Ehitusfoorum

Ei oskagi täpselt öelda millest see põrand tehtud on...väidetavalt liiva peale pandud betoonist plokid vms...
Algselt oli mõte see põrand ära lõhkuda ,et saaks korralikult soojustada...
Aga kuna selgus ,et vundament on valatud ka ainult maapinnani(all suured maakivid) ja siin/seal on praod...
Siis ei julge eriti seda põrandat sealt välja lõhkuda.

Aga kuna soojustust ju ei ole tahaks midagi ikkagi teha...
Mis oleks kõige mõistlikum lahendus millega põranda pinda minimaalselt tõstma peaks?

Algselt mõtlesin peno+betoon. Aga betooni peab ju vähemalt 6cm valama...
Kui mõistlik oleks panna peno ja sinna peale tekitada mingi puit põrand? Seljuhul ju piisaks 22mm OSB plaadist...?
Ja kas vannituba annaks ka kuidagi puiduga teha? Või põrandakütte jaoks ikkagi vaja betoon valada?

Tegu siis esiku ja vannitoa põrandaga...

vahtplast puiduga on täitsa mõeldav kui tahad õhukest kihti. Võid jäigastada veel tsementkiuplaadiga.
Vannituppa jääks ikkagi vahtplast, betoon ja plaadid juurde, lollikindel, puiduga saab, kuid vajab head tuulutust. Riskantne värk.

Ei tea nüüd kas see pinnasel, külma ja niiske põrandaplaadi soojustamine selliselt ikka on hea mõte? Tõmbab musta kihi vahele nii, et vähe pole. Välispiirdeid reeglina nii ju ei soojustata. See kehtib ka põrandate kohta.

taastaja

Õige soojustamine teeb vaid head. Põrandaplaat on soojem ja vähem niiskust jääb kinni.

Kalvis kirjutas:Õige soojustamine teeb vaid head. Põrandaplaat on soojem ja vähem niiskust jääb kinni.

Ju see põrandaplaat ikka seda mööda külmemaks jääb mida paksemalt seda soojustust sinna peale lisada. ..ja niiskusel on suva kas on soe või külm - ta levib ikka.

taastaja

Kalvis kirjutas:Õige soojustamine teeb vaid head. Põrandaplaat on soojem ja vähem niiskust jääb kinni.

Ju see põrandaplaat ikka seda mööda külmemaks jääb mida paksemalt seda soojustust sinna peale lisada. ..ja niiskusel on suva kas on soe või külm - ta levib ikka.

taastaja

Äkki selgitaksid mehhanismi, kuidas se füüsikaliselt toimib. Ma arvan, et ajad pada, kuid ma pean enne teada saama, kust see arusaam on sul tekkinud.

Minu diagnoos on signatuuris kirjas. Kas see aitab sind nüüd enne edasi!



selgemalt siis... kui pinnasel betoonplaat on ennem soojustamist selle ruumi temperatuuriga, siis pärast soojustamist tema temperatuur alaneb seda rohkem mida rohkem soojustust lisame. Lõputult see muidugi ei kesta ja pinnase temperatuurist ta madalamele ei lange.

Mulle tundus, et su arusaam on vildakas, kuid soovitan, tee soojusarvutused koos iga kihi temperatuuriga siis saad aru mida mina mõtlesin.

Kalvis kirjutas:vahtplast puiduga on täitsa mõeldav kui tahad õhukest kihti. Võid jäigastada veel tsementkiuplaadiga.
Vannituppa jääks ikkagi vahtplast, betoon ja plaadid juurde, lollikindel, puiduga saab, kuid vajab head tuulutust. Riskantne värk.

Paistab ,et maili teel sa nõu jagada ei taha siis arutaks siin edasi...

Kui teha teha nö esiku põrand peno+puit...
Siis mismoodi see välja võiks näha?

Saatsin küll, veel on kirja põhi alles, saadan uuesti?
Veidi sõltub soovitusest ka see, millist küttesüsteemi plaanid kasutada. Kui on vesi soojuspump või plaan just põrandakütet siis on teine lugu. Kui aga radiaatorid või ahi siis on põrand lihtsam.

maapinna tambiks jäigaks või silud õhukese kihi liivaga, paneks mingi kile, (tõrvapapi) hüdrotõkkeks, vahtplast, osb plaat ja siis puidust midagi.
Kui põrandaküttega siis vahtplasti peale tsementkiudplaat, põrandakipsplaat koos torudega ja siis puidust midagi
Ise kaevaks kui saab allapoole ikka vajaliku sügavuse välja ja klassikaline betoon koos põrandaküttega või siis prussid koos vahtplastiga.

...ei saanud nüüd ikka päris täpselt aru...

Aga küsisin ju ,et kui mul on betoonist põrand siis kuidas seda soojustada kasutades puitu...

Sinu jutust sain aru ,et hakkan põrandat pinnasele tegema...

JAH arvasin, et pinnasel värk
Kas betoonil on hüdroisolatsioon. Kui ei ole, tee see kindlasti.
Siis on osalt veel lihtsam. Paned kohe vahtplasti, kui vaja , tasandad aluspinda liivaga. Selle peale üks kiht tasandamiseks kas OSB või põrandakipsi, kui oled kindel, et suutsid vahtplasti sirgelt panna võid ka kohe puitpõrandaga edasi minna.
Teine variant on põrandale prussid, soovitavalt kindlasti niiskustõkkega üle tõmmata, nende vahele vahtplast ja peale põrandalauad. Sel meetodil on oht, et põrandaprussid jäävad ummuksisse ja võivad mitte kõige kauem vastu pidada.

See variant ,et panna vahtplast ja siis OSB tundub küll küllaltki hea lahendus...
Kui tegu on esikuga siis 50mm ei tohiks vast kõige hullem jääda?
Aga mis vägi neid asju seal paigal hoiab?

Aga kuhu tal minna. Loodan, et ostad ikka vähemalt 100 EPS, mitte ei koonerda.

Kalvis kirjutas:Aga kuhu tal minna. Loodan, et ostad ikka vähemalt 100 EPS, mitte ei koonerda.

Asi pole koonerdamises...
Ma paneks 150-200 aga kuna põrand on juba ju olemas siis iga cm mis peale panen tõstab ju põrandat kõrgemale...

Ma ei tea kuhu see põrand minna võib... aga kas EPS ja selle peale pandud OSB ei peaks siis kuidagi kinni olema?
Kui kasutada EPS vahel nö talasi siis oleks selge kuhu kinnitada... aga ilma...

Kas OSB peaks seal ikka 22mm olema või võib ka õhem olla?

Ja kui ma näiteks saaks panna põrandale osadesse kohtatesse 100mm ja osadesse kohtadesse 50mm kas siis jalaga peale astudes on oluline vahe soojuses?

EPS 100 ei olnud paksus vaid tugevusnumber. Mida tugevam, seda vähem muutuvad mõõtmed koormamisel.
Pane nii õhukene kui tahad, kuid arvesta, et plaadi mõte on mõõbli jne. raskuse ühtlasel jaotamisel EPS-ile. Tsementkiudplaat (nn sile eterniit) on veel õhem ja tugevam. Kui läbipaindumine pole probleemiks, võid ju kohe paigaldada sinna peale oma viimistluskatte, kuid üsna kindel on, et astudes näed, kuidas lohk tekib.

Kui panna põrandakatteks laminaat...
Kas siis põrand on külmem kui kasutada tsementkiudplaati või OSB?
Või sõltub see rohkem ikkagi põrandakatte materjalist?
Ja kas kuskilt leiaks ka mingeid võrdluseid erinevate põrandakatte materjalide kohta. Mis on soojem ja mis külmem?

Näiteks huvitaks ka kas betooni peale pandud linoleum on soojem kui laminaat?

OSB on soojem (kui põrandat ei köeta põrandaküttega)
Mitte põrandakütte korral on pinnatemperatuur seda kõrgem (tunnetuslikult jalale seda soojem), mida suurem on kogu põranda soojustakistus, kuid sõltub ka pealiskihi enda materjalitüübist (märksõnaks emissiooni või kiirgustegur)

Aga mis oleks mõistlik OSB paksus selle vahtplasti peal?

OSB paksuse valid ikka mehhaanilise tugevuse järgi. Soojustuse seisukohast on ta parem kuid mehhaaniliselt nõrgem kui tsementkiudplaat sama paksuse juures.
Arvan, et ühest kihist OSB-st piisab, kuid proovi järgi.

Ja oh seda niginat ja naginat, mis siis hakkab õhuniiskuse mängides toimuma, kui need omavahel sidumata OSB plaadid paisudes / kahanedes vastu vahtplasti ning üksteist hõõruma hakkavad. Eriti veel siis, kui peale astud sinna. Kusjuures minu arust siin kunagi oli teema sellest, kus keegi tegi sarnaselt ujuvpõranda EPS-i peale ning polnud rahul.

jan kirjutas:Ja oh seda niginat ja naginat, mis siis hakkab õhuniiskuse mängides toimuma, kui need omavahel sidumata OSB plaadid paisudes / kahanedes vastu vahtplasti ning üksteist hõõruma hakkavad. Eriti veel siis, kui peale astud sinna. Kusjuures minu arust siin kunagi oli teema sellest, kus keegi tegi sarnaselt ujuvpõranda EPS-i peale ning polnud rahul.

Aga kui muud varianti pole siis peab selle naginaga leppima...
Õnneks on tegu esikuga...
Tean ,et muidu jäetakse OSB plaatide vahele vahe ja täidetakse see silikooniga ,et vältida naginat. Sedasi võiks ka vahtplasti peal teha? Aga et ei tekiks OSB ja vahtplasti vahel naginat... Kas sinna pole midagi vahele panna?
Või kui lugeda sealt www.probex.ee siis võib ju vahtplasti põranda külge liimida ja siis selle peale OSB plaadid liimida?


Mis nüüd puutub OSB paksust... www.probex.ee siis sealsete andmete järgi...kuigi ma päris täpselt nendest midagi välja ei lugenud...Siis arvan ,et 10mm võiks ka sobida?

...üks asi veel mille mõtlesin...
Kas vahtplasti on võimalik asendada ka kergkruusaga? Või ei jää siis enam põrand üldse nö stabiilne?

Kergkruus on võrreldes penoga väga kehv soojustusmaterjal. Ujuvat põrandat selle pudi peal ei kujuta ka ette.
Samas saab talle vedelat betooni veidi peale valades teda ühtlaseks massiks muuta. Aga siis ta pole enam kaugeltki soojustus...