Ehitusfoorum

Maja on 50 aastat vana. Vundament laotud paekivist ja kergelt tasandatud krohviga. Vihmadega kipub läbi vundamendi vesi imbuma, muutes keldri niiskeks. Vaja oleks vundament väljast lahti kaevata ja teha uus hüdroilsoatsioon. Millega seda teha ?

loeks huviga vastuseid/ettepanekuid minagi

Tasub tuhnida vanemaid teemasi, sellest räägitud küll ja küll. Mittesurvelisele veele ei pea alati hüdroisolatsiooni vahele ehitama hakkama.

Ei ole eriline ehitusspetsialist aga endal tegin rull katusematerjaliga, alusmaterjal. Põletiga sai otse vundamendi peale põletatud... siiamaani on keldriseinad kuivad!!! Töö sai tehtud aastaid tagasi!

Töö juures olen kasutanud nn.teflon hüdroisolatsiooni(rullmaterjal)Materjal ise on selline plastikulaadne ja sisse on pressitud mummud,mis jäävad seina vastu ja siis jääb seina ja hüdroisolatsiooni vahele veel õhkvahe.

To Tim:
Kuidas see sein ale kinnitatakse ?

Ma kaldun arvama, et Tim pidas silmas seda soklikatte materjali, mille kohta on ammu öeldud, et see pole hüdroisolatsioon:

Kes on ütelnud, et see materjal pole hüdroisolatsioon? See materjal peab ikka paremini niiskust, kui ntx ruberoid, mida on hakatud jälle, igale poole vahele, isoleerivaks kihiks soovitama. Kui sa, aga selle materjali servi just omavahel kinni ei suuda keevitada, siis selle materjali paigaldamisel maa alla hüdroisolatsioonina ei ole mõtet.

taastaja

Servad servadeks, kuid kuidas sa selle taldmiku hüdroga ühendad nii et tekiks töötav süsteem? Niisama pinnaselt tuleva ajutise niiskuse eest võib ta tõesti kaitsta, kui pinnas liivane ning põhjavesi on tunduvalt allpool vundamenti. Ja miks kaldud teise äärmusesse? Ruberoid pole loomulikult see materjal, mida maa all hüdroisolatsiooniks kasutada, seda pole ka keegi kunagi väitnud. Äkki kaugelt vaadates ajad segamini ruberoidi ning spetsiaalselt maa alla mõeldud bituumenmaterjali?

See ei ole võimalik!
Tuleb leida keldrile oma kaitse.

valikuid on palju, seega jutt siin kisuks ikka väga pikaks
ehk piisab ainult ühe lingi lisamisest,mis hetkel silma jäi
http://www.langeproon.ee/index.php?p=millist

tommy4 kirjutas:Maja on 50 aastat vana. Vundament laotud paekivist ja kergelt tasandatud krohviga. Vihmadega kipub läbi vundamendi vesi imbuma, muutes keldri niiskeks. Vaja oleks vundament väljast lahti kaevata ja teha uus hüdroilsoatsioon. Millega seda teha ?

Vabalt võib piisata korralikust vihmaveesüsteemist ja pinnase kalletest vundamendist eemale.

Tere. Antud hydro saab olema "ilma tallata kummik". Hydro mõiste tähendab kuiva konstruktsiooni ehk "tallaga ja vettpidavat kummikut". Kui "kummikul" talda ei ole, siis on tegemist hydroisolatsiooniks mõeldud materjalide raiskamisega oma vundamendi ümber. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

olen vilksamisi seda vundamendi ja keldrite hüdro vaidlust siin lugenud. Tundub, et mul on selles suhtes maja asukohaga vedanud, - Nõmmel, puhas liiv ümberringi. Paksu paekivivundamendi taga oleva keldri niiskus ei sõltu mitte sademetest õues vaid õhutemperatuurist. Kui õues jahedam kui toas või lausa külm, siis kelder kuiv mis tolmab, sadagu õues palju tahes. Kui õues palav, siis kelder niiske.. sügavkülmkirstu kaas lausa loike täis...
Mina nimetan seda asja õhuniiskuse kondenseerumiseks. Huvitav, kas mõni õhust vett välja väänav aparaat suudaks keldrit ka suvel kuivana hoida ja kuimitu raha ta selleks suvega ära tarvitab?

Vanasti oli keldril muldpõrand... kaevasin pinnast pisut välja , et saaks ise püsti liikuda, ja valasin paar sentimeetrit betooni ning plaatisin. Betooni alla panin tavalise polüetüleenkile.... kahjuks see ilmselt ei tulnud, kuid ilmselt on eelmise võrdluse kohaselt mul tegemist plätudega liivaluitel jalutamisega... .

Aparaat jõuab kindlasti selle niiskuse kokku koguda, aga ehk saab keldris ventilatsiooni parendada. See rohkem ühekordne vaev ja kulu, aga hea lahenduse korral toimib piisavalt ekspluatatsioonikuludeta kogu maja edasise eluea.

taastaja

Külaline kirjutas:....., aga ehk saab keldris ventilatsiooni parendada. .....

taastaja

See olukord on seal valitsenud juba arvatavasti kogu maja eluaja - ehk vast siis nii 90 aastat.

Majal on kolme lõõriga korsten, millest üks lõõr ulatub keldrisse(kahekorruseline maja) ja ventilatsiooni on seal seega nii, et vähe pole.
Aga kondens sellest tekibki, et suvel on keldri temperatuur madalam kui välisõhu oma - seega õuest keldrisse tulnud õhk jahtub ja niiskus kondenseerub - ma ei kavatse ometi keldrit suvel kütma hakata.

Loogiliselt võttes aitaks välisõhu allajahutamine miski seadmega, kus siis ka niiskus välja kondenseeruks ja alles seejärel kuiva ja külma õhu keldrisse juhtimine, kus see siis soojeneks ja mille käigus tema suhteline niiskus väheneks. Nii on mulle koolifüüsikast meelde jäänud - täiendage, kui miskit puudu on....

Ilmselt on see siis kõrge sokliga maja. Kelder akendega ja puha? Siis jah salvastavad keldri seinad meeletus koguses külma ja jama kui palju suvise tuulutamisega.
Mul endal ka täiskelder liiva sees, betoonist valatud seintega. Tuulutus ka korstnasse, aga kondensiga millegi pärast probleeme pole. Tõsi korsten madal, kelder abihoone all, soklit mis keldriga ühenduses praktiliselt pole. Praegu mõtlen küll, et see vast päästab.
Samas olen ka Nõmmel pesitsenud ja ei mäleta küll, et keldris kondens oleks tilkunud. Eks asi ikka või ehituslikus eripäras ka olla.
Rohkem ei oska miskit tarka kosta.

taastaja