Ehitusfoorum

Projekteeria soovitab maja juurdeehitus teha 20-sest fibost+100mm kivivill välja soojustuseks+tuuletõke. Küsimus selline, kas oleks väga rumal, teha sein paksemast fibost ja jätta kivivill panemata.

Jah, elumaja ilma soojustuseta ei maksaks ikka tänapäeval ehitada. Samas soovitaks panna soojustuseks hoopis peno ja peno paksuseks 150. (tuuletõke jääks ka ära ja võimalikele fibo pragude tõttu võib villsoojustusega probleeme tekkida)

Ok... aga kui vana maja palkidest, laudvoodriga ja uue osa tahaks ka voodriga katta kas ikkagi peno sobilik. Sel juhul siis peno roovi vahele või...? Kas peaks kusagile jätma ka õhuvahe?

Palgi peale võib panna kyll. Peno tuleks nii palgi kui fibo peale panna 5x15 materjali vahele. Peno ja voodrilaua vahel peab olema tehtud tuulutus. Ehk siis vertikaalsuunaliste distantsliistudega tuleb võimaldada alt üles liikuval soojeneval õhul tuulduda välja räästa tuulekasti kaudu ja sealt edasi samamoodi katusekatte alt jätkuda kuni siis katuseharja otsest välja näiteks....

sashaobrok kirjutas:Palgi peale võib panna kyll. Peno tuleks nii palgi kui fibo peale panna 5x15 materjali vahele. Peno ja voodrilaua vahel peab olema tehtud tuulutus. Ehk siis vertikaalsuunaliste distantsliistudega tuleb võimaldada alt üles liikuval soojeneval õhul tuulduda välja räästa tuulekasti kaudu ja sealt edasi samamoodi katusekatte alt jätkuda kuni siis katuseharja otsest välja näiteks....

Et soovitad ühele olemas olevale majale veel teine ( 5 x 15 cm ) prussidest ümber ehitada. Saan aru, et sinu kui "ehitaja" seisukohalt võttes oleks see hää ! Tööd ja raha juures. Lahendus ise aga vale. Kui nüüd kangesti soovitakse seda teist maja ikkagi ümber ehitada siis algul ikkagi 10 cm pruss ( EPS vahele )ja siis 5 cm pruss teistpidi seina ( EPS vahele ).Õppige ükskord juba ehitama

Heade ehitustavade järgi käib roovitus soojustuse paigalduseks majale ikka kahtepidi.

Mina soovitaksin ikka kasutada villa. Peno ei lase maja seest tulevat õhuniiskust läbi ja see kondenseerub palkseina ja peno vahele. Tulemuseks on hallitus. Teiseks kui jätta palgi ja peno vahele õhkvahe, siis tulekahju korral tekib sinna nn. tuulekoridor, mis kiirendab leegi levimist. Kui soovid teada millist seinakonstruktsiooni valida, milline oleks soojapidavam, siis võta ühendust.

Edu,

www.omakoduprojekt.ee/seinakonstruktsiooni_valik.html

Tere. Kod Orbuuhen soovitab linki, kus on kirjas järgmist : "Inimene, kellel puudub vastav erialane haridus, jääbki sellist reklaami uskuma, kuid tegelikult tuleks lasta teha välisseinale soojajuhtivusarvutused". Samas seesama kodanik ilma, et tunneks niiskusarvutust hakkab rääkima teemast, mida ta ei valda - ehk väide "Peno ei lase maja seest tulevat õhuniiskust läbi ja see kondenseerub palkseina ja peno vahele" on turunaiste loba. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

kas lugupeetud külaline väidab et peno laseb niiskust piisavalt läbi?

pole asjatundja aga mitmelpool on mulle ikka räägitud, et sinamaterjalid peaksid seespoolt väljapoole parema niiskuseläbilaskevõimega olema.
kas väidad, et teatud juhul laseb peno paremini niiskust läbi kui palksein?

http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf Matematiseerides tuleb nii välja küll.

miq kirjutas:kas lugupeetud külaline väidab et peno laseb niiskust piisavalt läbi?

pole asjatundja aga mitmelpool on mulle ikka räägitud, et sinamaterjalid peaksid seespoolt väljapoole parema niiskuseläbilaskevõimega olema.
kas väidad, et teatud juhul laseb peno paremini niiskust läbi kui palksein?

Selles on sul tuline õigus, et seinamaterjalid peaksid seespoolt väljapoole parema niiskuseläbilaskevõimega olema.
Kindlasi laseb peno niiskust paremini läbi kui puit.

Fassadiks kasuta muidugi fassaadi peno.
Muidugi võid kasutada ka villa, aga siis tuuletõke peab hästi paigaldama,et tuuletõke peaks tuult ning nii, et tuulutus ka toimiks. Ei oleks horisontaalseid liiste vahel kus tuulutus läbi ei käi.
Lisaks ei tohiks all servas ja üleval servas ka lahtine vill olla kust tuul praktiliselt läbi puhub. Karkassmajal seda ohtu pole, aga palgile pannes ainult karkassi postid vertikaalselt seinale jääb alt ja ülevalt lahtiseks.

Palkmaja soojustamiseks väljastpoolt ärge kasutage vahtplasti, vaid villa. Just võimaliku kastepunkti tekkimise pärast palgi välispinnale (niiskumine, hallitamine jne), tuuletõke tuleb muidugi teha väga korralik, nt puitkiudplaat on soovitatav kinnitada nii, et servad on IGAST KÜLJEST kinnitatud puitlattidele, vältimaks servade kõverdumist ja vahede tekkimist. Vahtplasti eelistajad ilmselt ei teagi, millise niiskusrežiimi nad oma puitmajale tekitavad.

Tere. Mitte ainult vahtplasti eelistajad, vaid ka kod. Metshein ei tea, millise niiskusreziimi vahtplast puidu peal tekitab. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

lugesin alar piirfeldi kirjutise läbi,

väga informatiivne,

tahaks aga sundida oma ehitajat ka seda lugema kui asi ehituseni jõuab

rein113 kirjutas:Palkmaja soojustamiseks väljastpoolt ärge kasutage vahtplasti, vaid villa. Just võimaliku kastepunkti tekkimise pärast palgi välispinnale (niiskumine, hallitamine jne), tuuletõke tuleb muidugi teha väga korralik, nt puitkiudplaat on soovitatav kinnitada nii, et servad on IGAST KÜLJEST kinnitatud puitlattidele, vältimaks servade kõverdumist ja vaheded tekkimist. Vahtplasti eelistajad ilmselt ei teagi, millise niiskusrežiimi nad oma puitmajale tekitavad.

Näe jama kui palju villa ja tuuletõkkega, ja aurutõke jäi ütlemata.
Villa tuuletõkkega soojustajad nüüd teavad, millise niiskusrežiimi nad omale tekitavad.Ehe näide elust enesest, kus tuuletõke hallitanud

Tere,

Tee see juurdeehitus parem Aeroc EcoTermPlus-300-st või 375-st, saad päris hea tulemuse ja lihtne teha kaa, pole vaja villa või penoga mässata.

Alar, andke siin sellel kondensaadi tekkimise teemal täpsem ülevaade ja selgitus, mis juhtub villa või vahtplasti kasutamisel palkseina välissoojustusena.

Tere
http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=217
Lugupidamisega. alar Piirfeld

Selgub, et 20cm kuusepuidu aurutakistus on ca 8m, vahtpolüstüroolil 2,3...6m, seega oleks nagu tegemist lubatud lahendusega. Kuid Aeroc´i kodulehel http://www.aeroc.ee/index.php?page=955&lang=est antakse vahtpolüstürooli difusioonitakistuskonstandiks müü 15...40 asemel 30...70 (aeroc´i meeste loengust pärineb ka minu eelnev seisukoht palkseina + vahtpolüstürooli koostoimest). Tõenäoliselt kehtib seal siis seos, et mida väiksem vahtpolüstürooli mahukaal, seda väiksem müü. Seda peaks iga tootja deklareerima, kuid kas näiteks Reiden teeb seda? Kuidas kommenteerite Aeroci lehel kirjeldatud kondensaadi tekkimist vahtpolüstürooli sisepinnale?

Veel: hr Piirfeld, Teie artiklis on vahtsoojustus "vahtpolüstüreen". Kas peate silmas kärgpolüstüreeni (nn sinine soojustus, väidetavalt kinniste pooridega ehk müü = lõpmatus) või siiski vahtpolüstürooli (valge, ekstrudeeritud graanulitest struktuuriga)? Selgitage veidi seda nimetust, võib-olla on vaja seda täpsustada. Tegelikult on tähtis teada nende materjalide difusioonitakistuskonstante, olgu nimi mis tahes.

Veel: Teie artiklist järeldan, et peate ka kivivillsoojustusega puitkarkass-seinas seespoolset õhutõket kohustuslikuks (loomulikult koos korraliku ventilatsioonisüsteemiga), sest ilma tõkketa tekib kontrollimatu aurukonvektsioon, kas on nii? Kuid kivivillsoojustusega palkseina korral, tark oleks seal samuti õhutõket kasutada?

Veel: kas eelpoolmainitud tuuletõkkeplaadi hallitamine on tingitud üliniiskest siseõhust ja kõik? Kuidas kommenteerite?

Tahaksin veel mainida, et nn tervisliku ja "hingava", ilma õhutõkketa seina pooldajad peavad oluliseks ka muude õhukomponentide vaba diffuusse liikumise võimaldamist: näiteks süsihappegaas liigub hoonest välja, hapnik sisse.

Tere. Aeroc inimestega on meil eriarvamusi seinakonstruktsiooni aurureziimi suhtes.
Fassaadi puhul on tavaliselt tegemist EPS-ga. "Sinine" on XPS. Siin on tegemist erimenetlusega. Polüstürool=polüstüreen. Müü teavitamiseks peab olema ka vastav seadusandlik regulatsioon, ma ei tea kas Eestis on.
Õhutiheduse nõue on fikseeritud üle aasta vanuses energiatõhususe määruses. Sein peab olema õhutihe, ükskõik kas tellis, palk, karkass vm.
Ilma õhutõkketa seina pooldajatel ei maksa siis nuriseda külma üle. See on nende valik.
Hallitus tuuletõkkel võib olla tingitud valest piirdetarindist.

Lugupidamsiega. Alar Piirfeld

hr Piirfeld, palun kommenteerige, milline on õige konstruktsioon välissoojustusega palkseina müü=40 korral, variant 1) kivivillsoojustusega müü=lõpmatus või variant 2) vahtpolüstürooliga müü=30...70. Kui palksein on ülikorralik ja väga hästi takuga tihendatud, st teoreetiliselt homogeenne kuusepuit, kas seal on siis oluline õhutõket kasutada?

Tere. Kivivilla müü on ca 1. Seda ma küll ei tea, kas takuga saavutatakse õhutõke. Selle määramiseks on blowdoor- meetod. Aga mõlemad süsteemid aurureziimi suhtes toimivad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis kuradi fenomen sellel Piirfeldil on, kohati ajab teine ikka head juttu küll, kui ise olin kunagi loll, siis võisin ka nii kirjutada, aga kui täna panin google piirfeld ja lugesin neid jutte, siis ju lausa müstika, mis see vend kokku ajab. Kasutab ilusaid füüsikalisi termineid, et tavainimesele jätta mulje, nagu oleks asjalik jutt. Rein siin õige vend, piirfeld peabki hakkama oma lauseid ise tõestama ja andma lahendusi probleemide lahendamiseks, kui ta seda oskab, mitte vastama laia mulaga. Kui tahate asjalikku infot, siis lugege www.puuinfo.ee lehelt juhendmaterijale või Targo Kalamehe uurimisi ja tegemisi, mitte kuulama isehakanud TTK õppejõu segaseid selgitusi.
Lisan lingi, kus alustada
http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/puitkarkass.pdf

Tere. Kui enam tehnilisi argumente pole, siis hakatakse ründama persooni isiklikult. Targo Kalamees on tõesti ka üks neist vähestest insenere, kes teemat valdab. Tasub lugeda.
P.S. Selleks, et aru saada seina aurureziimi või energiabilansi arvutuse tõestustest on vaja tsipa rohkem teemast aru saada. Tundub, et insener22 pole seda veel mitte teinud. Mõned varasemad tulihingelised "hingajad" on seda teinud.
Head õppimist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

insener22 kirjutas:...mitte vastama laia mulaga. Kui tahate asjalikku infot, siis lugege ...

Mina insener22 küll ei usaldaks. Mingeid vastuseid talt küll ei saa. Möliseda ja õiendada ning lolliks nimetada oskab küll.
Lisan lingi kus insener mula ajab, õiendab ja vigiseb.
http://www.ehitusabi.ee/index.php?op=fo ... d_id=10627
Lähed küsima projekti, siis pead loll olema enne.
Enda firmalgi ei ole ise vastutav spetsialist, vaid paar meest kuidagi kirja saadud.
Allkirja prokektile, siis ise ta panna ei tohi.