleem on aga ülemise korrusega, kus enne alumise korruse seina lammutamist tuleb juba pööninglagi toestada, mida aga pole ju võimalik toetada vahelae põrandale.

Küsimus siis, et kas on võimalik keevitada metallraam ning ühest küljest kinnitada see välisseina külge korruse kõrguse ulatuses ning teiseltpoolt korstna külge samuti korruse kõrguse ulatuses. Et kas korstna külge võib üldse kinnitada ja kui ei või, mis põhjused siis oleks.

Samas ka plaan ehitada 2. korrusele WC/vannituba , mida seal algselt ei olnud ja mis seal koormust suurendab, kas selles osas on vajalik praeguse laekonstruktsiooni tugevdamine?

Võiks pakkuda erinevaid lahendusi, kuidas need laed kandma saaks?

Lugupeetud targad, kas keegi tõesti ei viitsi vastata?

Plaan oli kehva, et midagi aru saada.
Kandvaid asju peab ehitusseaduse alusel lahendama projekteerija, kes annaks sulle täpse vastuse. Mõõdud kuidas jne.
Muidu kui kandev sein kaob ära, kuid talasi on vaja toestada siis kasutatakse raudtalasi, kuhu kinnitatakse laetalad kruvide või spetskinnititega (neid kinnitusklambreid olen näinud). Raudtalale mõne postikoha ikka leiab, kui tema enda sille läheb suureks.
Väikeste koormuste või sillete korral saab asju lahendada ka puitkarkass või fermidega, kuid see sõltub palju just sillete pikkusest ja koormusest. Ma ei saanud mõhkugi aru, kui pikad silded või toestamiskohad kuskil olla võiks. Ja kuna ma ei ole projekteerija siis ei võigi ma anda pädevat vastust. Puiduga saab kuni 3-4 m pikkuseid sildeid lahendada.

Korstna külge ei või midagi toetuma kinnitada! Ükskõik kummale poole korstent paned metalltala, mis toetub otsaseintele ja lisaks võid korstna kõrvale posti laduda. Nii teed mõlemal korrusel ja ongi asi olemas. Talade kandevõime, ehk siis mõõdud, arvutab projekteerija. Kui korstna kõrvale posti laod, siis on tala sille suht väike, ja arvan, et kõhutunde järgi veidi üledimensioneerides suudad sinna ka ise midagi välja mõelda. Aga vastutajaks jääd siis ise ja elukindlustus ja majakindlustused ei kehti. Vannitoa pärast sul seal 95% tõenäosusega midagi tugevada pole vaja.

See seina ja korstna vaheline osa, kuhu tala läheb, on ca 3,9 meetrit. Küsimus, et mis siis juhtub kui teha nagu metallist raam, kus korstnapoolses osas tala toetab nagu postile, aga see metallpost on siis pikkupidi kinnitatud korruse ulatuses korstna külge (seda ainult 2. korrusel, 1. korrusel saab posti põrandale toetuma panna)? Miks nii ei võiks teha? Kui see mitte tohtimine on kuidagi seotud korstna soojenemisega, siis on võimalus, et korsten on ju 2 lõõriga ja et see tala poolne lõõr jääks ventilatsiooni jaoks ja suitsu jaoks jääks kaugem pool? Läbi 2 korruse esimese korruse põrandale mingit kandeposti toetuma panna (või siis tellisposti ladumine) hästi nagu ei sobiks.

Äkki siiski keegi arvab midagi..

Et kuidas kõlaks variant, kui lammutada sein, kuid jätta korstna kõrvale tellise pikkune/laiune (260x260) jupp seina alles ja talad nii pööningu vahelae kui kahe korruse vahelae omad, panna sellele toetuma?
Pööningu tala kombineeriks siis 100x150 prussi ja 2 L talaga 130x65, et siis lae prussid jääks selle L tala serva peale seisma?
Vahelae paneks 200 H-tala, mille vahele kinnitaks ka 200x200 prussi (pruss jääb laes nähtavale).

Kuidas sa kujutad ette, et sa selle kõik ära teed, ilma et sul maja vahepeal ära ei laguneks?

No eks ikka nii, nagu seda tõenäoliselt tavaliselt tehaksegi, praegu on pööninglagi ajutiste taladega vahelaele toetatud, hiljem kui vahelaele tala panema hakkan, siis toetan veel ajutiselt omakorda ka alumisele paneelpõrandale.

sashaobrok kirjutas:Kuidas sa kujutad ette, et sa selle kõik ära teed, ilma et sul maja vahepeal ära ei laguneks?

Ma vist sain tiba valesti aru sellest H talast ja neist 200mm puittaladest. Aga kui H tala ei ole korstna juures fikseeritud, siis ta jääb kuidagi ebastabiilne minu arunatukeses.

Tegelikult siis küsimus, et mispidi peaks see H-tala kandma, kas H sellisel kujul nagu ta kirjutatult on või siis H külili? Või see oleneb H nn haarade pikkusest, kumbapidi tala kannab?
Ise ma mõtlesin, et paneks H õigetpidi ning selle alumise osa sisse paneks 200x200 prussi poltidega tala külge kinni, H-tala ise jääks siis seina ja selle telliskiviposti sisse stabiilselt kinnituma, prussiosa toetuma ei jää vaid jääb seinte vahele.

sashaobrok kirjutas:Ma vist sain tiba valesti aru sellest H talast ja neist 200mm puittaladest. Aga kui H tala ei ole korstna juures fikseeritud, siis ta jääb kuidagi ebastabiilne minu arunatukeses.

See ei ole H, vaid I-profiil. Profiil saab kanda mõlemat pidi, kuid kandevõime võib erineda kordades. Suurem kandevõime on ikka nii nagu Sa kirjeldasid "H külili", et ülemine ja alumine flants on horisontaalis ja keskmine ribi on vertikaalis (puittalad saad flantside vahele panna). Kuid ma natuke kahtlen selle tellisposti tugevuses. Pane selle asemel teraspost.