Ehitusfoorum

Plätserdasin, mis plätserdasin, tugeva harjaga tupsutades, krohv jäi seinale ilusti ühtlaselt peale, aga kole aeganõudev oli. Oskab keegi ehk soovitada mingit asja, millega seda tööd kiiremini teha saaks. Tavalistele rullidele ei jää see segu kuidagi külge.

Tere! Mida seal plätserdada - harjaga ja veel vähem rulliga, pole seal midagi teha! Otsi tuttav krohvija, uuri kuidas ja millega kantakse krohvisegu seina või kuidas visatakse segu kelluga. Kelluviske puhul, on mõnel juhul ka vaja osata seda nn. randmenõksu ja vahel nn. tõmbe liigutust teha. Krohvijad ja müürsepad teavad, mida see tähendab. Ei tee veel mingid õiged asjad - riistad, mehest krohvijat või muu ala meistrit. Kui huvi, õpid selle ikka selgeks! Andres

Staasikad prohvid viskavad kelluga või krohvipritsiga. Esimesega ei tule mul endal ikka välja (peab ikka kümneid seinu teinud olema kui hakkab välja tulema), teise kohta kogemus puudub. Väga kehvad kohad viskan kindaga (tavaliselt mingi nurk üleval kui labidaga kantuna kinni ei jää)
Ise kannan segu plaatimiskammiga või pahtlilabidaga. Kui mõni teinud mees võtte ära näitab saab algaja ka krohvimisega hakkama, läheb lihtsalt kauem aega. Muidu soovitused on järgmised - ise enne krohvimist käi sein loodiga üle ja otsin lohukohad ülesse ja märgi kriidiga. Kui mõni kivi väga väljas on kasulik see relakaga maha lihvida. Edasi niisutan pinna (kastmisotsik, pritsuti või kasvõi svammiga). Kannan kõigepealt lohkudele paksema kihi ja siis kogu seina õhukese kihi (võimalikult õhukese). Nüüd käin pika loodi või müürlatiga pinna üle ning kraabin "muhkudes" liigse segu maha ja viskan veelkorra avastatud lohkudesse segu juurde. Kui enamvähem paigas siis algab kõige olulisem osa - hõõruti kätte ja veel omakorda pinnad siledaks. Hõõrutiga saab samuti muhke maha hõõruda (teed ringlevaid või kaheksa kujulisi liigutusi, vahest sekka ka otseliikumist) ja lohke täita. Pisiparandusteks kasutan täitmisel väikest pahtlilabidat. Ise olen ette võtnud umbes meetrilaiuse töötsooni, algaja ei jõua isegi mitte ülesse, kui on viimane aeg hõõruma hakata, prohvima jaoks jääb aga segu veel vedelaks.
Väga oluline on õige segu (ei tohi olla liiga vedel ega kuiv) ja õigel ajal töö alustamine. Kui segu on seinas vedel (hõõruti liigutab segu kergesti või tirib kaasa) siis oota. Liiga hilja samuti ei või alustada, hõõrud lolliks, kuid tulemus on kaduvväike, segu on juba liiga tahke või kuiv. Aitab veega pritsutamine. Kuid veelkord, kui tuttav on olemas, las näitab korra ette, võte tuleb kätte kiiresti.
Soovitan kasutada tavalist müürisegu (sakretil oli väga hea ja odav) või krohvisegu siis saab kanda väga õhukese kihi, samuti need segud alluvad väga hästi hõõrutile. Kui soovid ise liivast teha siis sõelu liiva nii peeneks kui saad, liiva kivi paksus paneb paika minimaalse segukihi paksuse.
Välisnurkade jaoks on vajalik nurka kinnitada ajutine laud. Soovitan osta 2 meetrise lati poest (maksid mõnisada krooni)

Kui tahad töö korralikult teha siis enne alustamist uuri kindlasti kirjandust.Krohvimisest on palju infot saada.
Sakreti ,,odav ja hea,, müürisegu EI OLE KROHVIMISEKS!!!!! Müüriseguga tehakse esimene nö.nakke kiht,edasi siis juba krohviseguga täitekihid ja lõpuks viimistluskiht.
Jõudu tööle.

Sakret ise väidab, et sobib. Loe silti paki pealt.
Ja saab vä� edukalt krohvida ning seisab ilma nakkekihita.

Kalvis-kõik on õige.Trükimust kannatab kõike ja erinevaid segusid millega saab krohvida on lõputult(enamus neist püsib mingi aja seinas ka ilma nakkekihita).Tahtsin lihtsalt teemaalgatajat pisut aidata ja juhtida ta tähelepanu teatud põhitõdedele-eks ta saab ise uurida ja otsustada millega ta krohvib(õlgedest ja savist saab ka väga hea ja odava krohvi)

õlgedest ja savist saab head müüridki..

Ma olen teinud nii et kahele poole kinnitan (loodis) seina latid ja siis viskan lattide vahe krohvi täis, tõmban risti sakiliste liigutustega rihtlatiga seina üle. Viskan vajadusel krohvi juurde ja kordan, niikaua kuni tühje kohti enam ei ole. Siis hõõrun hõõrutiga ettevaatlikult panna siledaks. Ja jääbki ideaalne pind. Kui tuleb üle ~3cm paksune kiht, siis peab mitu korda krohvima. Saranaselt põrandavalamisega, kus kasutatakse loodis torusid.

Kalvis kirjutas:Sakret ise väidab, et sobib. Loe silti paki pealt.
Ja saab vä� edukalt krohvida ning seisab ilma nakkekihita.

Kalvis,ära sa nüüd kõike jutte,mis paki peale on kirjutatud.absoluutse tõe pähe pähe ka võta ka teistele soovit.Tihti on reklaamides öeldud,et mõeldud meestele,aga sobob ka naistele.kuid minu arvates on igaks tööks tänapäeval omad materjalid välja mõeldud.Jah,ta võib seista seal küll seinas,aga kui kaua,on ise küsimus.

Ära põe, selle seguga on krohitud väga palju ja kõik on olnud rahul. Seguga on hea krohvida, nakkub hästi ja on odav. Siluda on väga hea. Ei soovita seda segu siiski vahtplasti peal kasutada, sest viimane vajab võrku ja elastsemaid segusi.

Tänud vastuste eest. Teema seisnes küll ülimalt õhukeses Baumit silikoon penokrohvis, mitte 3cm paksus segukrohvist. Õnneks olemas tuttav, kes võitis baltikumi krohvivõistlusel I koha. Äkki koolitab vähe, igatahes tööd tal fantastilised. Muuseas olen näinud silikaattellistest maja, mis krohviti ära Aeroci liimiga. Vähemalt tellistel püsib kenasti ja on üliodav.

Selle sakreti krohviga oli keskmine segukihi paksus ikka 1-2 mm, paksem tuli vaid siis kui oli vaja loodi ajada. Kui 3 cm paksust krohvi tahad on sakret raiskamine, tee kohe klassikaline liiva, tsemendi, lubja või savi krohv, kuid alla 1 cm on raske krohvida, sest liivaterad ei lase.

Mõtlen siin salamisi enda peaga kaasa ja ei saa aru kas on tegemist mingi minupoolse loogikaveaga. Saan aru et on nakketugevus ja pinnatugevus aga kas krohvikihi paksus ei mängi siis mingit rolli (peaks ju paksem kiht olema stabiilsem igasugustele mängimistele), või kuidas? Pärast on nii et Xmm-ne krovikiht ja esimese külmaga tükid taga?

Liiga paks kiht ei taha jääda pidama st. vajub lihtsalt seinalt maha(krohvisegus on rohkem vett kui nt müürisegus ,see teebki ta raskeks) ja kui see vesi sealt aurustub-imendub aluspinda siis paksu kihi puhul kipuva mõrad sisse tulema.

ladusin silbetist müüri, vuugivahed maja välisküljel mis jäid ja praod täitsin Sakret BAK abil (hall liimimis ja armeerimissegu)

nüüd ostan struktuurkrohvi rulli (sellise hästi krobelise, käsna moodi, suurte pooridega) ja teen selle sama Sakret BAK vedelama segu ja rullin seinale - saab väga hea ja krobeline krohv ning varjab ebatasasusi

kui hall värv ei meeldi ostan valge Sakret KAM ja rullin sellega

NB! tegu on veeauru läbilaskvate segudega nii et maha see õhuke (1-2mm) krohvikiht küll ei tule ja kleepub väga hästi seinale ja kaitseb Silbet plokki, mis muidu kipub liiga ilmastiku mõjus olema

arvan et selline "krohv" peab 10 aastat ikka kuni jaksan majale välisvoodri panna

SEEGA: KANNA RULLIGA JA ÄRA PÕE JA TEE ODAV LAHENDUS!