Ehitusfoorum

Seis selline, et vana palkmaja pööningule tuleb 2 tuba ehitada. Kogupinda saab olema umbes 60 ruutu ja lae kõrgus ~2,3m Keset elamist on olemas korsten aga rasket ahju või miskit sellist teisele korrusele loomulikult ehitada ei soovi. Mis variante üldse on? Eemärk oleks võimalikult madal ehituskulu aga päris elektriradikaid kah seinapeale ei tahaks (St et siis ei jõua pärast maksta)

Kas on miski variant panna ühte tuppa miski "pioneer" pliidi sarnane moodustis mis kütaks veega seinal olevaid radikaid või on se halb mõte? Pliit iseenesest oleks tore boonus kuna siis poleks elektri pliiti vaja? Igasugune arutelu sellise süsteemi puhul oodatud kuma mina ei tea isegi mis torusid ja radikaid peaks kasutama.

Ei jõudnud veel ühtegi vastust ära oodata aga tekkis selline küsimus, kas õhkkütte kaminaga külmub talvel ära? Et, kui laduda kaminasüdamiku ülemise servani kivist vooder siis see kaaluks ehk umbes 200kg ? (Usun et miski 300kg kaaluva lahenduse julgeks ma probleemideta laetaladele toetada).........ja ülemise otsa teeks miskist plaadist, kas siis miskistki sooja salvestusest saab juttu olla kui enne mitu tundi kütta?

Räägi kõigepealt vast laetaladest. Mis see 300kg, see on ju kaks täissöönud meest Kas sa need lubaksid vabalt seal ringi jalutada? Küttekolle on üldjuhul ikka seina ääres ja tala otstel ja siis kannavad need ka 1500- 2000kg ära ikka. Ennemini moosiks alla veel mingi disainiga lisatoe....Puidu kandevõime pikisuunas on sama mis betoonil näituseks.
Kaminaküttega on nii, et nende asemele tahetakse või tahetaks ikka ahju. Kamin ikka kamin,mitte rohkem.

PS Kuidas VW mürsu projekt areneb?

Kena köik

Nende taladega seal selline asi, et põrandat ei olnud plaanis eriti tõsta ja rihtida otse laetalade peale...kui nüüd laetalade peale hakata teisipidi talasid panema või betoonplaati valama siis tõuseb põrand vist liialt palju... laetalade paigutus kah kuidagi tobe ja üldse väriseb toas lagi suht palju kui pööningul ringi käia. tonnist ahju ei julgeks mitte ehitada, sellest raskemat veel vähem
Kaspeaks esmalt kuidagi välja mõtlema kui palju soojust läheb talvel läbi seina kui toas on vaja minimaalselt +20 kraadi hoida kui väljas on -20? st et mitu kw sooja on umbes ööpäevas vaja tekitada? On kellelgi ehk näiteid enda nii väiksest elamisest? Kui see on teada saaks teada umbes vajaliku soojust salvestama kivi massi mis öö jooksul tuba kütab või pole se nii?

vw edeneb tasapisi aga se pole hetkel mure: http://www.porsche-foorum.ee/album/thum ... 143&page=3

Seda soojuskadu saab arvutada Q=U*A*dT, kus U välisseina soojusjuhtivus, A välisseinaseina pindala ja dT sise ja välistemperatuuri vahe, antud juhul 40 kraadi
akende uste U saab müüjatelt. Seina U=1/(Rs+Rv+d/lambda+...)
Rs siseseina pinna soojustakistus, Rv sama välisseinale, teine nimi on emissiooni või kiirgustegur (takistus)
d - soojuskihi paksus
lambda sama materjali soojusjuhtivustegur, leiad villa, vahtplasti või kivi oma netist kindlasti
... d/lambda, kui kihiline sein iga kihi leiad eraldi

tuba salvestab soojust ammutuntud valemiga Q=m*c*dT, m - mass, c erimahtuvustegur, dT tuleb siis kütmistemperatuuri ja toatemperatuuri vaheks. Arvesta, et salvestab kogu toa mass ja ka õhk, nii et improviseerides saab päris huvitavaid tulemusi (kuupmeeter õhku polnudki nii väga kerge)

Mul oli diplomitöös need kõik oma majale välja arvutatud, seni on piisanud seadmete asjade valikuks.

Reeglina soojusmahtuvust ei arvutata, sest ahju või keskküttekatla võimsuse saamiseks piisab vaid soojuskadudest. Samas selgus soojuskadude arvutustes, et mõttekam on teinekord investeerida rohkem akendesse-ustesse kui supervingesse seina. Soojustamata ukse kaudu jookseb ikka palju minema.

Kalvisel tõsiselt konkreetne jutt ja seda kõike silmas pidades ongi vaja ikkagist ligi kahe tonnist ahju. Tõsisemalt saad seinu salvestava massina rehkendada ikka siis kui nad on soojustsalvestavast materjalist. Priit Aun rehkendas oma "Pottseparaamat"-us max hästisoojustatud ruumis 33 kg ahjumassi ruutmeetri kohta . On muidugi erinevaid rehkendusi võimalik tuua aga ei need rehkendused salvesta ega küta.Ikka see küttekolde soojustsalvestav mass ja seda loovutavad ruutmeetrid.

Kas oskab keegi tuua näiteid elust enesest, et nii ja naapalju ruutmeetreid, selline sein ja selline õhhkütte kamin ja nii ja naa soe on nii või naa kaua?

Mul sama asi varsti käsil nagu teemaalgatajal,kuid kõrvalhoone,kus olen elamise sisse seadnud toidab mul 49 ruudust ruumi tavaline valmiskamin,tegemist tuhaplokkehitisega ja seestpoolt sai soojutatud.Mina olen igatahes rahul ja külma üle ei kurda.Endal plaanis panna kaks kaminat tulevikus,üks üles ja teine alla .Muidugi on mul ka selles kõrvalhoones põrandaküte(seda küll betoneeritud osas,mis on ca 13 ruutu.).Teise hoonesse plaanis panna veega põrandaküte,ja ehitada eraldiseisev pisike katlamaja.teist korrust jääb kütma vaid kamin+radikad.esimesele korrusele ehk tuleb maakivikamin(peab pisut arutlema veel).Olen otsustanud sellise lahenduse kasuks ,kuna küttepuud on omast käest ja ei ole koheselt suuri investeeringuid vaja teha .