Ehitusfoorum

Olen kuulnud põhumajadest. Kas seinad tehakse põhust või kuidas see täpselt käib?
Kas põhku kasutatakse soojustusena või ta ongi päris kandev sein?
Kas põhuseinad saab ise ka püsti panna või on selleks spetsialiste vaja?

Aitäh.

Seinad tehakse põhupakkidest, pakid on samade mõõtudega ja kasutatakse samu presse, millega vanasti heinapakke tehti. Lihtsam on ehitada enne karkass ja katus, ning siis põhupakid vahele laduda. Saab ka ilma karkassita, aga siis peavad pakid väga hea kvaliteediga olema. Põhupakki käitub nii kandvas rollis kui karkassi vahel olles soojustusena. Kui ise ehitada, võiks paaril päeval mõne spetsi kohale kutsuda, siis väldid vigu eos. Ise saab ka ehitada, alguses võib keeruline olla, aga kui juba ühe maja oled valmis ehitunud võid kõigile sugulastele-tuttavatele ka teha.

http://www.natuurehitus.ee on päris hea täpsem selgitus põhumajade kohta. Kui ehituseks läheb siis soovitaks lugeda lihtsat käsiraamatut.
http://www.savikodu.pri.ee/raamat.pdf
Allan, 56485778, loodusehitaja

Maiu kirjutas:Olen kuulnud põhumajadest. Kas seinad tehakse põhust või kuidas see täpselt käib?
Kas põhku kasutatakse soojustusena või ta ongi päris kandev sein?
Kas põhuseinad saab ise ka püsti panna või on selleks spetsialiste vaja?

Aitäh.

Tere Maiu
Põhumaja iseenest on keeruline termin st et millise põhukoguse hulga juures võiks maja pidada põhumajaks või siis palkmajaks või tellisikivimajaks.
Ehitada saab mitut moodi näiteks nii, et tehakse puidust karkass ja siis põhk soojustusena või ka nii, et põhusein ise ongi kandev konstruktsioon ja katus toetub lihtsalt põhpakkidest laotud seinale.
Iseehitamise juures on see, et mida lihtsam sein seda rohkem saad ise hakkama ja spetsialiste vaja ei ole. Vaata nõukogude ajal ehitati vaata kuipalju maju ise ja keegi ei nurisenud:) ja kõi k said hakkama asi nüüd siis põhumaja ise teha pealegi kui savi ning põhk lihtsalt käes on saad karbi nobedalt püsti. Eks muude spetstööde juures pead ikke spetsialistide abi paluma. Tegelikult tundub lihtne on ka põhumaja juures nüansse palju. Leidsin netist et ühe töötoa selle kohta mis pidavat toimuma juuni alguses, ehk uurid sealt http://www.lilleoru.ee/?module=news&id= ... t_design=6

uuri seda http://savikodu.pri.ee/

Ühtegi korralikku maja pole võimalik ehitada ilma korraliku projektita ja ükski korralik projekt ei soovita kunagi ehitada maja põhust: Te põhuaktivistid ärge ajage siin inimestele kärbseid pähe (ntx:loe netist põhust ja ehita maja , käi korra õpitoas ja ehita maja, ja kui on tuttav Volli ,saad ka elektrijuhtmed tasuta tõmmatud , jne ). Põhk jäägu ikka sinna ,kus ta on olnud juba aastasadu: sigadele allapanuks.

rahune,insenoor, sinust on paremaid tegijaid ja ka paremaid inimesi.

insenoor kirjutas:Ühtegi korralikku maja pole võimalik ehitada ilma korraliku projektita ja ükski korralik projekt ei soovita kunagi ehitada maja põhust.

Hinga rahulikult ja vaata oma ninaotsast kaugemale.

...ikkagi, võtke või jätke, põhk on kõige kapriissem materjal mida tasub ehituses kasutada ja kes selle kasuks on otsustanud, sel pea ka üldised ehitamiseks vaja minevad reeglid paremini selged olema,kui tavaehitusmaterjalidega ehitades. Paraku jääb see ka tavaehituses paljudele purematuks pähkliks, aga tore ju on, kui otsitakse uusi teid.... eks pioneeride seljas ole tagant tulijad, selle võrra juba suuremate kogemustega...

taastaja

Eelmisele postitajale: põhk (teravilja korjamisel järelejääv sekundaarne kergesti mädanev orgaaniline
osa) pole ehitusmaterjal. Harides kiiresti n.n. põhupäid siis on tõesti aksepteeritav kuiva põhu kasutamine armeeriva elemendina savist onnide ja lautade ehitamisel ( nx. Aafrikas tänapäeval ja ka meil Eestis 150 aastat tagasi).

Põhumajadest ja kõigest muust rääkides tuleks lähtuda eelkõige fitness for purpose põhimõttest. Ehk kui inimene tahab endale rajada odava, säästliku väikese maja (suvila, külalistemaja vms), kus ta soovib ise võimalikult palju ehitusprotsessis kaasa lüüa (isetegemise rõõm on alati suurepärane lisaväärtus), siis on põhumaja ju täiesti sobiv. Haritud inimese tunnus on ka alternatiivsete teooriate tunnustamine ning siiani põhumajades elavad inimesed on väga rahul. Sel on ka muidugi psühholoogile tagapõhi mõnes mõttes

Summa sumarum, soovid endale väikest põhumaja, lase käia ! Aga enne tee korralik eeltöö ja uuri sõltumatutelt inimestelt, kas see, mida soovid saada lõpptulemusena, on ikka antud meetodiga saavutatav.

Ja endalgi plaanis kunagi oma tulevasele maalahmakale keset metsi midagi samalaadset arendada.

Lgp. põhuinimesed ja eriti põhupead , saage lõpuks rahunedes aru ,et ehitamine tähendab selliste kontrollitud konstruktsioonide loomist ,mis püsivad vähemalt 200 aastat ja enamgi veel. Põhk kuulub alternatiivsete ja hobikorras kasutavate materjalide hulka, millele keegi kunagi garantiid ei anna.Lugedes eelnevaid postitusi ,on näha,et põhupead on päris närvis: selleasemel ,et harida rahvast ja ka minusugust lolli , keskenduvad nad ühe tagasihoidliku foorumikasutaja ( insenoor ) sita iseloomu veel sitemaks iseloomustamiseks.

Hea Insinjöör.
Juhul kui saksakeelt tonkad võid uurida sakslaste põhuehituse kodulehelt kättesaadavat põhu kui ehitusmaterjali sertifikaati. http://www.downloads.fasba.de/oeffentli ... (2009).pdf
Sääl palju su huvitavatele pessimistlikele mõtetele vastused olemas.
http://www.fasba.de/index.php?option=co ... variation=

Masu on mind vist põhupeaks muutma hakanud, plaan muretseda masin ja enda tarbeks põhupakke teha. Ning nii mõnedki tuttavad ka siis põhupead

Vaadates M.M poolt juhatatud linke on näha, tegu on tavaliste vundamendi ja katusega karkassmajadega millede soojustuseks on kasutatud põhku.
Kui vaadata asja maksumuse poolepealt siis kas keegi on ka arvutanud kui palju terve maja hind põhku soojustuseks kasutades väiksem tuleb (protsenti)? Muud mõtet kui kui raha kokkuhoid sellisel ehitusel ei näe.
Arvestame ikka ehitusseaduse mõistes hoone (kohtkindlalt vundamendiga, pinnasega ühendatud ehitis) mitte autorehvidest postidel kilekatusega rajatisega.
Olles ise elanud ahiküttega savimajas arvan tagantjärgi, et näiteks minule sellise maja mikrokliima ei sobi aastaringseks elamiseks.

Lisaks hakkab kimbutama ehitusseaduses jõustuv säte energiamärgise kohta. Põhumajadel kipub selle täitmise nõuded kergelt ületamatuks muutuvat.

Põhupeadele suureks kurvastuseks on veel ka see ,et sellise hoone korralik ehitamine maksab kindlasti rohkem ,kui kestvatest materjalidest ehitamine. Kas põhupead arvavad ,et põhupakk pakib ennast ise sisse ja veereb ise vabatahtlikult maja juurde ning peale seda täielikult kuivanuna hüppab ise korralikult tihendatult ja looditult seina ? Ja siis saabub hetk ,kus põhupea küsib: millega ma selle põhu katan ja viimistlen ,kuhu panen seinasisesed kommunikatsioonid?: see on veel kordades kallim, kui ehitades
ehitusmaterjalidest.

jätke nüüd rumal jutt. eestis teevad korralikud arhitektid korraliku projekti kas põhu- või roopakkidest majale. ja energiamärgisega küll mingeid probleeme pole, ärge jagage utoopilist valeteavet.

kui mõnele ei meeldi sellised majad - väga tore, ega nad ei peagi endale selliseid ehitama ega projekteerima. ainult et minna teiste teemasse hüppama a la "olete lollid, ärge tehke" ka väga ilus pole. kui mind mõni teema külmaks jätab, siis ma sinna lihtsalt ei roni. ma ei lähe ntx soojuspumba teemasse kiljuma, et oioi, mul on pelletiküte ja palju rohkem rahul.

Kodanik ,Trumm , esitaks sulle mõned küsimused ajaviiteks:
- kes on korralik arhitekt?
-mis on korralik projekt?
-miks sa samastad põhu ja roo?
- mis on foorumis hüppamine?
-mis on foorumis kiljumine?
-kes on siin öelnud ,et ei meeldi lihtsalt( siin on toodud pigem tugevaid argumente)
- ja viimane : mis on su ehitusalane haridus?

P.S. Nägin hiljuti ühe arhitekti tehtud n.n. põhumaja projekti: kõik oli ilus sinnamaani ,kui ehitamiseks läks. Pärast seda tuli 5 lisatala
ja posti juurde projekteerida.

insenoor kirjutas:Lgp. põhuinimesed ja eriti põhupead , saage lõpuks rahunedes aru ,et ehitamine tähendab selliste kontrollitud konstruktsioonide loomist ,mis püsivad vähemalt 200 aastat ja enamgi veel. Põhk kuulub alternatiivsete ja hobikorras kasutavate materjalide hulka, millele keegi kunagi garantiid ei anna.Lugedes eelnevaid postitusi ,on näha,et põhupead on päris närvis: selleasemel ,et harida rahvast ja ka minusugust lolli , keskenduvad nad ühe tagasihoidliku foorumikasutaja ( insenoor ) sita iseloomu veel sitemaks iseloomustamiseks.

Tere,
mind hakkas huvitama hoopis sihuke küsimus, et mis eeskirjade või normide järgi herr insenoor projekteerib maja, mille kestvuseks on arvestatud 200a ja enamgi? Meil levivad ja kehtivad standardid ja normid on tehtud arvestusega hoone elueale 50 aastat (ilmselt energiasäästmisega jms. seotud standardid ja arusaamad muutuvad veelgi kiiremini).
Vabandan teemavälise küsimuse pärast.

Keegi ritsu muretseb siin, et insenerid ei suuda projekteerida maju ,mis kestaks 200 aastat ja enam.
Äkki ,ritsu , räägid lahti siin ,mis normid meil( ei saa aru ,mida sa meie all mõtled: kas meie peret, meie küla, meie parteid...jne.) kehtivad.Insenerid projekteerivad ja ka ehitavad maju lähtudes väga lihtsast inseneriteaduset, mis sinule ,kulla ritsuke,on ilmselt püüdmatu.
P.S. 50 aastat seisab isegi sitalt ehitatud põhumaja.

huvitav, et kui insenoor ei suuda teemast rääkida, siis hakkab ta vestleja kallal norima
ja lugeda ka väga ei oska, ristu ristib ritsuks jne
selline tubli insenoor siin meil

Ma ei tea, kus koolis on insenoor haridust saanud, aga meil küll räägiti kõige muu hulgas ka põhumajade ehitusest. Teil vist mitte, kui sa selliseid küsimusi esitad. Nagu Trumm mainis, siis ei pea ju sõna võtma, kui põhuehitus pähe ei mahu.

Ok. Harige siis lolli insenoori, kod. trumm ja kod. wake, ja tõestage siis ,miks peaks meie kliimavöötmes ehitama n.n. põhumaju (mitte hobiehitisi ja suvilaid) .Mis põhimõttelised eelised neil siis ikkagi on? Tahaks teie,tarkade, käest seda lõpuks kuulda.

Maiu kirjutas:Olen kuulnud põhumajadest. Kas seinad tehakse põhust või kuidas see täpselt käib?
Kas põhku kasutatakse soojustusena või ta ongi päris kandev sein?
Kas põhuseinad saab ise ka püsti panna või on selleks spetsialiste vaja?

Aitäh.

Pakume erinevaid spetsiaalseid projekti põhumajadele. Võime soovitad kogenud põhumaja ehitus brigaadi
Kontaktid E-mailil ehituse@gmail.com

ma igast brigaadi ei usaldaks kes täpselt kirjutada ei oska:)