1. leht 1-st

Vana palkmaja põrand

Postitatud: 26 Nov 2005, 15:04
Postitas M
Kuidas soojustada vana palkmaja ladpõrandat? Ise mõtlesin sellist varianti.Võtaks vanad lauad üles, siis kaevaks mulla vundamedi alguseni välja, siis kergkruusa täis, siis 100mm peno põrandatala ülemise servaga tasa, vana laud tagasi ning siis lihviks lakiks üle. Äkki peaks seestpoolt vundamendi penoga ka veel soojustama.Ja kas kuskil vahel peks olema ka kile.

Re: Vana palkmaja põrand

Postitatud: 27 Nov 2005, 22:46
Postitas Jaan
M kirjutas:Kuidas soojustada vana palkmaja ladpõrandat? Ise mõtlesin sellist varianti.Võtaks vanad lauad üles, siis kaevaks mulla vundamedi alguseni välja, siis kergkruusa täis, siis 100mm peno põrandatala ülemise servaga tasa, vana laud tagasi ning siis lihviks lakiks üle. Äkki peaks seestpoolt vundamendi penoga ka veel soojustama.Ja kas kuskil vahel peks olema ka kile.
Aga mille külge sa lauad kinnitad? Kus jäid laagid? Kui laagid on siis millele laagid toetuvad-kinnituvad? Põhimõtteliselt on variante mitmeid, kuid kuulaks parema meelega enne vastuseid minu küsimustele.

Postitatud: 27 Nov 2005, 23:16
Postitas M
Praeku on lauad otse taladele kinnitatud. Mõtlesin et paneks prussid peale rihtimiseks

Postitatud: 28 Nov 2005, 09:18
Postitas restauraator
Minu arust võib ikka ka tänasel päeval põrandalaudu talade külge kinnitada.
M kas siis talad lebavad praegu mulla peal?või on õhuvahe ka vahel?

Postitatud: 28 Nov 2005, 14:38
Postitas M
Tala ja mulla vahe on u 20-30cm.

Postitatud: 28 Nov 2005, 23:29
Postitas Jaan
Pakun välja et sinu pakutud varjant sobiks, kuid ma ei raatsiks sinna raisata kergkruusa, pigem pane kergruusa asemel kinnitambitud liiv, siis 100 mm peno ja lauad. Kile otstarbekust sellise varjandi puhul ei näe, või arvab keegi teisiti?

Postitatud: 29 Nov 2005, 09:39
Postitas restauraator
Liiv on soe asi põranda all.Põrandatalad jäävad siis osaliselt liiva sisse.Siin on ohuks see,kui pinnavesi kipub kevadeti kõrgel seisma.Ilmselt teil seda probleemi ei ole,kui talad on hästi säilinud(arvan,et vundamendis pole olnud tuulutusavasi ja soklikivid pole kuivalt laotud)Sokli vastas pole penol ka miskit viga,kui neid rotte ei karda.Peno mark võiks seal küll nn.kallim olla.(imeb vähem niiskust sisse)
Eks võib ka, väga vabalt, see täitevall(liiv või kkruus) olla ümberringi sokli vastus ja keskel ainult peno talade vahel, põrandalaudade all.

Postitatud: 29 Nov 2005, 17:32
Postitas M
Vundamendis on tuulutusavad. Kas jätta need alles.

Postitatud: 29 Nov 2005, 18:24
Postitas restauraator
Siis ei tohiks, siiani vist, hästi toimivat süsteemi rikkuda.Loodan,et oli algselt tehtudki ilma põranda soojustuseta või on mustpõrand aja jooksul alla kukkunud?
Põranda enda saaks ju soojaks,kui ehitada mustpõrand talade vahele ning soojustus vahele.Kui sellest ei aita,siis võib põrandaaluse samuti soojemaks teha eelpool kirjeldatud viisil ning need tuulutusavad tuleks torudega pikendada läbi selle seestpoolt sokli vastu lükatud valli.Jääb edasi alt tuulduvaks,püsivate külmadega võib õhuaugud sulgeda,aga juba märtsist ikka uuesti lahti.Muidu võib jama tulla.

Postitatud: 29 Nov 2005, 20:06
Postitas M
Aga kui ma jätan tuulutusavad alles ja panen kergkruusa, siis peaks ju tuulduma jääma. Musta põrandat küll ei ole. Põrandalaud on otse tala pel ja kogu lugu.

Postitatud: 29 Nov 2005, 20:33
Postitas Külaline
Küsi ta käest,mis ta siis mõtleb tegema hakata?Kui kõrge koht ja sõmer pinnas egas siis tohiks miskit hirmsat ka juhtuda.Niisugust intensiivset tuuletõmmet küll ei jää nagu on vaba ruumiga põranda all.Praktiliselt ei toimu midagi.Siis ei tohiks ka tuppa põrandalaudade peale näiteks midagi pvs taolist maha panna.Puit jääks siis täitsa ummuksisse.Hobiehitaja.

Postitatud: 29 Nov 2005, 21:16
Postitas M
Põrandalauad panen tagasi ja lihvin lakin üle. Peale ei pane midagi.

Postitatud: 08 Dets 2005, 08:14
Postitas viida
Kui paned pöranda alt kergkruusa täis, nii et tuulutus ei toimi, on seen aasta jooksul garanteeritud. Põranda saad soojaks: mustpõrand ja/või tuuletõke, soojustus, aurutõke ja põrandalaud.

Postitatud: 08 Dets 2005, 09:32
Postitas restauraator
Kas viidal on kindlaid andmeid kergkruusa,kui seeneohtliku materjali kohta?Mille poolest ta erineb näiteks põrandaaluste täitmisel enimkasutatud liivast?Lubja sisaldus või?On ehk ka kogemusi juba olemas?

Postitatud: 08 Dets 2005, 23:07
Postitas viida
Kindlad andmed on kahe erineva maja kohta. Mõlemal juhul oli põranda remondi käigus alt tuulutatav osa täidetud kergkruusaga. Seen tekkis vähem kui aasta ajaga, kasvades lausa tuulutus august välja. Kergkruusa kihi paksus oli 35-40cm.
Enne ei olnud kummaski majas seent leidunud, majad 50a ja 105a vanad.

Postitatud: 09 Dets 2005, 09:14
Postitas restauraator
Täitsa usutav.Hästi ei saa aru,mis täpselt sellest tuulutusaugust välja kasvas?Panid ehk ka tähele kas tehti selle remondi käigus veel teisigi uuendustöid?Soojustati sokkel väljast ära,paigaldati tihe põrand jne. või oli ka madal ja niiske koht?

Postitatud: 09 Dets 2005, 21:49
Postitas viida
Tuulutusaugust kasvas välja majavammi viljakeha e. majaseen. Remondi käigus vahetati vana põrand: mustpõrand, saepuru, laudpõrand, uue pörandaga:kergkruus, talad, polüsterool, saepuruplaat, laminaat.
Valget vatitaolist seeneniidistikku oli täis kogu aluspõrand, saepuruplaat kui ka alumised palgiread. Seeneniidistik tungis läbi ka põrandaliistu äärest.
Sokkel oli soojustamata, pinnas rähkne savimuld ja paas, drenaaz puudus.

Postitatud: 11 Dets 2005, 21:36
Postitas restauraator
Tuttav pilt.Kes seda siis nüüd ütleb millest vamm täpselt ellu ärkas.Isoleerimata veetoru?Lekkiv dussiruumi põrand?Ennem tuuldus ära,nüüd mitte.Ei saa ju väita,et ainult kergkruus on süüdi.
Loomulikult, nii raskele pinnasele on ohtlik alltäidet iseenesest lisada ja peale veel laminaat,polgi nagu rohkem tegureid vaja.Kahju.

vamm majas

Postitatud: 07 Juul 2006, 12:27
Postitas silver
mul on majas tekkinud vamm. suur ja kollane. poole aastaga sõi põranda läbi. vundamendis tuulutust ei ole. mida teha et sellest jubedusest lahti saada???

Postitatud: 07 Juul 2006, 15:07
Postitas Taastaja
Siis on täielik katastroof. Tuleb kõik välja lõhkuda ja ära põletada. Isegi pinnas tuleb 20 cm ulatuses ära koorida. Kivipinnad sokkel-vundament tuleb leeklambiga üle käia. Seina alumised osad avada ja kahjustadud pinnad varuga välja lõigata jne. Vajalik ka mürgitamine.
Uus põrand tuleks siis rajada hästi tuulduva sokli peale. Tuulutust see elukas pelgab.

Postitatud: 14 Juul 2006, 11:07
Postitas Chef
seal kus leeklambi kasutamine on ohutu, why not, aga süttimisaldis kohtades tuleks kasutada kuumaõhupuhurit (seen sureb ~80 kraadi juures), eelnevalt kahjustatud osa juba välja lõigatud.
Majavamm on selline peavalu, mida vaenlasele ka ei soovi.

gyproc pörand

Postitatud: 09 Veebr 2007, 10:57
Postitas juurik
tere sooviks nats infi .klient siin palus et tehtaks korteri pörand gyprocist kuhu ka tulevad kytte kaablid pole enne kuulnud asjast kas keegi oskaks vastata kuidas se käib vastata vöib ka mailile juurik646@hotmail.com

Re: gyproc pörand

Postitatud: 10 Veebr 2007, 11:10
Postitas veebimeister
juurik kirjutas:tere sooviks nats infi .klient siin palus et tehtaks korteri pörand gyprocist kuhu ka tulevad kytte kaablid pole enne kuulnud asjast kas keegi oskaks vastata kuidas se käib vastata vöib ka mailile juurik646@hotmail.com
kas see on vana palkmaja põranda teema jätk? Kui ei, siis tee ikka uus teema :roll:

Postitatud: 12 Mai 2007, 00:23
Postitas kaader10
kõik on õige,et peab tühjaks vedama kogu kraami mis on vammi seenega kokku saanud,aga millega seda peaks mürgitama?
Mul praegu üks selline töö käsil.Disainer soovitas kilega kinni katta :?