Ehitusfoorum

Vaja maja väljast soojustada, tuttavad ütlevad kui ühest suust, et kasuta kindalsti kivivlla, mitte klaasvilla, samas ei oska nad valikut põhjendada. Äkki oskab keegi tuua ära ühe eelised teise ees. Netis tuulates mingit vahet ei saanud, justkui mõlemad ühtmoodi head, (kivivillal vaid suurem kuumataluvus) nii et viska või kulli-kirja.

ongi nii, et viska kulli-kirja või vaata enne ka hinda. Ja tselluvilla võib ka vaadata, see küll vist veelgi kallim neist teistest aga mõningal puhul on tal omad plussid. Bauhofis oli Rockvool (?) kivivillale päris hea soodukas. Kuumataluvus - et maja põleb maha ja villa saad korduvkasutada

Sama siin, et ennast rahuldavat vastust ei ole saanud miks eelistatakse kivivilla.
Tuuakse eeliseks, et kivivill on tulekindel, kuid ega klaasvill ka põle.
Klasvilla paigaldamisel hakkab nahk kihelema. Mida arvavad närilised, kas kivivill meeldib neile rohkem?
Kuna klaasvill on pehmem, siis väidetavalt klaasvill vajub ära. Kas ka plaatvill? Klaasvilla üheks eeliseks on ka just toodud tema elastsust, tänu millele liibub veidi kõverate (puit teadupärast mängib) konstruktsioonide vahel tihedalt.
Või ongi kõige õigem otsustada lihtsalt hinna ja soojapidavusomaduste järgi. Ehk sama hinnaga kivivilla lambda klass on 37, kui klaasvilla oma on 35.
Rockvool paistab liialt pude olevat. Knauf on ka Isoverist odavam, kuid kas ka sama hea?

Kui paigaldad seintesse siis vill on seda püsivam, mida tihedam ta on. Kivivllad on oluliselt tihedamad, seepärast paigaldatakse neid seintesse. Kui klaasvilla äravajumist ei karda siis võid julgelt seda panna. Lagedele pannakse klaasvilla (kivivill on raha raiskamine).
Piisavalt tule, niiskus jne. osas polegi asi eriti oluline.
Klaasvilladel on U arv parem.

hea öelda, et kui põleb, siis põleb ja pole midagi teha. Klaasivill on tunduvalt õlisem ehk õliseid tootmisjääke on villas tunduvalt rohkem. Kivivilla tootmisel kasutatakse teisi võtteid. Klaasvillas olev õli põleb nagu säraküünal õige tempiga ning kannab tuld edasi.

Tere. Mitte ei saa aru miks inimesed tahavad oma maja põlema panna!! Pole kuulnud veel ühtegi maja, mis oleks kivi- või klaasvilla tõttu põlema läinud. Aga diivanistest, kardinatest, küttekolletest põlema läinud majadest kuuleme vahetpidamata. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

ei te kas rullis klaasvill 10cm ,ka on tõesti 10-ne sendine.kahtlen sest nagu mäletan on ta võrreldes lehtvillaga ka vedelam.

Kui oleksid küsinud kas vill või peno siis oleks saanud vastuseks, et vill hingab paremini.
Nüüd on sul tegu kahe villaga.
Kui ma oleks klaasvilla tootja, siis ütleksin et klaasvill hingab paremini kui kivivill.
Kui ma oleks kivivilla tootja, siis ütleksin et kivivill hoiab paremini tuult kinni.
Proovi hingata läbi klaasvilla ja siis läbi kivivilla.
Proovi puhuda läbi klaasvilla ja siis läbi kivivilla.
Kui kasutad villa siis pead kasutama kilet. Kas tahad kilekotis elada.
See oli teooria loogilisest mõtlemisest analüüsimise teel.

Kui see eelnev jama jutt ära unustada, siis mine poodi ja osta pakk mõlemaid villasid.
Proovi paigaldada ja vali selline vill mida pead paremaks paigaldada. Peaasi, et paigaldad korralikult.
Kindlasti osta tuuletõket, olenemata milline vill hingab või on läbipuhutav.

Eks rullmaterjal on ikka pehmem kui lehes vill, aga horisonaalsetele tasapindadele ju kergem paigaldada.
Pehme ehituslik klaasvill kuulub kõrgeimasse klassi A1. Kõik pinnakatteta klaasvillad kuuluvad vähemalt klassi A2-s1,d0.
Materjale, mis ei kuulu klassi A1, iseloomustab lisaks põlemisele/mittepõlemisele võime tekitada suitsu (S) või lenduvaid osakesi (D). Tekkivate suitsugaaside hulka iseloomustab tähis S: s1 - suitsugaasi ei teki üldse või tekib väga vähe; s2 - suitsu tekib; s3 - suitsu tekib väga palju. Lenduvate osakeste hulka näitab tähis D: d0 - lenduvaid osiseid ei ole; d1 - lenduvaid osiseid on; d2 - lenduvaid osiseid on palju.
Ehituslike kivivillade ja klaasvillade kõrgeim kasutustemperatuur on 250-350 kraadi. Kivivill pudeneb lõplikult koost temperatuuril 1000 kraadi.
Klaasvill sulab lõplikult temperatuuril 500 kraadi.
Kivivillast tulekaitsevilla kasutustemperatuur on 750 kraadi, tulekaitsematil 1000kraadi.
Klaasvillast tulekaitsevilla kasutustemperatuur on 750 kraadi.

Kivivill
Eelised: suurem tulepüsivus, märgub raskemini, käitlemisel ei torgi
Puudused: kuivab aeglasemalt, kinnasteta käitlemisel paneb naha kihelema, ei kannata kokkusurumist ega loopimist

Klaasvill
Eelised: märgumisel kuivab kiiremini, kannatab kokkusurumist ja loopimist, veidi soojapidavam
Puudused: väiksem tulepüsivus, märgub kergemini, kinnasteta torgib

Tere. Selle pika triaadi tulemusel selgus, et tarbijale ekspluatatsioonis on absoluutselt ükskõik, kas kivi või klaasvill. Kõik eelloetletud A-d,B-d, kraadid ja muu on lihtsalt MARKETING selleks, et kliendile oma toote tehniliste erinevuste (mida klient tegelikult ei vaja) mulli puhuda. Ka paigaldajale on ainuke erinevus: torgib/ei torgi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Nii ongi. Kõige tähtsam, et vill saaks korralikult paigaldatud. Tuleb veel jälgida villa laiust: puitkarkassile 565 ja metallkarkassile 610.

Kas mäletate kui Lasnamäel keemialadu maha põles?
Alles jäi valvuriputka mis oli tehtud Paroc kivivilla paneelidest. Tark teeb järeldused, loll katsub omal nahal järele...

kumba hiir paremini sööb? Olen kuulnud, et kivivillas käivad hiired vähem. Kas sellepärast, et on tihedam ja halvem liikuda ei tea...
Teab keegi?

Ma olen näinud augulist penot ja samas hiirt mis on penost ära surnud. Viimasel penol olid mingid rohelised või sinised pallikesed sees.

Vaevalt hiired peno ja villa söövad. Eks nad ikka närivad seda selleks et tuppa söögile lähemale pääseda. Peno sisse nad vaevalt eriti pikki käike viitsivad teha. Pigem tulevad läbi selle tuppa. Villas saavad nad lihtsamalt liikuda ja võivad ka vägagi ootamatutes kohtades tuppa tungida. Takistada tuleks ikka nende juurdepääsu soojustusele.

Villa otseselt hiired ei söö, kuid pesa teevad sellest küll hea meelega.