Korteri pealse pööningu soojustamine

[põrr]

Elan 60ndatel ehitatud tellisest majas ehk Hrustšovka laadses majas. Majal 2- korrust, mina elan teisel korrusel.
Kuna korteris on soojakaod üsna suured, siis tuli mõte minu korteri pealne pööninguosa ära soojustada. Tegemist valdavas osas puitlaega, mis hetkel pööningu poolt kaetud ehitusprahi st väikeste eterniidikildude ja tuvisitaga.
Oma aruga mõtlesin, et ostan sinna peale 100mm paksust kivivilla, laotan selle sinna tihedalt üksteise kõrvale maha ja asi tahe. Kuna korteri suurus 48m2, siis saaksin nii paari tuhandega hakkama.
Mida spetsid arvavad, et kas see oleks mõistlik tegu või raha raiskamine? Kas räästa alla peaks ka mingisugused tuulesuunajad paigaldama lisaks? Villamatte ei tohiks ju küll tuul ära puhuda ja teiste korterite osast säiliks pööningu tuulutus endiselt.

Algne mõte oli kogu pööningule lasta paigaldada puistevill, aga kuna majal selleks raha pole, siis tuleb mul üksinda enda korteri pealse pööningu soojustamine ette võtta. Ühistu peale kahjuks loota ei saa.

[rax1106]

Kui tuul villa "puhub", siis pole seal sellest villast suurt kasu.

[põrr]

Arvata võiob, et parim lahendus oleks kogu pööningu soojustamine, kuid see ei tule maja finantsseisu tõttu kõne alla.

Kas tõesti pole efekti kui asetan kivivilla plaadid vaid oma korteri lae peale? Majal katus vahetatud ja uued tuulekastid muidu tehtud eelmisel aastal.

[sashaobrok]

100 villa sinna panek on nii väikse effektiga, et ei maksa vast jännatagi. Oleks et 300 või midagi...

[Kalvis]

Efekt on ikka olemas, kuid pead arvestama, et sinu soojemast korterist hakkab soojus lahkuma naaberkorteritesse (läbi seinte peamiselt). Seepärast on mõistlik ühistu majades soojakadusi vähendada ühiselt.

[põrr]

Otsustasin kivivillaga soojustamise siiski ära proovida, sai vill ära ostetud. Pööningul lähemalt uurides selgus ,et nö tuul villa puhuda ei saa kuna korteri lae servast on veel ca 5 telliskivi kõrgune rinnatis maja külgedele üles laotud ja tuul otseselt villa peale vihiseda ei saa, vill jääks kenasti tellisrinnatise taha peitu. Selgus ka, et lae peal on hetkel vähemalt 15 cm kiht šlakki. Selle eemaldamisest otsustasin loobuda kuna töö väga tolmune ja aeganõudev. Piirdun šlakikihi tasandamisega, et vill selle ühtlaselt kataks.
Praegu jätaks siis laele selle vana 15 cm paksuse šlaki kihi + 10 cm villa sellele peale.
Või olen ma seda tehes ikkagi kilplane ja raiskan mõttetult raha?

[arvutihdd]

Kui Te paneksite sellele villale veel peale kõige odavama tuuletõkkepaberi(bituumenpaber 100kr 30 m2) siis saaksite tunduvalt parema tulemuse.Ühendused teipida või teha piisav ülekate. Ääred matta selle sama sodi sisse, mis lae peal on .

[mats maalt]

Kui Te paneksite sellele villale veel peale kõige odavama tuuletõkkepaberi(bituumenpaber 100kr 30 m2) siis saaksite tunduvalt parema tulemuse.Ühendused teipida või teha piisav ülekate. Ääred matta selle sama sodi sisse, mis lae peal on .

Just : tuuletõke annab kindlasti kõvasti juurde Iseasi, kui katuse kandekonstruktsioonid segama ei jää: siis tuuletõket väga vilets paigaldafda

[vuuk]

Mulle on kusagilt meelde jäänud, et tuultõke lael annab effekti ca sama palju kui 5cm kiht villa. Seega 10cm villa ilma tuuletõkketa soojusjuhtivus (kui tuul otse villa sisse ei puhu) on sama, mis 5 cm villa soojusjuhtivus, koos tuuletõkkega. Samas, tuuletõkke plaadil endal on ka soojatakistus. Konstruktsiooni soojatakistus (soojusjuhtivus) võrdub selle kõigi materjalikihtide soojatakistuse summaga. Ja ehkki slakk ei ole eriti effektiivne soojustusmaterjal, võrreldes kaasaegsete villadega, ei maksaks seda seetõttu eemaldada. Kui konstruktsioon koosneb erinevatest materjalikihtidest, siis see aitab summutada paremini ka helisid. Slakki eemaldada on mõtet, kui on alust arvata, et tegemist on ka muude ehituse käigus või ekspluatatsiooni ajal tekkinud vigadega, näiteks külmasillad, roti käigud jne. ja slakk segab nende vigade kõrvaldamist.

[arvutihdd]

Kui Te paneksite sellele villale veel peale kõige odavama tuuletõkkepaberi(bituumenpaber 100kr 30 m2) siis saaksite tunduvalt parema tulemuse.Ühendused teipida või teha piisav ülekate. Ääred matta selle sama sodi sisse, mis lae peal on .

Just : tuuletõke annab kindlasti kõvasti juurde Iseasi, kui katuse kandekonstruktsioonid segama ei jää: siis tuuletõket väga vilets paigaldafda

Isegi kui ääri kinni ei saa, siis kasu on ikkagi kordades suurem kui ilma tõkketa villal. Vill ei hoia sisuliselt sooja, kui ta pealt lahti on , isegi kui otsest tuult sisse ei puhu vaid tuul vuhiseb peal ringi . Katke kasvõi suurem osa bituumen paberiga üle ja vahe on toa tempis märgatav, eriti sellise külmaga !

[Külaline]

õlehunniku peale pole just kõigemõistlikum soojustada.kindlasti pane tuuletõke villale peale aga 100 villa on vähe ....

[põrr]

Jagan nüüd ka veidi kogemusi. Panin villa lae peale ära. Eelnevalt tasandasin šlakikihi ja eemaldasin sealt suuremad kamakad, et vill oleks ilusti vastu šlakki. Šlaki eemaldamisest loobusin, kuna seda oli seal vähemalt tubli 10 cm ja see eemaldamine oleks olnud väga tolmune töö. Kuna katuse servades on eelkirjeldatud ca 5cm kõrgune kivirinnatis, iis tuul otse villa ei puhu, katusel on ka uued tuulekastid.
Katsin esmalt ära kahe magamistoa pealse osa, tulemuseks oli see, et toad on nüüd ca 1-2 kraadi soojemad ja jahtuvad aeglasemalt (kasutan ahjukütet ja õhksoojuspumpa). Seega mingi efekt on kindlasti olemas ja kavatsen lähiajal sama villaga ka ülejäänud korteripealse ära soojustada, senini on see oma laiskuse taha jäänud. Mõtlen ka selle tuuletõkke peale kindlasti

[põrr]

Vastavalt soovitustele ostsin ka selle bituumenpaberi ära ja panin selle villale peale. Takkajärgi oli see igatahes üksi tehes paras piin. Tegin servadelt ülekatte ja kinnitasin tuuletõkkepaberi klammerdajaga, kuigi kõvasti ta muidugi sinna nii kinni ei saanud, aga kuna otsas sai pandud villa alla, siis ilusti villa peale jäi küll.
Mis muret teeb, et kuna vahepeal jäi töö pooleli siis olid rotis suutnud ühe villapaki kile sisse juba pesa teha.

Kas rotid söövad kivivilla? Kui jah, siis vist pikka pidu sel villakihil ja bituumenpaberil seal ei ole

[Kalvis]

Ilma kassita on rottidel jultumus supersuur, köögis käisid toitu söömas, ööseks ronis teki alla, voodisse tegi pesa. Isegi kolistamise peale vaatas vaid otsa ja keeras teise külje. Inimest ei karda üldse, lõksu ei lähe. Alles kassiarmee muretsemisel vähemalt teki alla ei poe, seal magab nüüd kass. Ja villa sisse pole enam pesa tehtud, kuid kööki püüab aeg ajalt ikka pääseda. Kuid ega ta väga kassi ei karda, kui kass südaöösel tahab välja saada siis on rotid jälle laepeal.

[jan]

kuhu sa seda paberit klammerdasid? kui ma õigestu aru saan, siis ta on sul ju villa peal ujuvalt ning klamber kuhugi kinni hakata ei saagi. pigem peaks paberi servad kinni kleepima teibiga. näriliste osas kalvis vastas juba - üsna jultunud tegelased. minu teada nad seda ei söö, kuid uuristavad mõnuga. eriti vahva oli see, kui ühe vahtplast+betoon konstruktsiooniga põranda lammutamisel avastasin, et keegi oli vahtplasti sisse korralikud käigud uuristanud - ime, et põrand selle peale veel ära vajunud polnud.

[arvutihdd]

Kui otsad villa alla keeratud, siis kõik toimib ja mingit klammerdamist pole vaja. Lisaks võite tõesti vuugid kinni teipida, normaalse ülekatte korral pole isegi seda vaja teha. Rottide vastu pidi mingi elektriline plõksija aitama, vähemalt üks klient alles rääkis, et paigaldas ja peale seda pole keegi krõbistanud enam. Mingi väike kast on mille sab seina torkad ja vaikselt mingit plõks plõks häälitsust teeb. Lisake ei teeks paha mõne mürgi koti tühjendamine pööningule. Kindlasti pikatoimeline mürk, sest rott karjaloom.