Ehitusfoorum

Tere.
Kas keegi ütleks kuidas peab penot välisseina kleepima? Kas pätsikutega kus õhuvahet pidi tuul võib vabalt ringi käia või peaks tahvli servad tihedalt seguga kokku tegema, et tuule liikumine oleks takistatud?

ikka see teine variant sobib ainult ja siis 2 pätsi plaadi keskele.Ära pätsidega pane muidu sein ainult ilu pärast.

Mida teha kui ehitajad juba pätsidega peno ära kleepinud? Kui mingit vahtu vahele lasta , kas seina lainetama ei aja. Praegu plaadi servadele koputades õhu vahe kohal peno vetrub omajagu.

Tere kõigile tellijatele siis

.Õhk ei tohi läbi käia
Äkki loeks ikka ise ka paigaldusjuhendi läbi -ennem kui mehed oma seina kallale lubate
http://www.tarmatrade.ee/File/sspaigald ... loogia.pdf

Küllap nii on ,et kui on nii palju mõistust ,et raha teenida mille eest ehitajad palgata, siis peab olema nii palju mõistust ,et ise profesionaalse ehitaja haridus omandada.

Külaline kirjutas:Mida teha kui ehitajad juba pätsidega peno ära kleepinud? Kui mingit vahtu vahele lasta , kas seina lainetama ei aja. Praegu plaadi servadele koputades õhu vahe kohal peno vetrub omajagu.

Kui sellise tõsise praagi avastate siis esiteks ei ole tööde teostaja sellel alal pädev ja tuleks leida viivitamatult uus tööde teostaja ja teiseks tuleks kõik olemasolev valesti paigaldatud vahtpolüstüreen eemaldada.
Kuna tegu on soojustussüsteemiga siis soojustuse taga ei tohi olla mingit õhu liikumist vastasel korral on tegemist ainult fassaadi välimuse muutmisega!

Parimat!

Hei!

Sai Soomes peno fasaadile kleebitud. Ennem peno paigaldamist tuli kõik seinad tasandada sirgeks Serpo 410-ga, peale mida alles lubati peno paigaldada. Liimsegu kandsime penole täies ulatuses kammiga s.t. mingeid vahesid ei jäänud. Tegemist oli betoonehitisega.

Soome ehitus hiilgab oma üle mõtlemise ja raha raiskamisega.

Külaline kirjutas:Soome ehitus hiilgab oma üle mõtlemise ja raha raiskamisega.

mida kahjuks eesti ehitajad ei oska, on mõtlemine.

No kui seda fassaadi näidet normaalseks pidada, siis on küll midagi rahakoti vastu. Mingit head põhjendust sellele ju pole.
Soomes on palju asju väga üle paisutatud.
Ja normaalne ehitaja oskab väga hästi ehitada, taksojuht-ehitajatega on teine lugu.

Roland66 kirjutas:Hei!

Sai Soomes peno fasaadile kleebitud. Ennem peno paigaldamist tuli kõik seinad tasandada sirgeks Serpo 410-ga, peale mida alles lubati peno paigaldada. Liimsegu kandsime penole täies ulatuses kammiga s.t. mingeid vahesid ei jäänud. Tegemist oli betoonehitisega.

kui arvestada soojapidavust, siis on mõlemad lahendused võrdsed kuid see nn. eelnev tasapinna sirgeks pahteldamine teeb soojustussüsteemi oluliselt kallimaks kuid muus osas jääb kõik samaks.
oluline on silmas pidades seda, et soojustusplaatidele tuleb segu peale kanda mööda plaadi perimeetrit ja keskele 4-6 pätsikest e siis plaat peab olema vähemalt 40% seguga kaetud. muidu on soojustustööd ebaõnnestunud!


Parimat!

Huvitav, mis siis oleks kui läheneda asjale selle nurga alt: Et kas soome näite puhul on peno kinnipidavus parim võimalikest kinnitusmeetoditest? Et kas kõik siinkirjutajad nõustuvad, et "on jah nii kõige tugevam see asi"? Kas sel juhul ei teki kellelgi kuskil kuklapiirkonnas mõtet, et näe kurat somm tahabki endale kindlust ehitada? Et kestaks ka lastelastele jne.... Et mis siis selles halba on või miks seda raharaiskamisena nähtakse?

sashaobrok kirjutas:Huvitav, mis siis oleks kui läheneda asjale selle nurga alt: Et kas soome näite puhul on peno kinnipidavus parim võimalikest kinnitusmeetoditest? Et kas kõik siinkirjutajad nõustuvad, et "on jah nii kõige tugevam see asi"? Kas sel juhul ei teki kellelgi kuskil kuklapiirkonnas mõtet, et näe kurat somm tahabki endale kindlust ehitada? Et kestaks ka lastelastele jne.... Et mis siis selles halba on või miks seda raharaiskamisena nähtakse?

Ma ei tea kuidas teistele, aga mulle igatahes meeldib Sinu ajukäärudes toimuv protsess- see tundub olema natuke erinev enamusest siinsetest külastajatest. Loob teistmoodi mõtlemise, kuid kardan, et paljudele see kohale ei jõua.

sashaobrok kirjutas:Huvitav, mis siis oleks kui läheneda asjale selle nurga alt: Et kas soome näite puhul on peno kinnipidavus parim võimalikest kinnitusmeetoditest? Et kas kõik siinkirjutajad nõustuvad, et "on jah nii kõige tugevam see asi"? Kas sel juhul ei teki kellelgi kuskil kuklapiirkonnas mõtet, et näe kurat somm tahabki endale kindlust ehitada? Et kestaks ka lastelastele jne.... Et mis siis selles halba on või miks seda raharaiskamisena nähtakse?

kindlasti on 100% liimseguga kaetud soojustusplaat seinas üsna tugevasti kinni kuid kui tehnoloogiliselt järgida et plaadile tuleb enne seina paigaldamist kanda liimsegu minimaalselt 40% plaadi pinnast ja kui see seina suruda siis plaadi pinda peaks liimsegu katma c 60-80% ja see on täiesti piisav liimsegu kogus plaadi pinnal et soojustus püsima jääks vajadusel võib ka täiendavad tüüblid lisada.
olen üsna kindel et mõlema variandi puhul kestab soojustussüsteem sama kaua. . nii et see eelnev tasandamine ei anna mingit võitu.


Parimat!

Ma ei mõelnud et "sama kaua". Ma mõtlesin et "kuidas oleks ideaalne"?

sashaobrok kirjutas:Ma ei mõelnud et "sama kaua". Ma mõtlesin et "kuidas oleks ideaalne"?

Vabanda! ideaalne on siis kui järgid tootja poolseid juhiseid !

Parimat!

Võtan siin õigeusklikke jälle nats ärritada.
Serpo liimsegu nake EPSiga > 0,15 MPa
Krohvi paksus, ütleme 10 mm (piisava liiaga), max 20 kg koos EPSiga, ütleme rakendame selle raskuse 1m kõrguse 10 cm paksuse plaadi ülaserva, saame 20 N jõu, mis "kisub" plaati seinast ära.
Arvestame aerodünaamilist "ärakiskumist". F= ½ ρvruutCA F= ½× 1,5 ×30ruudus × 0,01 ×1= 7,5 N
30N/ruutmeetrile, so 30 Pa vs. 150000 Pa!
Väidan, et korraliku nakke korral pole üldse oluline, kas segu on taga 80% pinnast või 8% pinnast, seisab ikkagi. (eeldusel, et materjali andmed õiged on)

renke kirjutas:Võtan siin õigeusklikke jälle nats ärritada.
Serpo liimsegu nake EPSiga > 0,15 MPa
Krohvi paksus, ütleme 10 mm (piisava liiaga), max 20 kg koos EPSiga, ütleme rakendame selle raskuse 1m kõrguse 10 cm paksuse plaadi ülaserva, saame 20 N jõu, mis "kisub" plaati seinast ära.
Arvestame aerodünaamilist "ärakiskumist". F= ½ ρvruutCA F= ½× 1,5 ×30ruudus × 0,01 ×1= 7,5 N
30N/ruutmeetrile, so 30 Pa vs. 150000 Pa!
Väidan, et korraliku nakke korral pole üldse oluline, kas segu on taga 80% pinnast või 8% pinnast, seisab ikkagi. (eeldusel, et materjali andmed õiged on)

täiesti nõus sinuga. on endal kogemus kus tegime katseid soojustusplaatide nakke tugevuse kontrollimiseks
tulemuseks oli et segu jäi seina külge ja soojustusplaat rebenes see katse sai tehtud betoonseinal. tegime ka fibo seinal katse kuid seal oli tulemus vastupidine nimelt tulid fibost tükid välja.

katsetel kasutasime Ceresiti liimsegusid.

Parimat!

kui endale kunagi maja ehitasin siis krohvisin kah fibo üle
migit erilist kulu ei tekitanud. krohvi kulus 1200 kg ja kolme mehega
sai tehtud nelja päevaga see krohvitöö. kuna sügisel sai tehtud siis oli ka praktiline
külg sellel tööl, nimelt vihmavesi sai mööda krohvipinda voolata maha ilma, et sissepoole tungiks. seda krohvimist soovitas minu kunagine fibodiiler.

LogTHERM kirjutas:on endal kogemus kus tegime katseid soojustusplaatide nakke tugevuse kontrollimiseks
tulemuseks oli et segu jäi seina külge ja soojustusplaat rebenes see katse sai tehtud betoonseinal. tegime ka fibo seinal katse kuid seal oli tulemus vastupidine nimelt tulid fibost tükid välja.

katsetel kasutasime Ceresiti liimsegusid.

Ja kuidas te selle katse ajal segu peale kandsite? Servad kinni ja keskelt pätsid?

Kuna ma nii kannatamatu olen, siis "vastan" ise: Kas fibo oleks lagunenud kui ta oleks olnud yle krohvitud ja liimisegu kantud "triibuliselt"?
Seniks ma mingit disainlahendust sult küll ei ostaks kuni sul sellised argumendid...

Mis vahet seal enam on? Selge on see, et nii võib plaate liimida ja alust ära krohvima ei pea. Katsetusi tehakse teatud info saamiseks. Kui penost või fibost katse käigus tükid välja lendavad, siis see tähendab reaalses elus/olukorras seda, et peab vastu küll:)

Tüüpilised eesti ehitajad. Aga kui nüüd mõtleks nõksa ekstreemolukordadele? See on nagu see, et oh milleks teha puitkarkass jämedamast prussist. Et projekteerija arvutas ju, et "kannab küll". Aga ütleme, et vanadus tuleb peale ja katus laseb kaks aastat läbi ja paar posti pehkivad täiesti ära. Kui mul nüüd oleks olnud asjad üledimensioneeritud, siis mul lapselaps võtaks aastaid hiljem kätte ja vahetaks kaks posti ära. Ja seni hoiavad need teised postid asja üleval kuna nad lihtsalt on niipalju tugevad. Ja saaks jälle täitsa kobeda elamise remontida majja. Aga teie muidugi pange pätsidega edasi ja kiitke üksteist takka.

vaaderman kirjutas:kui endale kunagi maja ehitasin siis krohvisin kah fibo üle
migit erilist kulu ei tekitanud. krohvi kulus 1200 kg ja kolme mehega
sai tehtud nelja päevaga see krohvitöö. kuna sügisel sai tehtud siis oli ka praktiline
külg sellel tööl, nimelt vihmavesi sai mööda krohvipinda voolata maha ilma, et sissepoole tungiks. seda krohvimist soovitas minu kunagine fibodiiler.

Selline töö pluss materjal on ikka arvestatav lisakulu, eriti kui sisulist mõtet sellel pole. Vihma tõrjumine on ka küsitav, selle ajaga oleks saanud korralik brigaad ka vahtplasti kleebitud.

sashaobrok kirjutas:Postitus Postitas sashaobrok » 26 Veebr 2010, 20:05
Ma ei mõelnud et "sama kaua". Ma mõtlesin et "kuidas oleks ideaalne"?

Ideaalne olekski lahendus kus asja püsivus on maksimaalne ja väljaminek on minimaalne. Seega see krohvimine ei anna mitte midagi peale lisa töö, raha ja ajakulu.

sashaobrok kirjutas:Aga teie muidugi pange pätsidega edasi ja kiitke üksteist takka.

Keegi pole ju rääkinud ainult kahe pätsiga paigaldamisest ! Räägitud on paigaldamisest vastavalt normidele ja tootaja juhistele. Mina julgeks küll väita, et praegusel ajal on tugevusvarud piisavad ja loodud ka ekstreemoludesse. Igasugu ise nikerdatud ehitistest ei tasu rääkida. Need ei kuulu ehitusvaldkonda.

Praeguse aja normid on piisavad ja paremad kui eelnevatel aegadel, küsimus on ainult nende jõudmises ja kontrollis toote juures .

Võttes aluseks eelnevalt toodud krohvimise kulunäitajad ja arvestades need rahaks:
1200kg serpo 410=1200*3= 3600
3 mees 4 päeva=3*4*1000=12000
Kokku tuleb koos igasugu asjaajamiste ning muude pisividinatega mingi 15 000.- vähemalt.

Seega küsiks kas sashaobrok'le on 15 tuhat mõttetu summa. Mille võiks rahumeeli kulutada fassaadi aluse ilustamiseks ilma reaalset kasu saamata ?

Antud postide tugevuse suurendamine on asjakohane näide, aga fassaadi puhul on tegu puhta lollusega.

sashaobrok kirjutas:Tüüpilised eesti ehitajad. Aga kui nüüd mõtleks nõksa ekstreemolukordadele? See on nagu see, et oh milleks teha puitkarkass jämedamast prussist. Et projekteerija arvutas ju, et "kannab küll". Aga ütleme, et vanadus tuleb peale ja katus laseb kaks aastat läbi ja paar posti pehkivad täiesti ära. Kui mul nüüd oleks olnud asjad üledimensioneeritud, siis mul lapselaps võtaks aastaid hiljem kätte ja vahetaks kaks posti ära. Ja seni hoiavad need teised postid asja üleval kuna nad lihtsalt on niipalju tugevad. Ja saaks jälle täitsa kobeda elamise remontida majja. Aga teie muidugi pange pätsidega edasi ja kiitke üksteist takka.

No kui sul seinast tuleb variant a) penoplast tükkidena ära, kuna penoplast andis järgi b) kui penoplast tuleb koos fibo tüükidega alla, kuna fibo andis järgis
SIIS on tegu tõesti üli ekstreemse olukorraga, kuid nagu näed, siis vastavalt normidele paigaldatud liimseguga ei juhtunud kummalgi juhul midagi. Tema tegi oma töö ära.
Lihtsalt mõtteks võiks arutada ka selle üle vaikselt, et kas (alus krohv) krohvid ka seina, millel kaar sees ja erinevus 50-60mm? Minul näiteks on selline nõukaaegne pärandus
Väga hea oleks olnud panna küll kammiga segu alla ja 100% liimida, kuid polnud võimalik. Kardaksin siis juba seda 60mm krohvikihti, mis sellega aja jooksul saab...