Ehitusfoorum

vahelagi tuleb puust.Kas on mingi variant ilma paneele vahelaeks panemata panna 2 korrusele vesipõrandaküte.Majal alles vundament käsil.

Nett kubiseb vastavatest lahendustest.

oleks sis andnud miski lingi

Torustiku kinnitad 12,5 kuni 17,5 cm-se intervalliga paralleelselt laagidega nii, et torustik jääks puitosadest vähemalt 30 mm kaugusele. Torustik paigalda võrgule või mõnele muule materjalile , et see eraldaks toru isolatsioonmaterjalist vähemalt 30mm- se vahega .Toru üleminekuks teisele poole laagi tee kanal mõõtudega umbes 50*50. Kui on võimalik puuri parem läbi ja arvesta sellega, et hiljem põranda panekuga oled ettevaatlik

toru panen võrgu külge kinni ja läbi laagi viin kah aga peale tuleb siis puitkiudplaat ja sellele laminaat.Kas hakkab kütma läbi nende materjalide? allapoole panen villa teen esimesele korrusele ripplae kipsist, et ei kostaks läbi.või panna peno hoopis vahelae vahele.Kiirgab paremini sooja ülesse ja saab ka lihtsamini hoida torustikust eemal.

Parem on ikka, kui toru on isolatsioonimaterjalist eraldi. Vastus su küsimusele : väga hästi hakkab. Arvestama pead sellega ,et sa seda põrandat liiga soojaks ei lase ,teeb kattematerjalile liiga.

OK.Tänud.Radikaid ei pane siis.Põrandaküte meeldib rohkem ikkagi.

juhul, kui soovid et küte töötaks efektiivselt ja ökonoomselt, siis unusta need eelnevad soovitused. küttetoru (või -voolik) ei tohi olla ümbritsetud õhuga. Õhk on ülimalt halb soojusjuht.
Töötav lahendus leks järgmine. Laagidele kipsplaat või puitlaastplaat (sõltuvalt laagide sammust) ja sellele küte. torude vahed täidad kipsiribadega nii, et toru ümber oleks 2-3 cm vaba ruumi. Selle tühjuse valad seguga täis nii, et toru oleks üleni segu sees. kogemustele tuginedes võin öelda, et kui oled isetegija, siis kõige lihtsam on kasutada seguks kipskrohvi. Kogu selle kupatuse peale veel kiht kipsplaati ja siis põrandakate (ükskõik milline ujuvpõrand).
Kui raha palju, siis võib jätta ka kipsiribad panemata ja valada kogu torustik üle isetasanduva seguga. Aga see on hirmkallis.
Alla poole tuleb ikka isolatsioon kah, aga see ennekõike heli isoleerimiseks.

Soovitav on küsida infot ka põrandakütte paigaldajatelt. Ja muidugi, hoolimata erinevate targutajate arvamusest on vesipõrandakütte efektiivse töötamise aluseks siiski kütteprojekt, mitte kauplustes jagatav paigaldusjuhend.

see mis müürimees kirjutas on siiski parem , torudesse võib lasta sama vee ,mis radikates ringleb ja ei ole vaja vahele panna mingit segamissõlme.karli pakutud põrandalahendus on ka õige, aga kulukam.tööd on ka tunduvalt rohkem. kahjuks karli jutt tundub täpselt selline, et ees on olnud paigaldusjuhend ja siis väike ümberjutustus.

radika vett ei saa lasta põrandasse kuna see on kordi kuumem mis ringleb põrandas.On küll tegelt parem mõte toru kinni valada seguga.Olen olnud nelja maja ehituse juures ja on juba nähtud asju mitmeid kordi kuidas projektist tehakse ikka mööda nii nagu endale parem tundub.

Enamasti põrandasse üle 40" ei lasta, segamissõlm kindlasti vajalik.

torumees ajab mingit jama, et võib lasta sama kuuma vett, see ikka vale . egas ikka üle 40" ei lasta.

põrandakütte torus vesi 30 kraadi max tavaliselt on 26-28 kui maja on tehtud soojapidav.40 kraadi vesi põrandas võiks olla puukuuris näiteks.
Maja ehituse aluseks on ju tavaliselt poes olev asja paigaldusjuhend,foorum, tuttavate nõuanded ja suuremal määral enda kogemused, kui on.

Põrandasse võib lasta üle 40 kraadist vett. Tavameetodil (betoonvaluga põrand) ei või lasta sellepärast, et liigne kuumus teeb betooni praguliseks ja liiga kuum põrand ei ole endale meeldiv kõndida. Põrandakütte torude müüjad tagavad, et nende torud kannatavad 95 kraadi celsiust. Seega jääb ikkagi ülemiseks piiriks ümbritsevate materjalide enda temperatuuritaluvus.

Tavaliselt on teine korrus puidust põrandaga. Puit on teatavasti halb soojusjuht. Et probleemist üle saada siis teise korruse põrandaküttetorustikku justnimelt lastaksegi kuumem vesi, puidu soojuslik takistus tagab, et põrandapind jääb justnimelt õigesse temperatuuri. Tehnilisi lahendusi on rohkem, kui pakutud kipsplaadiga värk, mõned viskavad küttetoru otse põrandalaua alla villa või muu peale.

Netist leiab kohe lahendusi, kui tippida googlesse põrandaküte inglise keeles. seal on küll teoreetiline osa puudu, kuid just ehituslikud lahendused igati saadaval.

Põrandakütte torusse võib lasta kuni 95 kraadise vee, aga sellel pole mingit mõtet, sest kui põranda temperatuur on 35-36 kradist kõrgem, hakkab see tervisele halvasti mõjuma - inimesed on uimased, väsinud ja vaevlevad mitmesuguste haiguste käes - see on teaduslikult tõestatud.
Põrandaküttetoru paigaldamisest:
üks variant - teha sedasi nagu oli eespool juttu - kipsi ja seguga
teine variant - teha üleni puidust. Taladele peale must laudis. Nendele omakorda 20mm või tollisest lauast 25 mm vahedega ja 300 mm sammuga lauad peale. Sinna 25 mm vahedesse pannakse spetsiaalsed soojajaotusplaadid, mille peale pannakse põrandaküttetoru. Need metallplaadid jaotavad soojuse ühtlaselt laiali. Sinna peale tuleks siis omakorda juba põrandakattematerjalid. Täpsema ettekujutuse sellest plaadist ja ka muudest põrandakütte toodetest saad: http://www.3e.ee/epood.php?id1=804&id2=805
Mina isklikult matsin maha selle variandi, et teisele korrusele põrandaküte - kuna vahelegi nagunii puidust (mitte betoonist) ja puitpõrandal sul juba külm ei hakka. Ning omad valikud tegi ka hind - lisaks põrandaküttetorule tuleb osta ka kollektorid ja muud sinna juurde kuuluv. Seega kokkuvõttes tuleb põrandaküte 2-3 korda kallim - kas sellel on ikke mõtet. Oleks esimene korrus, ei kahtleks üldse, kuid jutt ikkagi teisest korrusest. Ise tegelen san.tehnika müügiga ning ehitan endalegi maja ja seetõttu tean ka toodete hindasid ja olen neid ka omavahel võrrelnud.
Eks oma rahakoti paksust teab ju igaüks ise, aga pikemas perspektiivis ei ole teisel korrusel põrandaküttest võrreldes radikatega kasu (puidust vahelae puhul).

Jansu teooria peab rahalises mõttes paika,kuid õhksoojuspumbaga reaalseim lahendus on põrandaküte,olgugi et läheb kallimax teostus.

Imre kirjutas:Jansu teooria peab rahalises mõttes paika,kuid õhksoojuspumbaga reaalseim lahendus on põrandaküte,olgugi et läheb kallimax teostus.

Miks ta kallimaks läheb? Kui kasutada soojuspumpa ja eeldada, et temperatuuri üle 50 kraadi ei tooda, siis peavad radikad igal juhul olema nii suured, et hind läheb põrandaga võrdseks. Nii on mulle vähemalt selgeks tehtud. Radika pinda peab sellisel juhul ju ka rohkem olema.

Lasin endale teisele korrusele puitvahelae peale panna põrandakütte. Puitlaastplaadile kinnitati 10mm torud ja nende vahele panin kipsplaadi ribad. Vahed segu täis. Ei olnud kuigi raske. Oli muidugi ka ainult 40m2. Põrandaküte oli Nereus, sellised rohelised torud. Ainult et neid ei saanud ise panna, matejalid, projekt ja paigaldus müüakse ainult paketina. Hea oli, et torud olid nii peenikesed, jämedamate torude vahede täitmisega oleks jändamist rohkem. Aga igatahes toimib.

Paistab, et Asjapulgal pole hindadest õrna aimugi ...

Ja radika suuruseid ei arvestata mitte hinna, vaid võimsuse järgi. Kui sul on 40 m2 suurune tuba, siis radikas peaks võimsust arendama 4 kW ja vastavalt sellele tulevad ka ragika suurused. Minu rehkenduste põhjal tuleks panna sinna tuppa 2 radikat 600 kõrge ja 1200 pikk tüüp 22 (tegu siis purmo radikaga) mis teeb umbes 3000 krooni ragikate peale. Põrandakütte puhul tuleks arvestada 140 m (20 mm läbimõõduga) põrandaküttetoruga, mis teeks hinnaks 2000 krooni + põrandakütte kollektorid ja sinna juurdekuuluv, mis siis annab veel 1000 krooni juurde. Kuna mina arvestasin põrandakütte korral ka spetsiaalset soojusjaotusplaate, mis ei ole sugugi odavad + veel meeletu töö ja vaev ...

Niisiis, igaüks tehku siin omad järeldused...