Ehitusfoorum

Vannitoas on metallkarkass-kips vahesein. Torud jooksevad seina sees.
Kuidas-kuhu oleks õige kinnitada kand, et pärast keraamilist plaati kenasti august keere vastu vaataks?
Lisan ühe netist leitud pildi http://3.bp.blogspot.com/_h87HJ79kxIg/S ... CN3130.JPG

Mõõdad kipsi pinna+plaadi kauguse välja ja paned puutüki või mis iganes alla või selle külge. Paremini on läinud, kui kanna pinna arvestad niimoodi, et toru on kohe kipsi taga, vannitoa dushisegistil on need katterõngad üsna kauge varjamisega. Kui liiga sisse jääb, ei saa katterõngaid panna või hakkad toru pikendama.

Ma olen teinud nii, et sissekeere jääks ~3mm üle kipsi ääre. Selliselt saab ka hüdroisolatsiooni korralikult teha. Aga vähemasti Wirsbo kandadele olen ma alati pidanud selle tõttu pikendused otsa keerama. Ja siis olen juba valinud vastava pikkusega pikendused, et saaks võimalikult tagumise, kandva seina vastu kinnitada.

Pildi pealt hästi aru ei saa, aga tundub olevat sellist tüüpi nurgaliitmik, mille võid paigaldada kipsi sisepinna vastu. Sellisel juhul jääb liitmiku välisosa kenasti kipsist välja turritama, mis on läbiviigu hydrotamiseks ideaalne. Kinnita karkassi vahele korralikult kas paksem vineeririba või muu vastav puujupp, et oleks mille külge liitmik vähemalt kahe kruviga KORRALIKULT kinnitada. Olen juhtunud paaril korral nägema kui torumees on segisti paigalduse käigus nurgaliitmikule kena pooltiiru peale väänanud. Tegu siis sellisel juhul "asjatundjate" tööga ,kes on nurgaliitmikud kas vahuga või igasuguste müstiliste kiilusüsteemidega fikseerinud.
Edu!

Mina tavaliselt korjan süsteemi kokku,segisti ,ekstsentrikud ning kannad .Paigaldan ta seina peale,kuhu vajalik.Puurin perforaatoriga augud,rohkem on ette tulnud betoon seinu.Peale seda võtan ta maha ,ning süvendan nii kannud kui ka torustiku,kruvid loobin tavaliselt sisse .Pahteldan korralikult plaadi seguga,kannud panen seinaga ühetasa s.t. mis pannakse hiljem ,plaat või kips.Segistid paigaldan fummiga et hiljem oleks kergem lahti võtta

Loen mina seda foorumit ja igal pool on kannud ja kannud. Viimati kui torutöödega tegelesin, siis oli asjade nimi ikka kannad.
On need kannud mingi sibulaajastu pärang? Ja kuhu sa kruve sisse loobid ????

jan kirjutas:Ma olen teinud nii, et sissekeere jääks ~3mm üle kipsi ääre. Selliselt saab ka hüdroisolatsiooni korralikult teha...

Alupexi kanna ja vee sissejooksu krae plastik osa vahe on 14mm
Kuidas sa saad jätta 3mm välja kui kips on 12,5mm ?
ja kuidas teed siis kui paned kipsi topelt veel ?

Kasutan sobiva pikkusega pikendust nii nagu 3 aasta taguses postituses mainisin.

murmet kirjutas:...Pildi pealt hästi aru ei saa, aga tundub olevat sellist tüüpi nurgaliitmik, mille võid paigaldada kipsi sisepinna vastu....

Palun valgusta sellise variandi kipsi külge kinnitusmeetedit! Pildi pealt tundub, et liiga väiksed vahed ümber põhiaugu ja kipsplaat suht pude materjal, et hiljem kraani sinna külge korralikult keerata ja ka kipsplaat hijlem sellele kraani külge keeramisele ka vastu peaks.

Tere,

Küsiks parem nüüd kandade hüdrotamise kohta.
Ei hakanud uut teemat tegema.
Kui kips seinas ja kannad kipsiga tasa siis kuidas teha need veekindlaks? Osadel piltidel olen näinud mingeid plast rõngaid kandade ümber mis ulatuvad välja.
Hetkel oli plaanis teha hüdro ja siis kangast peale lapp ja uuesti hüdro.
Kas sellest piisab ikka? Kui vastu seina vms kukkuda siis kas ei põruta hüdro lahti? Või pikendusi keerates külge jne.

Tänan,
Risto

Kas silikoonist ei piisa?

ristokru kirjutas: Kui kips seinas ja kannad kipsiga tasa siis kuidas teha need veekindlaks? Osadel piltidel olen näinud mingeid plast rõngaid kandade ümber mis ulatuvad välja.
Hetkel oli plaanis teha hüdro ja siis kangast peale lapp ja uuesti hüdro.
Kas sellest piisab ikka? Kui vastu seina vms kukkuda siis kas ei põruta hüdro lahti? Või pikendusi keerates külge jne.

keera pikendused külge , siis lapita ja klapita

ristokru kirjutas:Kui vastu seina vms kukkuda siis kas ei põruta hüdro lahti

Kas sa ehitad kainestusmaja vannituba?

Tegelikult sellist kanda nagu teemas mainitud paigaldatakse ainult pinna peale. Kahjuks väga laialt levinud ehituspraak Eestis.
Normaalne ja kindel on kasutada seina sees lekkekindlaid süsteeme. Näiteks uponor m6 või m7 liitmikke.
Küll nähtud neid lekkivaid vask ja alupex liitmike seinte sees, eriti keeratavaid. Oleks aeg õiged töövõtted kasutusele võtta.

Küülaline kirjutas:

ristokru kirjutas:Kui vastu seina vms kukkuda siis kas ei põruta hüdro lahti

Kas sa ehitad kainestusmaja vannituba?

Kas Küülaline ei ole mitte kunagi vannitoa või duširuumi märjal v. seebisel põrandal libisenud?

ristokru kirjutas:Kui kips seinas ja kannad kipsiga tasa siis kuidas teha need veekindlaks?
Hetkel oli plaanis teha hüdro ja siis kangast peale lapp ja uuesti hüdro.

Mina olen kipsi ja kanna vahe silikooniga ära täitnud. Silikoon on elastsem ja kannatab suuremat deformatsiooni kui hüdro.

Mina keeraks kannale pimedad ette ja plätserdaks hüdroga kanna üle ja asi ants.

Tänud paljudele suure abi eest!
Silikoon on hea mõte! Enne hüdro sellega kõik võimalik täita.

Panen mõned pildid ka,et oleks näha mis kandadega tegu.

https://fbcdn-sphotos-a-a.akamaihd.net/ ... 780c5bc3a1

https://scontent-ams.xx.fbcdn.net/hphot ... e=5605AFBF

Pikenduste all mõeldakse ekstsentrikud ?
Minu hirm suur kuna lammutasin pool vannituba maha just mis mädanes kuna kandade juurest jooksis vesi kipsi taha! Sai kõik talad jne vahetatud just. Kipsi peal oli plaat ja hüdrost polnud kusagil jälgegi Samuti oli kogu kanna ümbrus hüdrotamata ja kogu vesi plaatidelt jooksis kandade juurest teisele poole seina...

Mõtlen just,et kui nüüd hõdrotan ära kannad siis ikkagi keerates ekstsentrikuid võiv hüdro lahti tulla kusagilt või järgi anda!? Mingil määral peab ekstsentrikuid reguleerima kui segisti nende külge läheb ju.
Kandade ja ekstsentrikute kinnitus koht jääb täpselt pea kipsiga tasa ja kui sealt peaks hakkama veet õrnalt ikkagi läbi tilkuma hakkama,nt see valge teip vms mida pannakse annab kunagi järgi siis tilgub täpselt plaadi taha..

Mida fgh soovitas.Neid lekkekindlaid kandasi. Neid vist mõtlesingi. Kas ma peaks kannad ära vahetama? Või olemasolevad jätma. Hetkel kips veel peale panemata ja saab veel muuta asju

Tänan,
Risto

Pikenduse asemel pane googlisse kraanijätk 1/2" , siis näed, mis on pikendus.
Pikendus võiks peale kipsplaadi panekut jääda umbes 1 cm kipsipinnast väljapoole

hüdrotamise õpetus:
http://www.weber.ee/uploads/media/Weber ... m_veeb.pdf

torumeees kirjutas:Pikenduse asemel pane googlisse kraanijätk 1/2" , siis näed, mis on pikendus.
Pikendus võiks peale kipsplaadi panekut jääda umbes 1 cm kipsipinnast väljapoole

1cm kipsist jäävad välja siis pikendused. Ja siis otsa ekstsentrikud? Liiga pikaks läheb see?
Käisin san tehnika poes ja seal õeldi,et pikendusi siis vaja kui kand sees pool kipsi. Kui kipsiga tasa siis polevat vaja mingeid pikendusi. Kannale otsa ekstsentrik ja kõik.
Hetkel ei julgend midagi osta kuna jutte ja eri versioone rohkem

Poes müüakse ehtsaid pikendusi, neid ongi erinevas mõõdus. Ainus jama, et teinekord on vaja jõle täpselt teha siis tuli osta erinevat mõõtu ning kohapeal selgus mis on õige. Järjekordne topeltkulu.
Kokku oligi eksentrik + pikendus, mõlemaga saab reguleerida ja paika ajada.

Huvitav, kas Eestis mõni santhenik fgh-i viidatud süsteemi ka paigaldab?

Ise olen planeerinud vannitoa nii, et dušisegisti jääb siseseina, seega saan teisele poole seina teha teenindusluugi, et aegajalt vaadata, mis seina see toimub. Ühtegi sellist ühendust ei jäta seina sisse, mida ei saa kontrollida hiljem ja vahetada luugi kaudu.

Väga vähe paigaldatakse... kahjuks.
Sisuliselt on tegemist ehituspraagiga. Tehakse mingid pikenduste rägastik hüdroisolatsiooni taha, siis keeratakse segisti otsa ja reguleerimisega kogemata ka pikendused lahti ning ongi nähtamatu kahju sündinud. Sama lugu alupexi ja vase keeratavate ühendustega ning ka alupexi press ühendustega mis lõppkokkuvõttes kestavad kuni kummitihend sureb ehk vannitoa eluea jooksul kindlasti. Samuti igasugused kolmikud seina sees jne.

Erandiks võiks lugeda wirsbo ühendused nagu eelpool piltidel mis on 99,9 % lollikindel. Samas jääb endiselt probleem kondensaadi ja pikenduste lekkimisega. Ise olen ainult uponori lekkekindlaid süsteeme kasutanud, tootjaid on teisiga kuid see on parim neist. Eesti vähemalt 20 vannituba kus antud süsteem ja tellija magab rahuliku südamega.

Kardan, et väga neid ei paigaldata, sest hulgilaos tellimas olles vaatab müüja alati nagu ime asju neid m7 karpe. Alati mine ise uponori järgi kui kiiresti vaja. St laos kellegil peale uponori neid pole.
Kokkuvõttes keskmise vannitoa maksumus lekkekindla süsteemi ja kollektoritega läheb maksma rohkem umbes 100 eurot kui sedagi. Samas ruumi eluiga pikeneb poole võrra.

Koht mõtlemiseks !

Kui liita juurde, et 90 % vannitoa meistritest ei oska hüdroisolatsiooni õigesti paigaldada ja 99% neist puudub vahend selle korrektse paigalduse testimiseks, siis kokkuvõttes on Eesti märgruumide olukord masendav katastroof seda renoveeritavates ja uusehitistes.

Soovitas siiralt tutvuda weber, kiilto, mira vms tooja hüdroisolatsiooni toodete juhenditega ja soovitavalt minna kuulama koolitust. Igasugune ehituspoe jutt kannad kipsiga tasa on absurd. Isoleeritav läbiviik peaks olema 10mm üle kipsi pinna. Osadel tootjatel ka 15 mm. Kasutage normaalset ekstsentrikut ja selle katet ning pole mingi probleem segisti paigaldamisel.
Muideks tänapäeval käib segisti paigaldamine ilma ekstsentrikuteta vaid otse sulgkraanidega. Kasutage normaalset ja läbimõeldud süsteemi ning igasugused sellised probleemid kaovad ära. Pole vaja ka sajas mõõdus pikendusi, segisti loodimist, õnnetuse kaudu liikumist jne

Läbida tasuks ka kasvõi mõni tasuta tootja koolitus kui pea rohkemaks võimeline pole.

Näiteks üks tore eelmise generatsiooni m6 paigaldamine koos hüdroisolatsiooni lahendusega.
Praegu vähe teine süsteem, m7 generatsioon, aga põhimõtte sama, kuigi paigaldamine natuke teine.
https://www.youtube.com/watch?v=FN-22pvO_mA

Pikenduste juures veel see oht, et sina võid ühendused 100% kuivana pidama saada, kuid viie aasta pärast tuleb naabrimees sul naisele appi segistit vahetama ning tema ei tea sellest vahejupist/pikendusest seal seina sees midagi ning siis võib ikkagi asi lekkima jääda...