Ehitusfoorum

Kuidas saan kontrollida, et pottsepp korraliku pliidi ja ahju teeb. Näen seda ehitust iga päev kõrvalt varsti.

Õpi ise pottsepaks, siis oskad teise tööd hinnata. Võid ka teise meistrihärra järelvaatajaks palgata, aga tulemus selgub ikkagai kevadel, kui kütteperjood seljataga.

mida vähem ta ennast kiidab ,seda parem eks peale kütmist saab teada, väljanägemine on petlik

Esita kontrolliks järgmised küsimused:
kas ta ehitaks restkoldega ahju (sosssepp tahab laiskusest umbkollet ehitada),
Kas ta ehitab võlvidega ahju (sosssepp ehitaks lehtraua peale kolde lae)
Kust peab väljuma kolde suits? (enamus pakub tagant, kuid õige vastus on keskelt - samas keskelt on väga raske ehitada)
Mis liiki lõõristikke ta veel ehitab (peale klassika on veel üsnagi mitmeid kasutusel ja on tihti paremad)

sosssepa töö tunneb ära järgmiselt - ei viitsi vuugivahesid täis toppida, reageerib valuliselt sinu märkustele ja eespool toodud küsimustele vastab valesti

Kule Kalvis,tahaks teada,ega sa juhuslikult klaasuksi ei müü.Tundub
kangesti sellepoolse reklaamina.Nendel ju nii viletsad uksesiibrid,et
peab lausa tuharesti ehitama muidu jääb tõmme väikseks.Siis veel,et
mina küll ei näe umbkoldel ja laiskusel midagi ühist ja lattidele ehitatud
koldelaest kuulen esimest korda.Isiklikult täidan vuugi viimasena aga
sosssepaks ennast päris ei pea.EDU SULLE!

Kahjuks pole müügiagent. Olen kütnud nii umbkoldega ahje kui ka restkoldega ahje ja võin väita, et restkoldega ahi on oluliselt parem. Loomulikult on minul ja mu lähiringkonnas , kes ahje on lasknud ehitada nüüd restkoldega ahjud. Ja paljud punnisid alguses vastu, et umbkoldega ahi on sama hea kui restkoldega ahi. Et ma olen põrunud ja teen pottsepale liiga. Nüüd väidavad kõik vastupidi. Kuna osalesin nimetatud kõigi ahjude ehitamisel siis tegelikult polnud üldse ehitamisel vahet, kas ehitada restkolle või umbkolle. Kuid pottsepad kohe algul väitma, et restkolle - see on nii keeruline, raske ehitada.
Teine oluline eelis on restkoldega ahjul - tema kasutegur on suurem võrreldes umbkoldega ahjuga.
Sa kuuled võib olla esimest korda, kuid mina kuulen seda pidevalt - koldeid ei ehitata võlviga vaid pannakse rauast lehtraud kivi alla ja vot kui kiirelt saab ehitada. Kui raha käes, ei huvita pottseppa enam, kuidas klient oma probleemse ahjuga aastate pärast hakkama saab.

Millele on rajatud sinu arvutused kulla Kalvis.Miks sa arvad,et restiga ahiu kasutegur on suurem.Kasuteguri määrab ikka ahju mass enamalt.Veel tahan ma öelda.et ei ole ainuõiget lahendust.kas suits tõuseb või koguni
langeb koldekaare tagant,keskelt või koguni eest.Siin asi ikka rohkem
lõõride paigutuses ja ehituses kinni!Ja veel.Umbkoldega ahjul tekib süsi.
mis üsna kaua peale siibri kinnipanekut ahju veel kütab.Restiga ahjul
jääb see lõbu ära.Aga eks ta ole,elusat tuld jälle ilus vaadata.Nii,et igal
ahjul ja asjal oma head ja vead.Edu!

Minu kasutegurite suurused pärinevad tunnustatud raamatute autoritelt. Sinu mula ahju massist ja kasutegurist aga paneb naerma, sest see ei rajane elementaarsele teadmistele soojustehnikast.
Sinu söe jutt näitab, et sa ei tea põlemisest midagi. Mul on TTÜ energeetika teaduskonna diplom, sul vist see puudub. Seega ootaks nüüd sul oma väidete põhjenduseks otseseid viiteid tunnustatud autoritele või too vähemalt mõned soojustehnilised valemid, mis sinu pseudoväiteid kinnitaks. Mina omalt poolt võin neid kohe tuua (kahjuks foorumi vahenditega on teostus keeruline) aga rahva säästmise huvides (esiteks on valemeid mitu ja nende seletamine üsna igav ja kuiv värk) olen nõus seda tegema privas ja õlleklaasi taga.

Kalvis. Teooria ja valemid on toredad asjad, aga reaalses elus naad tihtipeale ei toimi. Restkoldega ahjus on jah põlemine intensiivsem ja põlemistemperatuur kõrgem, kuid ega see veel ahju kasutegurit määra. Seal veel palju olulist asju, mis kokku selle kasuteguri annavad. Gaasikatlaid kaa reklaamitakse, et kasutegur 110%, ehk oskad seletada, kui koolis seda õppisid. Mul kahjuks kaks klassi külakooli ja sedagi vennaga kahepeale, no mitte kuidagi ei saa aru sellest kasutegurist.

Vaata ,aga vaata. Asi kisub vist inetuks härrased. Kuigi Kalvise jutt kasutegurist iseenesest õige , ei tasuks teisi veel sellepärast sõimama hakata. Kolderest parandab küdemise kasutegurit. St. alt ligi pääsev õhk tekitab täielikuma põlemise ja koldes oleva leegi temp. kõrgem kui umbpõhjaga koldel. See on siiski vaid üks osa ahju üldisest kasutegurist. Palju oleneb ka lõõristikust, samuti on suurema massiga ahi otstarbekam. Kui nüüd härra inseneri ninas näpuga urgitseda, siis Kalvis pane tähele: ahjus on üks kolde võlv, mitte võlvid; võlvitud kolde puhul väljub suitsugaas reeglina tagant, mitte keskelt. Ahju keskelt tõuseb suitsugaas üles nn. soome tüüpi kaminahjudel läbi kõri ja liigub sealt järelpõlemis kambrisse. Enne kui teisi materdama kukud tee endale asjad selgeks.

Mis mul kõrgeltharitud insinöörihärrale ikka vastata.Vast ehk niipalju,et
et tema tegi esimesi kokkupuuteid soojusega veel emaüsas,sellaal kui
mina Tema paljukiidetud rauakoolis tudeerisin.Enne veel kui mul
pottsepatööst aimugi polnud.Nii,et sinu paljukiidetud autorid kõik teada.
Aga mis teha,arvasin ju minagi siis.et olen kõige targem.Kuigi jah,suu
oskasin kinni hoida kui targemad asja seletasid.Valemid valemiteks aga
praktika poiss,see on VÄÄRTUS!!!

Mis naljakas, on see, et inimene kirjutab: soss-sepa tunned sellest ära, kui ta su märkustele valuliselt reageerib.
Ja siis hakkab vastustele valuliselt reageerima.

pottsepa kvaliteetne töö ei taga veel tulemust. tulemuseks on vaja ka ahju head konstruktsiooni ja mõõtmete vahekordasi jne. mul on suht lõhikesel perioodil olnud 2 ahju. esimene pottsepp oli lihtsalt sosssepp, aretas garanteeritult lõhkimineva konstruktsiooni. samas põlemistingimused olid tollel ahjul head, ei tahmanud ega määrinud ukse klaasi. teine pottsepp oli kvaliteetne, tegi ahju jooniste (raamatust) järgi, kuid ikkagi jäi hea tulemuse saavutamiseks väheseks. nagu isegi aimate, tahmab ahi üsna palju (restiga on) ning määrib ukse klaasi.

Hea pottssepa puhul peavad kõik tingimused olema täidetud.Miks
paljukiidetud klaasuksed kipuvad tahmuma teab iga pottsepp.Siit ka
vastus,tuleb enne selgitada,miks ja kuidas!Muidugi tuleb vahel naer
peale.Inimeste soovid on uskumatud.Nimelt soovis väiksele pliidile,
(raud pisike,Soome toode)ette klaasist leivaahju ust.Ümber veenda oli
usna raske!Nii,et edu!

Anonymous kirjutas: .Miks
paljukiidetud klaasuksed kipuvad tahmuma teab iga pottsepp.

miks siis?
mul just ahjutegemine algamas ja saaks veel asja muuta, kui tarvis.
Kalvis, kuhu jäi sinu paikapanev (lõpp)sõna?

Ma ei pea vajalikuks eriti midagi lisada. Eks lugeja otsustab ise, kellel õigus.
Parima tulemuse saab, kui ehitama tuleb teooriat tundev praktik. Tean palju "Prtaktikuid", kes oskavad päheõpitud jooniste järgi igati toimiva ahju ehitada, kui aga vähegi erisugune nõue esitada siis põgenevad hirmust või ehitavad just nii, kuidas teha ei tohi.

Klaasukse kohta mainiks, et täiesti tahmavabana pole ma ühtegi klaasust näinud, kuid enamus neist on mõistlikult tahmased. soovitaks mõelda miks on klaasuks tahmane? Tahma tekib, kui põlemistemperatuur on koldes madal. seega tahma vältimiseks tuleb ajada kolle nii tuliseks kui saab. Kahjuks on ahju materjalidel ülemine taluvuspiir üsna nadi (350 kraadi), seega kütta kollet üle 500 kraadi (peale seda tahma enam ei teki) pole ahjudel lubatud. Teine tahma tekitaja on vale küttekolde kuju. Õige küttekolde kuju on ahjude hulgas vähe levinud, sest seda on väga tülikas teha (tuleb väga palju kive saagida). Õige kolde kuju leiab internetist, kui ka paljude kaminasüdamike valmistajate toodangust. Ka "pottsepatööd" või mis see hiljuti raamat välja tuli on ainult selle koldega ahjud. Klaasukse tahmumist aitab oluliselt vähendada ka õhuvoolude sobilik juhtimine, ehk värske õhk antakse otse klaasukse juurest (nii alt kui ülat). Nende võtete rakendamisel on võimalik viia tahmumine uksele miinimumi.

Ahju ette klaasukse mittepanemist ei soovita, sest tahmumine pole tingitud mitte sellest, et tegemist on ahjuga vaid valest konstruktsioonist (peamiselt kolde kujust). Kuid teisest küljest tasuks mõelda, et mis on ahju funktsioon. Kui kütta maja soojaks siis klaasuks pole vajalik, kui ilu nautimiseks siis pigem kaminahi

Kalvis kirjutas: tasuks mõelda, et mis on ahju funktsioon. Kui kütta maja soojaks siis klaasuks pole vajalik, kui ilu nautimiseks siis pigem kaminahi

tahaks põhiliselt maja soojaks. Aga kui saab, siis ka tuld vaadata.
Kas klaasustel on ka vahet? Hind on vist kuni 15kordne.
Milline on mõistlik uks, mille eest tasub veel maksta?

Eks ma proovi siis teha lühidalt.
Siin asi mitmes teguris kokku.Esiteks asi kinni ukse siibrites.Kui tavauksel
kütmisel lahti ainult hõre siseuks ja õhk voolab küttekoldesse ühtlaselt,siis
klaasuksel tavaliselt õhusiiber ainult all,ja seegi väike.(on ka erandeid)Olgu ahjul tuhaluuk või mitte, ikkagi tekib klaasukse ülaossa suitsukott,mis klaasi hakkab tahmama.Ei pääse ju kolde ülaosas õhk liikuma,et tekiks tõmme!Sammuti mängib suurt rolli koldekaare ehitus
ja kogu kolde suurus.Seda nüüd vähe raskem siin lahti seletada,see nagu rohkem kõhutunde asi,eks pottsepad tea isegi.Edu!

teadja kirjutas: klaasuksel tavaliselt õhusiiber ainult all,ja seegi väike.(on ka erandeid)Olgu ahjul tuhaluuk või mitte, ikkagi tekib klaasukse ülaossa suitsukott,mis klaasi hakkab tahmama.Ei pääse ju kolde ülaosas õhk liikuma,et tekiks tõmme!Sammuti mängib suurt rolli koldekaare ehitus
ja kogu kolde suurus.Seda nüüd vähe raskem siin lahti seletada,see nagu rohkem kõhutunde asi,eks pottsepad tea isegi.Edu!

Otsin siis ust, millel oleks ka üleval lisaõhu saamise augud?
Ahi ise tuleb 125x110, soome tüüpi. Kolded on selle ahjutüübi puhul vist üsna väikesed...

Ei ütleks,et sinu mõõtudega ahi väike oleks,pigem suur!Aga kolde ehitamisel pead kindlasti arvestama ukse suurusega.Just ukse suurus
ja uksesiibrite suurus paneb paikka ka kolde suuruse ja kõrguse.Ruumi
kolde ehitamiseks on ju piisavalt.Ega siis tuhaluuk ukse ülaossa õhku ei anna ja tekibki suitsukott!Edu ehitamisel!

teadja kirjutas: Ega siis tuhaluuk ukse ülaossa õhku ei anna ja tekibki suitsukott!Edu ehitamisel!

mingil ma olen nagu näinud et üleval otsas on ka väikene (nihksiiber). Või oli see mingil kaminasüdamiku uksel...?
Piisaks ju ka kui ülesse puuriks augud? Eeldusel et siis midagi ikka paraneb. Kas lisaõhk ülalt põlemisele jälle on ikka hea?

On küll saadaval kahe uksesiibriga uksi. Võib olla ka kamina uks,pea-
asi,et suurus klapib!Nüüd puurimist olen ka ise kasutanud aga siis mõtle jälle kuidas need augud peale kütmist kinni saad.Lisaõhk ukse ülaosast
koldesse tuleb ainult kasuks.(Muidugi kui augud ei ole liiga suured)Head
leidmisrõõmu ja edu!

endal pottsepp kodus olemas.tegime kah puhtavuugiga ja klaas uksega.all ilusasti tuharest ja see ukse all asetsev sahtel(sorry-ei tulnud õige sõna meelde).kõik nagu vaja.aga klaasust andis ikka kohendada,et suitsu sisse ei imbuks.olin veneajal 20 aastat pottseppade meister ja ütlen,et potikiviahi tavalise küttekoldega ja rauduksega on parim.

Tuhaluuk või sahtel on see riistapuu,oleneb kuidas keegi kutsub.
No jah,põhimõtteliselt olen sinuga ühte meelt,mis puutub soojasalvestusse,aga näe,elu läheb edasi ja silmailu kah vaja.
Loomulikult tuleb neid klaasuksi kohendada,sest kui ukse ülaossa
tekib suitsukott,tõmbad selle ust avades ju tuppa.Veidi aitab kui teed
ukse ligist lahti ja ootad,kuni uksepraost tekkinud tõmme suitsukoti
lõõri viib ja siis teed lahti.Edu vanameistrile!

Hiid kirjutas:

Anonymous kirjutas: .Miks
paljukiidetud klaasuksed kipuvad tahmuma teab iga pottsepp.

miks siis?
mul just ahjutegemine algamas ja saaks veel asja muuta, kui tarvis.
Kalvis, kuhu jäi sinu paikapanev (lõpp)sõna?

.......................
Huvitav oleks teada, et kuidas ahi toiminud on ja kas tuli klaasuks? Lp. Hiid on ju seni foorumi tubli esindaja.