Kõik on targad soovitama milline õige vundament on.

[Andvari]

Siin foorumis lugedes ei saa tavainimene küll aru mis on siis õige, mis vale.
Ühed soovitavad ujuvatpõrandat ühed mitte. Osad soovitavad soojusta vundament seest osad väljast.
Mind ei huvita kuidas Eestis preagu kombeks on ehitada! Tahan teha nii, et 50 a pärast ka mul maja püsti ja soe oleks.
Hea tuttav tegin 10 a tagasi endal nii, et kraav sisse, kruusa täis. Tihendas veega ohtralt. 60 cm kõrge 25 cm lai vundamendi valu. Keskelt huumus ära ja liiva täis. Samuti tihendas ohtra veega. Selle kõige peale valas ca 10 cm armeeritud betoonplaadi. Keldrit ei ole ja soojustas vundamendi väljaspoolt.
Arhitekt tegi minu projekti nii. 1.30 kraav. 20 cm killupadi edasi 20 cm armeeritud betoontaldmik. Edasi 5 rida kive ( vahet pole mis kive fibo, lammi, columbia, jne ). Seest huumus ära, asemele liiv ja tihendada. Vundamendi soojustus sissepoole. Liiva padja peale 10 cm peno + peale 8-10 cm armeeritud betoonplaat. Tegu siis nn. ujuvpõrandaga.
Oma peaga paneks vundamendile niiskustõkke kah väljapoole.
Millist varianti siis valida???

[Teinekülaline]

Hea küsija peaks siiski leppima sellega, et EI OLE OLEMAS ÜHTE JA AINUÕIGET LAHENDUST. Vastasel juhul muid lahendusi ei kasutataks. Vundament sõltub ikka väga paljudest eri tingimustest, geoalus, pinnavesi, tulevane koormus, põrand, rahakott jne.
"Keegi kuskil tegi nii ja on hea" on suhteliselt kahtlane nõuandja, see, mis ühes kohas ideaalne, võib teises kohas katastroofiks osutuda.
Konkreetne näide:
Teemaalgataja - Oma peaga paneks vundamendile niiskustõkke kah väljapoole. - No paneb, teeb maja valmis, hea ja soe ja püsib, soovitab järgmistele, need ka panevad. Selle peale ei tulda, et kuiv on maja asukoha tõttu, mitte mingist osalisest niiskustõkkest sest, tsiteerides klassikuid, ühe küljega kummikuga lompi astudes jalg kuivaks ei jää.
Kui on soov saada kindel lahendus, tuleb tellida projekt ehituskonstruktorilt (insenerilt, mitte arhitektilt)

[mõte]

See mis arhitekt vundamendi siseküljele projektis pannud on selleks et ujuv põrandake talvel kerkima ei hakkaks. Vundament ei ole väike laps kes sooja tekki peale tahab. Keldrita hoonetel pannakse soojustus vundamendi väljapoole pigem seetõttu, et vältida põranda ja vundamendi sõlmes külmasilda. Lihtsam ja odavam lahendus on põrand kõrgemale ehitada, nii et kohas kus vundament lõppeb on põrandasoojustus, mitte põrandaplaat.
Mis eesmärk sellel niiskustõkkel väljaspool oleks? Kas selleks et taldmiku ja vundamendi sisekülje kaudu liikuv niiskus välja kuivada ei saaks?

[KõikOnRahul]

Üle pika aja 3 täiesti asjalikku postitust!

[Andvari]

Täpsustaks seda asja natuke.
1. Peale huumuse eemaldust algab savine pinnas.
2. Väga suur koormus vundamendile ei lasu ( võrreldes kivistmajaga ) kuna tuleb puitkarkass maja, kivikatusega.
3. Pinnavee kohta ei oska midagi öelda. Vundamendi sokkel 20-40 cm pinnasest kõrgem. Suht tasane pinnas.
4. Niiskustõkke all pidasin silmas seda, et vundamendist väljapoole laseb niiskust, aga vastu vundamenti ei lase. Majakoht võib ju kuiv olla, aga vihma ikka sajab.
5. Raha - kui vundamendi kraav kruusa täis ajada, siis selline variant tuleb oluliselt odavam, kui osta kivid.
6. Nagu ma aru saan ei ole vahet kuidas teha. Tähtis on vaid see, et hästi teha.

Seespoolt tulev niiskus - seestpoolne soojustus "peno" peab ju niiskuse kinni ei lase vundamendi ligi.

[Teinekülaline]

Savi on ehitusalusena kõige ettearvamatum. Kuiva savi kandevõime on ca 5 kg/cm2 ehk üks post ristlõikega 20*20cm kannab kuni 2T samas leondunud savi (vundamendikraavis seisev vesi) võib kandevõime hoopis kaotada. Samuti külmub savipinnas kõige sügavamalt ja külmakerked on suured.
Puitkarkassmaja puhul tasuks alati kaaluda postvundamenti või taladega postvundamenti. Võrreldes lintvundamendiga odavam ja vähem tundlik külmakergete suhtes. Kui juurde lisada alttuulduv põrand saab lahti ka murest pinnase niiskuse ja radooni suhtes.
Vundamendi puhul saab niiskustõkkest rääkida vaid juhul, kui see niiskustõke/hüdro moodustab kinnise basseini/kausi või midaiganes vundamendi alla ja selle tegemine on juba päris keeruline.
"Mõttele" väike märkus. Siin foorumis on ohtlik kasutada mõistet ujuv põrand. Võib kõvasti kriitikat saada viewtopic.php?f=20&t=15443 Mind see toonane vaidlus ümber ei veennud aga hoiatuseks siiski.

[Külaline]

"Mõttele" väike märkus. Siin foorumis on ohtlik kasutada mõistet ujuv põrand. Võib kõvasti kriitikat saada viewtopic.php?f=20&t=15443 Mind see toonane vaidlus ümber ei veennud aga hoiatuseks siiski.

..et siis ikka võib põrandaplaadi ujuma jätta ja rahulikult vesipõrandaküttevooliku sinna sisse valada?

Eks me kõik ole vast neid ujuvaid põrandaid juba ehitanud, aga ikkagi risk on väga suur sellise konstruktsiooni osade erinevaks vajumiseks, mõtekam ole kohe riskivabamalt ehitada. Seda eriti siis, kui suur tempo ehitusel taga. Siis ei jõua kandvad osad oma vajumisi ära teha. Kui,
aga tellija nõuab siis tuleb muidugi kõik senised kogemused kokku koguda ja parim teha, mida keegi parajasti mõistab. Nii paraku on see praktika .

Klassikaline alt tuulduv põrand kannab ju samuti vundamendil ja mängib koos vundamendiga.


taastaja

[Andvari]

Lõppkokkuvõtteks:
Tegin nii: Kraav sisse mingi 1.40-1.50 see kruusa täis. Tihendasin veega ja vibraga. 20cm kõrge 40-45cm lai taldmik betyoonist milles raud sees. Edasi columbiakivi 5 rida oli vist ja see ka betooni täis. Samuti nii horisontaalis kui ka vertikaalis sai lisatud raudlatte kõvvasti. Seest täitsin liivaga. Tihendasin veega + vibraga ja valasin plate peale milles traat võrk. Soojustasin väljast sinise penoga, sest see pidi niiskuskindlam olema kui valge. Soojustuse panin nii vundamenid vastu, kui ka meeter horisonaalis ümber vundamendi. Maja mõõdud 8X11 meetrit. Ehitasin ise koos ühe sõbraga. Loostin, et vundament läheb kokku max 50000 eeki, kui läks tegelikult ligi 70000. Beetooni tellisin autodega kohale, seda ei hakanud ise käsitsi tegema. Samas on see isegi väga hästi kuna raudlati, mis läks taldmikusse ja kivide sisse sain põhimõttelsielt vanaraua hinnaga. Ja liiva eest, mis kulus mingi 120m3 maksin ka põhimõttelsielt veoraha - toodi 3 km kauguselt seda. Tööraha maksin sõbrale 100 eeki tunnis, ja oma tööraha ei arvestanud. Võin mingi aeg siia kirjutada ka materjalöide hinnad, mis sellega seoses mul kulus.