Kaevutorude tampoonimine
Postitatud: 24 Juun 2009, 14:54
Kas keegi oskaks kirjeldada, millise nipiga saaks kontrollida, kas 10 aastat tagasi puuritud kaevutorud on ikka tampoonitud. Kaevu passi järgi peaks nagu olema, aga kahtlane tunne siiski on, et mehed jätsid selle tegematta. Kaevu sügavus on 35m. Manteltoru sügavus on 10,1m . Toru läbimööt 127mm. Kaevutorud, mis sisse pandi, olid tookord viimased vene torud neil olnud. Maapinnalt väljaulatuva toru otsal keermeid ei olnud ja nii on siiani, toru pealt lahtine. Tegu suvilaga- vana talumaja, kui pumbatoru sealt välja vötame, siis oleme plastikust kanalisatsiooni toru löppukatte kaitseks peale pannud ja kleepsiga kinni tömmanud. Nüüd vaatan, et teistel puurkaevudel on ikka köigil pealt ilusti suletud süsteem ja on ka loogiline, et toru peaks pealt kinni olema. Mida edasi teha ja kust sellist detaili tänapäeval hankida?
Igal aastal on ka hirm veekvaliteedi osas. Seadustest lugesin, et veeproovidevötmine ja joogiveekvaliteedi kontroll on valla kohustus. Küla pealt on kuulda, et väljavalitutele külaelanikele ka seda igal aastal tehakse, ilma neilt küsimatta tullakse ja vöetakse veeproovid.
Tegu on hajatalude külaga, kus vallavalitseja teatab, et te pole ju rahvastiku registri järgi meie küla elanik, vaid suvitaja. Selliseid suvitajaid on külas üle 60 inimese ja püsielanikke 39. Nüüd küsimus, kas suvitajad on II klassi inimesed vee kvaliteedi osas. Kuidas selles osas teistes eestimaa külades olukord on? Praegu on jälle see uus joogivee programm käimas ja suvitajad jäetakse sellest välja, pöhjendusega, et pole püsielanikuna vallakirjas.Minu möistuse järgi peaks ka igal suvitajal olema öigus oma suvilas korralikku joogivett omada ja sellest Euroopa programmist osalust saada? Vöi kuidas on öige?
Igal aastal on ka hirm veekvaliteedi osas. Seadustest lugesin, et veeproovidevötmine ja joogiveekvaliteedi kontroll on valla kohustus. Küla pealt on kuulda, et väljavalitutele külaelanikele ka seda igal aastal tehakse, ilma neilt küsimatta tullakse ja vöetakse veeproovid.
Tegu on hajatalude külaga, kus vallavalitseja teatab, et te pole ju rahvastiku registri järgi meie küla elanik, vaid suvitaja. Selliseid suvitajaid on külas üle 60 inimese ja püsielanikke 39. Nüüd küsimus, kas suvitajad on II klassi inimesed vee kvaliteedi osas. Kuidas selles osas teistes eestimaa külades olukord on? Praegu on jälle see uus joogivee programm käimas ja suvitajad jäetakse sellest välja, pöhjendusega, et pole püsielanikuna vallakirjas.Minu möistuse järgi peaks ka igal suvitajal olema öigus oma suvilas korralikku joogivett omada ja sellest Euroopa programmist osalust saada? Vöi kuidas on öige?