Ehitusfoorum

Kalde valamine oleks siis vajalik vee ärajuhtimiseks talvel. Et kui ma valaks väikese kalde põranda peale, umbes 3cm äärtest ja keskele 1cm, et kas see peaks auto koormusele vastu või läheks katki? Küsin just seetõttu, et vaatasin ühe segu tootekirjeldust:

Vetonit 3300 (põrandatasandussegu renoveerimiseks - 25 kg) - Vetonit 3300 on väga hea nakkuvusega põrandaremontsegu, mida võib valada vana põrandakatte või aluspinna peale. Fiiberkiuga tugevdatud, kiiresti kivistuv, sanremont segu. Armeerimiseks võib kasutada klaasfiibervõrku. Aluspind: puit, saepuru- või kipsplaat, betoon, sünteetiline vaik või muu kõva kandev aluspind. Veekulu: 6,5-7 L/25 kg kott Lubatud kihipaksus: 0-10 mm Kulunorm: 1,5 kg/m2/mm Käimiskuiv: 2-4 tundi Katmiskuiv: 24 tundi Pakend 25 kg.

Selle järgi võiks lausa 5mm kihi valada.

Garaaži mõõtmed siis umbes 4m-laius ja 10m pikkus.

Kui aluspõrand ei vaju ega kuidagi moodi ei deformeeru seal all siis võid valada kuid ikka arvan et 1 cm võiks olla kõige õhema kihi paksus.

Olen just ise tasanduskihi valamise jaoks kõige paremat segu otsnud hiljuti ja ei mõista miks Sa sellise segu välja valinud oled? See nagu rohkem plaatimise jaoks ülihea tasase pinna valamiseks. Kahtlen kas sellega kallet valada annabki. Ja veel 30mm äärtest, see eeldab, et valad mitu kihti. Soovitan välja valida ikka mingi selline segu mille valamise lubatud paksus on 30mm piires.
Mina isiklikult valaks täiesti rahulikult liiva ja tsemendi segust ( nii 1:3 vahekorras, et tugevuses kindel olla). Müürisegud tehakse ka lahjema vahekorraga. ( ja see surve mis müürisegule avaldub, selle kõrval on sõiduauto raskus tühiasi)

Ma muidu just mõtlesin, et kas see tsement nagu betooni külge haakub üldse? Olen valanud õues paar trepiastet ja need küll põranda ja tsementastme vahel koguvad niiskust ja isegi õhemas kohas paar kildu välja tulnud.

Ja kui õhukeselt ma seda valada tohin(miinimum), et see katki ei läheks?

kui valad siis ikka miinimum oleks 0.5 cm siis peaks vastu pidama küll kuid keegi ei keela rohkem valada.

Minimaalne kiht on igasugustel valamistel on 3x suurima täiteaine tera suurus. Näiteks, kui betoonis kasutad 16-20mm kildu, siis minimaalne kiht on 60mm. Ehk kui teed ise tasandussegu ning kasutad näiteks 0,5 - 2mm fraktsiooniga liiva, siis minimaalne kiht on 6mm. Iseküsimus on aga tõesti see, kui hästi see su olemasoleva põrandaga nakkub ning kulumiskindlus. Raskus pole loomulikult mingi probleem, kuid naastrehvid kaabivad selle segu ruttu maast lahti, kui just mingit spetsiaalset EPO katet või kulumiskindlat viimistlussegu peale ei pane. Nakkuvuse osas - kui praegu on sile ning mitteivam betoon, siis tuleks seda karestada või kasutada spetsiaalset betooni nakkevahendit. Kui imav, siis kasuta tavalist nakkedispersiooni.

Jah, ega väike pinna karestamine enne valamist nakkele kahjuks ei tule. Selle trepiga on nii, et õues toimuvad hoopis hullemad asjad kui siseruumides, sees ei ole talvel - 20C või muul ajal vihm. Eks seal trepis need killud ja muud probleemid on kõik selle tagajärg aga garaasis sees seda ohtu nii suuresti ei ole.
Mis puutub nakkeparandajasse, siis mina olen selliseid asju vältinud ja ei ole kahetsema pidanud. Minu loogika on see, et kui ma põranda käin tolmuimejaga üle ja veel pesen ka enne, siis lõpuks on mul põrand milles on palju avatud poore. Kui aga sinna mingit nakkeparandajat valada, siis sulgen need poorid ja loon nagu imeõhukese kile kahe kihi vahele. Kui aga valan otse uue betooni vana peale, siis uus kiht leiab vanas betoonis poorid ja augud ja seob end nendega.
Just paar päeva tagasi oli vaja liimida mul metallkarkassi betoonpõrandale ja tegin väikse "labori" - lõikasin metallkarkassi jupid,lasin nende peale makroflexi ja liimisin nad kõik erinevate pindade peale. ( - harjaga puhastatud betoon, tavalise veega pestud betoon, nakkeparandajaga betoon. ) ja kõige parem tulemus oli veega pestud betoonikihil ja kõige nõrgemini seisis karkass nakkeparandajaga betooni küljes.