1. leht 1-st
veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 16 Juul 2009, 14:23
Postitas jansa
Tervist.
Lugesin läbi siinsed kirjutised veega põrandaküttest. Tekkisid järgnevad küsimused:
1. Kas torudevahelisse ruumi pannakse kipsplaat? Kui jah siis milline? Alupeksi toru paksus on 16mm ja kipsplaat 12,5 mm. Kas puuduolev 3,5 mm tuleb siis kui liimida peale kiht kipsi. Et sellepärast liimitaksegi, mitte ei keerata kruvidega.
2. Kas torud kinnitatakse osb plaadi külge? Kui paks see peaks olema kui laagide vahe on ca 80 cm. (vanem maja) On kellegil kogemusi sellega?
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 16 Juul 2009, 19:33
Postitas GuidZ
torude vahele kaks kihti kipsi ja siis valad ülejäänud ruuni täis. siis peale kolmas kiht kipsi. mina liimisin plaatimisseguga
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 04 Aug 2009, 11:42
Postitas markop
kuidas kommenteeriksite kergbetooni kasutamist kipsi asemel põrandakütteks.
kergbetoon tähendab vist betooni segamist kergkruusaga vms?
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 04 Aug 2009, 20:27
Postitas Rostfrei
Vanas korteris oli kergbetooniga tehtud köök ja vannituba. Elektriküte.
II korrus, puit vahelaed. Lisa pluss oli maht, ehk üsna kiiresti saab vajaliku koguse segu tehtud.
Julgeks küll soovitada.
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 04 Aug 2009, 22:20
Postitas Imelik
Soojusjuhtivus peaks olema halvem, samas ka inerts väiksema mahu/massi suhte juures - pead ei anna pole spetsialist

Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 05 Aug 2009, 21:56
Postitas fretz
Rostfrei kirjutas:Vanas korteris oli kergbetooniga tehtud köök ja vannituba. Elektriküte.
II korrus, puit vahelaed. Lisa pluss oli maht, ehk üsna kiiresti saab vajaliku koguse segu tehtud.
Julgeks küll soovitada.
Devi esinduses sain informatsiooni et el kyte ei tohi olla kergbetoonis kuna põletab mingil ajal kaabli läbi.
Aga endal ka plaanis vesikyte panna kergbetooni sisse kas leidub asjatundjaid kes jagaks vastavaid kogemusi.
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 06 Aug 2009, 08:37
Postitas Kalvis
Kas kasutad võimsuse piiramist ajaliselt (i2t kaitsed) või paned küttekaablile metallist soojushajutid siis ei põle kaabel läbi. Veel lihtsam oleks loobuda kergbetooni kontseptsioonist - st. kasutada midagi muud.
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 06 Aug 2009, 17:37
Postitas fretz
aga mix loobuda kergbetoonist. Selline kyte ju betoonis kõige efektiivsem ehk siis parem kui kipspõrand. Kuna pole antud valdkonnas spetsialist siis olengi hädas ja uurinud erinevaid lahendusi aga mulle tundus et kergbetooni sisse valada need torud on pea sama kui nad paikneksid tavalises betoonis.?
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 06 Aug 2009, 20:48
Postitas Kalvis
Vaja oleks teha kontrollarvutused, kui kuumaks siis läheks kergbetoonis. Igatahes juhib kergbetoon sooja halvemini, kui tavabetoon.
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 06 Aug 2009, 21:22
Postitas Rostfrei
Kuivõrd mängib rolli põrandakütte torule (vesi) kuumaks minemine? Kaabel - iseasi.
Soojusjuhtivus - nõus, kuid siiski on tegu mass konstruktsiooniga (ei tea, kui õige väljend

), aga lisaks kergkruusale on seal veel liiv ja tsement, mis täidab edukalt kergkruusa sisse jäävad tühimikud. Ehk soojusjuhtivus on olulselt parem, kui ainult kergkruusal.
3 aastat ei juhtunud selle kaabliga seal põrandas midagi. Muidugi ei olnud kaabli eesmärk olla 100% küttekeha, vaid lihtsalt hoida vannitoa ja köögi põrand jala jaoks leige, samuti aidata kaasa vannitoa põranda kuivamisele. Põhi küte oli siiski ahi.
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 29 Juul 2018, 12:48
Postitas Külaline2907
Aastat-vett pea kümme merre voolanud, kuidas kergbetooni ja põrandakütetega kogemused on? Tunneks nii vesi- kui elektrikütte kogemuste vastu huvi. Põrandakütteseadmete tootjate juhistest esimese hooga midagi ei leidnud, juhendites kõneletakse üldiselt betoonist (rangelt lugedes võiks selle alusel välistada).
Turul on näiteks Sakreti kergbetoon LC5, mille "kergtäiteained" (osa retseptist on tooteinfos varjatud) tingivad sellise klausli "Tähelepanu! Betoonisegusse ei sobi selle soojust isoleeriva omaduse tõttu
paigaldada põrandaküttekaableid, -torusid või –matte. " Sellest on kahju, sest soojuserijuhtivus läheneb tal juba praktiliselt puidule (0,17 W/(m*K)), aga samas survetugevusklass C5 teeb vanade hoonete renoveerimisel ettevaatlikuks ja koormusarvutuste tegemine on pigem vajalik.
Uninaksi LC18 soojuserijuhtivus λ 1,15 W/(m•K) on teisest klassist, aga tugevusklass kahtlaste-liikumistega talastiku pääl juba asjalikum. Isolatsiooni- ja kaalualandustäiteks aereeritud klaasgraanul 2-8mm. Tootejuhendis ühtegi piirangut põrandakütte suhtes pole esitatud.
Mira EPS kergbetoon 360 kohta leidsin ainult 2013 aasta EPS graanuliga toote juhendi, seal survetugevus 1,7-5.8MPa sõltuvalt armeeringust ja kattekihist (juhend nõuab puitalusel mira enda tugevdusvõrgu kasutamist), soojuserijuhtivus λ 0,1322 W/(mK). Otsesõnu küttekaabli sisse valamist juhendis ei keelata, aga juhendatakse kütte paigaldamist valu peale tasandussegu sisse "EPS 360 kergbetooni peale saab paigaldada küttekaabli. Kaabel kinnitada otse valatud pinnale ning katta mira x-plan kihiga."
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 30 Juul 2018, 10:49
Postitas Külaline
Külaline2907 kirjutas: 29 Juul 2018, 12:48
Aastat-vett pea kümme merre voolanud, kuidas kergbetooni ja põrandakütetega kogemused on? Tunneks nii vesi- kui elektrikütte kogemuste vastu huvi. Põrandakütteseadmete tootjate juhistest esimese hooga midagi ei leidnud, juhendites kõneletakse üldiselt betoonist (rangelt lugedes võiks selle alusel välistada).
Turul on näiteks Sakreti kergbetoon LC5, mille "kergtäiteained" (osa retseptist on tooteinfos varjatud) tingivad sellise klausli "Tähelepanu! Betoonisegusse ei sobi selle soojust isoleeriva omaduse tõttu
paigaldada põrandaküttekaableid, -torusid või –matte. " Sellest on kahju, sest soojuserijuhtivus läheneb tal juba praktiliselt puidule (0,17 W/(m*K)), aga samas survetugevusklass C5 teeb vanade hoonete renoveerimisel ettevaatlikuks ja koormusarvutuste tegemine on pigem vajalik.
Uninaksi LC18 soojuserijuhtivus λ 1,15 W/(m•K) on teisest klassist, aga tugevusklass kahtlaste-liikumistega talastiku pääl juba asjalikum. Isolatsiooni- ja kaalualandustäiteks aereeritud klaasgraanul 2-8mm. Tootejuhendis ühtegi piirangut põrandakütte suhtes pole esitatud.
Mira EPS kergbetoon 360 kohta leidsin ainult 2013 aasta EPS graanuliga toote juhendi, seal survetugevus 1,7-5.8MPa sõltuvalt armeeringust ja kattekihist (juhend nõuab puitalusel mira enda tugevdusvõrgu kasutamist), soojuserijuhtivus λ 0,1322 W/(mK). Otsesõnu küttekaabli sisse valamist juhendis ei keelata, aga juhendatakse kütte paigaldamist valu peale tasandussegu sisse "EPS 360 kergbetooni peale saab paigaldada küttekaabli. Kaabel kinnitada otse valatud pinnale ning katta mira x-plan kihiga."
Kui sa tahad kerget valukonstruktsiooni , siis vali kipsivalu (knauf f50 largo segu) , oadvam ei tule , aga kordades kergem küll ja soojusjuhtivus väga hea. Endal lasin vana maja renoveerimisel teha kipsivaluga kuna betooni poleks vahelagi välja kannatanud. Ise lappasin projekti järgi küttetorud maha (klambritega isolatsiooni külge) , armatuuri sellel vala ei ole ja valati londiga peale 4cm valu . Kokku läks aega vist 1,5h 60m2 ja torusid lappasin ja paigaldasin kollektorit 3h kuna polnud varem teinud ja väike närv oli sees
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 30 Juul 2018, 12:18
Postitas Külaline2907
Kanuf FE 50 Largo anhüdriitpõrandasegu survetugevus on 25MPa ja paindetugevus 5MPa ja soojusjuhtivus 1,4-1,6W/m*k, aga kivistunud mass kaalub 2000kg/m3 (so juba väga lähedal C25/30 erikaalule).
Naks LC18 kaalub 1000-1100kg/m3, Sakret LC5 ca 700kg/m3 ja Mira EPS360 440kg/m3.
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 30 Juul 2018, 14:50
Postitas Külaline
Külaline2907 kirjutas: 30 Juul 2018, 12:18
Kanuf FE 50 Largo anhüdriitpõrandasegu survetugevus on 25MPa ja paindetugevus 5MPa ja soojusjuhtivus 1,4-1,6W/m*k, aga kivistunud mass kaalub 2000kg/m3 (so juba väga lähedal C25/30 erikaalule).
Naks LC18 kaalub 1000-1100kg/m3, Sakret LC5 ca 700kg/m3 ja Mira EPS360 440kg/m3.
Erikaal 1,8t , aga ära unusta seda palju on vaja mingit materjali toru peale valada. Betooni pead valama min 8cm , kipsivalu min 3,5cm ja ära jääb ka armatuuri kaal .
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 30 Juul 2018, 20:02
Postitas val
Cemflow on kipsivalust kõvasti odavam ja min paksus 3,5 cm:
viewtopic.php?f=9&t=58691
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 30 Juul 2018, 20:38
Postitas Külaline
huvitav, kipsivalu oli sama mis betoon+armatuur+lihvimine , palju see siis betoonist soodsam tuleb 10cm kihis?
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 02 Aug 2018, 12:09
Postitas offtopic
sattusin lugema bakatööd Auvere põlevkivituhast.
segad veega ja survetugevus 8-10 MPa
?
miks üldse miskit kipsi toota... ?
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/1 ... sAllowed=y
Re: veel kord vesipõrandaküttest
Postitatud: 21 Nov 2018, 11:46
Postitas Külaline
Põlevkivituhaga on vähemalt laboris veel palju põnevat toimumas. Loodetavasti saab varsti koorma ja printeri kohale tellida, joonise sisse panna ja paari päeva pärast tagasi tulles ei ole vaja enam midagi valada
Lennuka mõtte algne viide siin:
http://www.pealinn.ee/tagid/koik/video- ... da-n222962