Ehitusfoorum

Plaan oleks ehitada palkmaja Tartust väljas olevasse elamurajooni. Kuid sinna ei või ehitata palkmaja välimusega maja, ning ise eriti ei tihka ka maja laudisega üle lüüa. Kas ehitusnõunikul on ikka nii palju võimu, et keelab ehitada? Det. planeeringus on kirjas, et ei tohi olla palgi välimust. soov on just ümarpalgist ehitada.

Kui DP määrab ehitusõiguse, kus on keelatud palkmajad, siis on need ka keelatud. Enamus tiheasustus piirkondades on palkmajad mittesoovitavad, kui isegi mitte keelatud. Kui juba DP keelab paljmaja ehituse, siis ei ole ehitusnõuniku sõnal siin enam kaalu. Palkmajade rajamine on mõeldav kui kogu piirkonnas on palkmajad või siis hajaasustuse piirkonnas.

seega, kui ehitusnõunik oleks nõus asjaga, siis see ei loeks, kuna det. planeeringus on krijas teistmoodi?

Nii see teoorias peaks olema, aga kui ehitusnõunik on nõus väljastama ehitusloa palkmajale Dp-alale, kus palkmajad lubatud ei ole, siis jääb see tema vastutusele. Kui ehitusluba väljastatud, siis seda enam tühistada ei saa, v a kinnistu omanik, millele on väljastatud ehitusluba

Kuid kui on kirjutatud dp-s et väline viimistlus kas puit või kivi, kas siis saab nõunik ettekirjutusi teha? Kaua dp kehtib? Tehtud on ta 2004a, ning kirjas on ka seal, et kehtib 2a. kas see tähendab siis seda, et peab uue DP tegema?

Kui on öeldud, et välisviimistluseks puit või kivi, siis seda see ka tähendab - kas laudvooder või kivivooder. Kui on lubatud palkmajade rajamine DP alale, siis on see hoonestustingimustes konkreetselt väljatoodud.

kas DP on palkmajade kohta midagi öeldud?? Kui ei ole, siis põhimõtteliselt võib ju väita, et palkmaja välisviimistlus on ka puit.

Et DP muuta, tuleb koostada DP muudatus, mis võtab aega ja raha, iseasi kui seda ühe maja pärast üldse tegema hakatakse.

Detailplaneering kehtib senikaua kuni seda ei muudeta uue detailplaneerimise läbi - aegumistähtaega detailil ei ole.
Juhul kui KOV-i arhitekt väljastaks ehitusloa palkmajale planeeringu alas, kus need on keelatud, siis tühistatakse see väga kiirelt ja lihtsalt kas vallavalitsuse korralduse või volikogu otsusega, kuna see on seadusevastaselt väljastatud.

Ühesõnaga siit tulevadki siis inimesed,kellele meeldib olla nö. "sadul sea seljas". Kas härra/proua ise aru ei saa, et see palkmaja sobib pigem kuhugi mujale,kui uude elurajooni? Üks asi on DP, mida ei hakata palkmaja pärast never ümber tegema, teine asi on inimesed,kes seal elavad- nemad ei soovi kindlasti palkmaja oma rajooni.
Ise maadlesin naabriga samuti Tartus, uues rajoonis ning tulemuseks oli see, et 100m2 metsaonn löödi laudisega üle. Minul ei ole palkmaja ,kui sellise vastu mitte midagi, kuid igale asjale on oma koht ja fakt on see, et uues rajoonis näeb palkmaja välja täiesti võõrkehana.

kas siis fibost tehtud maja ei ole võõrkeha? See, et palkmaja teha ei või on mingi üleüldine jonn, et ei kõlba, ei näe ilus jms. Palkmaja näeb igati kenam välja, kui mõni fibost kokku laotud onn. Keegi ei hakka ehitama mingit ära vajunud ja räämas maja, maja ju väliselt kena. Kuid eks tuleb siis oma nö. onn ka laudisgea üle lüüa.

No fibost ehitatud maja sa ju vooderdad ka väljast ära.. Antud küsimus on visuaalses ühtsuses, mitte maja omadustes.
Kahjuks pead majale leidma uue kuue selga.

Lisan veel, et ehk jõuab eestis maastike planeerimine niikaugele, et meil on olemas ka nn. palkmaja rajoon, mis näeks tõesti (olen isiklikult näinud välisriigis) ühtne ja ilus välja.

Kivikarbid põllale, palkonnid metsa alla.