Ehitusfoorum

1. Kui mitu ja mis tüüpi on lubatud normidega 5x2,5 vask kaablile vahepealseid ühendusi (so katkestusi kontakti kruvi all)?

See tähendab, et kui ona vaja kaablile panna vahele 3F boiler ja keris ja teises ruumis veel põrandakütted, siis kaabli katkestamisel tekib kaks potensiaalset taksituskohta, mis võivad ajajooksul probleemiks kujuneda.

2. Kui haru saamiseks lõigata kaabel läbi ja keerata automaatkaitse kruvi alla sissetulev ja edasiminev kokku, siis kas sellisedt järjestikühendused on lubatud?

3. Kas on olemas selliseid spetsiaalseid haru tekitamise klemme 5x2,5 kaablile, mille puhul kaabli vasksoont poleks vaja katkestada?

Osta soliidsemad kruviklemmid. Kui väga põed siis puhasta soon ja ilma karkestamata, vääna klemmi alla.
Kes see insener, boileri, kerise ja põrandakütted, ühe rikkeka alla projekteeris?

Rikekast ei olnud juttu vaid automaatkaitsest ... selle asemele on ka tegelikult 3F lüliti.
Rikekas läheb 1 ja ainult boilerile. Harvia oma keristele rikkekaitset ei soovita (ei luba?), sest keristes esineb väikseid sisemisi lekkevoole vms.

Arvan, et põrandaküttele pole mõtet rikkekaitset panna, sest inimene sellega ju kokku ei puutu, kuigi jah, tegelikult termoregulaatori kaudu on oht siiski olemas.

Projekti puuduseks on ruumide asetusest tingitud kaks katkestust läbivale kaablile. Ma arvan et leian mingi lahenduses, kuid ega kõiki vidinaid ju ei tea. Näiteks eelmise vabariigi ajast olen näinud portsenist klemmliistu, millel ilusti 8mm silindrid rivis peal, silindris keermestatud ava põhjaga ja risti läbiv pilu, nii et paned oma peakaabli põhja ja teise(d) peale keerad kruvi otsa ja ongi töökindel lahendus valmis.
Tänapäeval vastavat pole näinud, kuid tundub, et palju toodetakse elektri installatsiooni vidinaid, mis üle 10 aasta ei kesta.

Mnjah, tundub, et mingi karm tegija on sattunud. Ei julgegi midagi soovitada, nagunii on jama ja ajutine.

Aga lahendusi soovitada tasub ikka, teinekord saab kahepeale parima lahenduse

Mõtlesin, et ehk on selline valmis vidin kellegil teada.

Vahekilbi nulli ja maa üritan katkestamata sealse lati pealt läbi tuua, nii jääbki ainult 3F.
Üks võimalus on muidugi faasid kahekorra keerata ja otse lüliti klemmliistule kinni panna, kui 2.5 vask on juba kaunis jäik ja see ei pruugi korralikult õnnestuda.

Miks sul seda jama üleüldse vaja on teha ? Kui takistus läheb suureks siis normaalne tegelane võtab jämedama soone. Sama teema ka suure voolu puhul. Kui sul on tõesti eluliselt tähtis et oleksid head ühendused siis vea iga tarbija juurde omaette kaabel. Kui aga panna ühe kaabli otsa boiler, keris ja küte siis võib see 2,5 ka ilma igasugu katkestusteta lahjaks osutuda. Ja edasi mõtle, et kui sul on kõik need asjad nö pideva kaabli otsas, siis näiteks kaabli algus on ju samuti kontaktiga, et mida sa sellega ette võtad ?

2.5mm kaabel lubab ca 25A voolu, mis vastab maja sisendkaitsele. Koofrmused on jagatud 3 faasi vahele, nii ei jää ka koguvõimsust ühele vasksoonele. Antud juhul ei vea ma kaableid kerisele boilerile jne. vaid teen haruühenduse 1-le kahest maja peakaablist, so mis läheb läbi pool keldirkorruse garaazi. Kui kaabel katkestada, siis langeb harukontakile mitmekordne voolu koormus, sest ka edasiminev vool peab läbima kontakti pindasid. Kuna kontaktid pole kindlad ja väsivad, siis võib tekkida ühenduse kuumenemise oht, mis omakorda suurendab kontakti takistust. Praktikas - kuna vasksooned on ümmargused ja nende jämedus või geomeetria kõigub väikeste piirides, siis ei ole kahe kõrvutise soone kontakti takistus kunagi võrdne.
Vahekatkestuste (ühenduste) vältimine lisab oluliselt ajalist töökindlust, kuid kui need on vältimatud, siis huvitab kas ka mõni dokument nende järjestikust hulka reglementeerib?

Näide, mis ei illustreeri otseselt minu probleemi, kuid on kurioosne, nii et peaks ära märkima.
Ise olen sõbra juures eelmisel aastal valminud korterelamus näinud kontakti, kus DIN latil oli lameda klemmi vahele üks pullimees pannud kolm vasksoont kokku, vastavalt 2x2.5 ja 1x1.5. See ilmnes tavalise IR termomeetriga paari kraadi võrra kõrgemas temperatuuris, sest 1.5 soon oli seal suht kontaktivabalt vahel ja soenes mõnusalt.

taksitused kirjutas:2.5mm kaabel lubab ca 25A voolu

25A puhul on 2,5mm² soonte peal pingelang meetri kohta 0,37V ehk iga meeter eraldab ~9W soojust.

Ma ei tea, kus kohast su info pärit on, sest isegi rusikareegel ütleb neile, kes arvutada ei viitsi, et kaitsmed valitakse järgnevalt:

1,5mm² - 10A
2,5mm² - 16A

Väga lühikeste ühenduste puhul võib muidugi mööndusi teha, kuid tasub kindlasti üle arvutada.

Ausalt öeldes jääb natuke arusaamatuks, mis on probleemiks. Kui tahetakse teha hargnemine kaablile, siis tehakse seda jaotuskarbis. Missuguse liitega - kas kruvi-või klemmliitega - on tegija enda otsustada, sest minu arvates on tähtsam teostuse kvaliteet, mitte aga kasutatav materjal (kõigi normaalsete tootjate müügil olev toodang on sertifitseeritud, seega peab müüja ostjale vajaduse korral suutma anda ka paigaldusjuhendi, kus on siis "puust ja punasega" seletatud, kuidas vastava vidinaga käituda). Aabitsatõde on ka see, et iga soone jaoks peab olema eraldi kinnituskoht - jaotuskarpides ja kaabliga kuni 2,5mm2 on tegijale kiirem kasutada klemmliiteid (Wago, Weidmüller jms), mis elimineerib ka mitme kaabli liitmise võimaluse ühe kontakti alla. Jaotuskeskustes on kasutusel kruviliited - PE-ja N-lattidel ning automaatkaitselülitites. Samasuguseid liitevariante kasutavad ka kõik tarbijad - pistikupesad, lülitid, kõikvõimalikud elektriseadmed.
Seega ei ole võimalik, et mõnes normdokumendis oleks normeeritud kaabli katkestuste arvu liinil - nii väikeste ristlõigete ja nii lühikeste liinide puhul, nagu eramaja.

jan kirjutas:

taksitused kirjutas:2.5mm kaabel lubab ca 25A voolu

25A puhul on 2,5mm² soonte peal pingelang meetri kohta 0,37V ehk iga meeter eraldab ~9W soojust.

Ma ei tea, kus kohast su info pärit on, sest isegi rusikareegel ütleb neile, kes arvutada ei viitsi, et kaitsmed valitakse järgnevalt:

1,5mm² - 10A
2,5mm² - 16A

Väga lühikeste ühenduste puhul võib muidugi mööndusi teha, kuid tasub kindlasti üle arvutada.

Nagu ütled, lühikeste ühenduste puhul võib mõõndusi teha, see 16A 2,5mm on ju tõesti suure varuga ja järgmine mõõt 4mm tundub olevat liig kohmakas. Sellest ka mu mure, et välditavate kontaktidega mitte lisariski tekitada.
Leidsin sellise lingi http://esvika.cma.ee/index.php?lang=est&mid=89

Ise tegin arvutuse ja sain 2.5mm 1 m 0.0036 oomi, so 25A ühele soonel 0.089V meetrile e. 2.2W, so soenedes ligi 9W meetrile, kui null hulka arvutada.
Tegelikud võimsused meil nii suured ei ole ja põhitarbijad keris 6KW ning 2.3kW boiler on esimese 5 meetri peal ja kaabli kogu pikkuski kõigest 15 meetrid. Majas kasutusel ka prioriteedi relee, nii et 5kW põrandakütted kerisega samaegselt lülituses ei ole jne.

takistused kirjutas:Ise tegin arvutuse ja sain 2.5mm 1 m 0.0036 oomi, so 25A ühele soonel 0.089V meetrile

Kuidas sa sellise takistuse leidsid? Näiteks Draka andmelehe alusel on PPJ kaabli ühe 2,5mm² soone takistus 20°C korral 0,0074 oomi meetrile.

jan kirjutas:

takistused kirjutas:Ise tegin arvutuse ja sain 2.5mm 1 m 0.0036 oomi, so 25A ühele soonel 0.089V meetrile

Kuidas sa sellise takistuse leidsid? Näiteks Draka andmelehe alusel on PPJ kaabli ühe 2,5mm² soone takistus 20°C korral 0,0074 oomi meetrile.

Tänan tähelepanu juhtimast, minu viga arvutuse lähteandmetes, võtsin 2.5 läbimõõduks, kuid see oli juba pindala. Nüüd saan 0.007 oomi ja 4.4W jm/soonele.
Tõepoolest 9w/m on juba märgatav hulk kadu, kuid kaabel on keldris peitmata seinal ja isegi maks koormusel ei peaks olema otsest ohtu, siiski on siin veelkord kaalutlemise koht, kas vahetada vana 5x2.5 kaabel välja või mitte.
Tegelikult on veel kasutusel on ka prioriteedi relee, nii jääb 5 meetrile maks koormuseks 3F 6.4-8.4kW.
(boiler 3F 2.4kW ja 3Fkeris on 6kW, kuid võimalik, et 4kW piisab täiesti ja tuleb proovida üks tenn lahti ühendada, loodan, et juhtelektroonika seda võimaldab)

Lp küsija. Te ajate segamini kaks erinevat terminit- lainetakistus ja alalisvoolutakistus. Esimene ei puutu asjasse. Teist ei saa Te ühenduste (kvaliteetselt teostatud ja selleks ettenähtud vahendeid kasutades) lisamisel oluliselt mõjutada (seda mõjutavad ikka juhi ristlõige,materjal, pikkus ja ümbritseva keskkonna temperatuur) Teie planeeritud kaabeldus on pehmelt öeldes "suur jama". Soovitaks siiski pöörduda spetsialisti poole.
Muudetud Kui pidasite silmas üleminekutakistust siis seda arvestatakse ka ainult elektroonika komponentides.

jan kirjutas:

taksitused kirjutas:2.5mm kaabel lubab ca 25A voolu

25A puhul on 2,5mm² soonte peal pingelang meetri kohta 0,37V ehk iga meeter eraldab ~9W soojust.

Ma ei tea, kus kohast su info pärit on, sest isegi rusikareegel ütleb neile, kes arvutada ei viitsi, et kaitsmed valitakse järgnevalt:

1,5mm² - 10A
2,5mm² - 16A

Väga lühikeste ühenduste puhul võib muidugi mööndusi teha, kuid tasub kindlasti üle arvutada.

Rusikareegel kehtib ainult teatud pikkuste kaablite kohta. Kui kaabel läheb liiga pikaks, siis võib see rikke tõttu maha põleda ilma, et automaat rakenduks

takistused kirjutas:Rikekast ei olnud juttu vaid automaatkaitsest ... selle asemele on ka tegelikult 3F lüliti.
Rikekas läheb 1 ja ainult boilerile. Harvia oma keristele rikkekaitset ei soovita (ei luba?), sest keristes esineb väikseid sisemisi lekkevoole vms.

Arvan, et põrandaküttele pole mõtet rikkekaitset panna, sest inimene sellega ju kokku ei puutu, kuigi jah, tegelikult termoregulaatori kaudu on oht siiski olemas.

Projekti puuduseks on ruumide asetusest tingitud kaks katkestust läbivale kaablile. Ma arvan et leian mingi lahenduses, kuid ega kõiki vidinaid ju ei tea. Näiteks eelmise vabariigi ajast olen näinud portsenist klemmliistu, millel ilusti 8mm silindrid rivis peal, silindris keermestatud ava põhjaga ja risti läbiv pilu, nii et paned oma peakaabli põhja ja teise(d) peale keerad kruvi otsa ja ongi töökindel lahendus valmis.
Tänapäeval vastavat pole näinud, kuid tundub, et palju toodetakse elektri installatsiooni vidinaid, mis üle 10 aasta ei kesta.

Põrandaküttele PEAB rikkevoolu vahele panema, sama kehtib ka kõikide küttekehade suhtes, va keris (uued standardid) põrandaküttele sellepärast, et betoon juhib elektrit

Küsijale niipalju, et kui tahab katkematut ja kindlat ühendust teha, siis otsigu poodidest maandusühenduseks mõeldud suruhülsse

veebel kirjutas:

takistused kirjutas:Rikekast ei olnud juttu vaid automaatkaitsest ... selle asemele on ka tegelikult 3F lüliti.
Rikekas läheb 1 ja ainult boilerile. Harvia oma keristele rikkekaitset ei soovita (ei luba?), sest keristes esineb väikseid sisemisi lekkevoole vms.

Arvan, et põrandaküttele pole mõtet rikkekaitset panna, sest inimene sellega ju kokku ei puutu, kuigi jah, tegelikult termoregulaatori kaudu on oht siiski olemas.

Projekti puuduseks on ruumide asetusest tingitud kaks katkestust läbivale kaablile. Ma arvan et leian mingi lahenduses, kuid ega kõiki vidinaid ju ei tea. Näiteks eelmise vabariigi ajast olen näinud portsenist klemmliistu, millel ilusti 8mm silindrid rivis peal, silindris keermestatud ava põhjaga ja risti läbiv pilu, nii et paned oma peakaabli põhja ja teise(d) peale keerad kruvi otsa ja ongi töökindel lahendus valmis.
Tänapäeval vastavat pole näinud, kuid tundub, et palju toodetakse elektri installatsiooni vidinaid, mis üle 10 aasta ei kesta.

Põrandaküttele PEAB rikkevoolu vahele panema, sama kehtib ka kõikide küttekehade suhtes, va keris (uued standardid) põrandaküttele sellepärast, et betoon juhib elektrit

Küsijale niipalju, et kui tahab katkematut ja kindlat ühendust teha, siis otsigu poodidest maandusühenduseks mõeldud suruhülsse

Kuigi jah tänapäeva ühendusklemmid ja nt. firma thorix ühenduskeermikud on ka väga tõhusad