Laetalade kandevõime

[DealXtreame]

Kui sille on 5.9m ja prussideks on 5x125 ja toa laius on 3m ning toa keskel(ühelt poolt 2.6m ja teiselt poolt 3.3m) on 100x100 pruss (toetudes otstest 100x100 prussile)
Siis mis sellise lae kandevõime olla võiks?
talade vahe on ca 80-90cm ja ühel pool seina ääres ca108cm

[mti]

Hei
Tegin talade kandevõime arvutuse ainult paindemomendist lähtuvalt, põikjõud siin määravaks ei saa. Kuna polnud teada tugevusklass, võtsin C16. Lisan arvutused ka manusena. Läbipaindearvutusi tuleks ka muidugi teha.

50x125 mm paindekandevõime manusesse lisatud failis toodud tingimustel on 1,329 kNm (eurokoodeks EVS-EN 1995-1-1:2007 põhjal).

Kuna praegu on kiire ja lihtsalt pole aega täpsemalt teemaga tegeleda (ehk keegi viitsib sisejõud täpsemalt määratleda), siis esialgsed arvutused tingimusel, et on 2 lihttala (tegelikult on ilmselt jätkuvtala, kuigi seda ei loe esimesest postitusest välja), on siin:

Lubatav maksimaalne arvutuslik joonkoormus ühele avale:
p = 8*1,329/(3,3*3,3) = 0,976 kN/m
Lubatav maksimaalne arvutuslik pindkoormus vahelaele, kui talade samm on 0,9 m ja sille 3,3 m:
P* = 0,976 / 0,9 = 1,085 kN/m2

Maakeeli umbes 111 kg/m2

[DealXtreame]

tänud vaeva eest...

Aga see 111kg m/2 on vist liiga vähe?
Küsiks siis ,et mis aitaks asja parandada?

Kaks mulle tundub ,et lihtsamat varianti oleks...
Selle 100x100 prussi asemele 100x150 või siis panna laetaladele teine 5x125 pruss kõrvale...

Palju need muudatused asja parandaks?

Maja teises otsas tuleb ka umbes sama jama lahendada. Seal laiuseks 2.45m ja pikkuseks 4.27m siis tuleb vahesein ja edasi on 1.23m vaheseina vastaseina nurgast läheb trepp teisele korrusele ja seal on ka hetkel tuba tehtud. Otseselt läbi pole veel kukkunud.
Nüüd aga on plaanis see vahesein nihutada ca 50cm trepi poole. Ehk siis 1.23m asemel tuleks 1.78m ja 4.27m väheneks siis selle võrra.
Sinna peaks ka siis mingi seina tugevus välja mõelda. Sille on samamoodi 5.9m ja samm ca 80-90cm

[mti]

Aga see 111kg m/2 on vist liiga vähe?
Küsiks siis ,et mis aitaks asja parandada?

Kaks mulle tundub ,et lihtsamat varianti oleks...
Selle 100x100 prussi asemele 100x150 või siis panna laetaladele teine 5x125 pruss kõrvale...

Palju need muudatused asja parandaks?

Standardi järgi on see selgelt liiga vähe. Juba ainuüksi nõutav kasuskoormus on 200*1,5 = 300 kg/m2. Lisaks siis vahelae omakaal.
50x125 talade lisamine aitab muidugi. Kui lisad neid talasid nt 2x rohkem, on ka kandevõime 2x suurem, sest vastupanumomendi ja ristlõike laiuse vahel on lineaarne seos.

[mti]

Ja seda ka veel, et selle 100x100 tala tugevust ma ei kontrollinudki, ainult põrandatalade oma.

[DealXtreame.]

Ehk siis tegelikult on hetkel see kandevõime (111kg m2) ikkagi tänu sellele 100x100 prussile suurem?

Aga kas seda on keeruline arvutada palju see pruss seal juurde annab?

[mti]

Hei.
Kui seda tala seal all ei oleks, siis oleks põrandatalade kandevõime ikka ülinadi. Mina võtsin kiiruga arvutades eelduseks, et see 100x100 tala on kindlaks toeks põrandataladele. Tegelikult on põrandatalad muidugi "talad elastsel toel". Kes selle välja arvutab, saab pool juba TTÜ doktorikraadist kätte. Homme ehk on aega rohkem ja arvutan Teile selle tala kandevõime ka ära.

[DealXtreame]

sain nüüd ka aru jah kui vaatasin valemit ,et arvutatud oli suurema ava kandevõime. Seega teisel pool on see natuke suurem kuna ava väiksem...

Nagu olen aru saanud siis ega selle 100x100 tala tugevdamine ei muuda suurt midagi paremaks.
Vaid on vaja tugevdada laetalasi ja võimalik ,et ka seda 100x100 tala...

Aga kuidas laetalasi tugevdada kas panna teise laetala kõrvale(2x 5x125 võiks siis kokku teha 10x125?) või kahe tala vahele?(siis oleks sammuks ca 45cm)

[mti]

Talade seisukohalt ei ole vahet, kas paned lisatalad vanade kõrvale või nende vahele (keskele). Küll on vahe pärast põranda tegemisel (nt laudis), kus on ikka võimalikult väike ava parem.

Ja veel seda ka, et talade külgsuunas kokkunaelutamine ei anna mitte mingit lisaefekti. See tuleb kõne alla vaid juhul, kui vanad talad on keskelt nii lohkus, et uus põrand jääb ainult uutele mitteläbipaindunud taladele toetuma.

[DealXtreame]

Pole nende tugevusklassidega väga kursis... Aga kui c16 ja c24 hinnavahe väga suur pole siis võiks ju panna c24(seda mis pragu laes on ei oska küll arvata)
Aga kui nüüd panna hoopis 0.3m vahega neid 5x125 prusse.
Kas siis tuleks mul see kandevõime ca 333kg/m2 mis võiks ju enamvähem ok olla? või kui kasutada seda c24 puitu peaks asi veel parem olema? (et 5 tala jäävad vanad ja 8tk lisan seda c24)

Kui nüüd saaks veel teada selle 100x100 prussi tugevuse...

[Külaline]

Hei
Tegin talade kandevõime arvutuse ainult paindemomendist lähtuvalt, põikjõud siin määravaks ei saa. Kuna polnud teada tugevusklass, võtsin C16. Lisan arvutused ka manusena. Läbipaindearvutusi tuleks ka muidugi teha.

50x125 mm paindekandevõime manusesse lisatud failis toodud tingimustel on 1,329 kNm (eurokoodeks EVS-EN 1995-1-1:2007 põhjal).

Kuna praegu on kiire ja lihtsalt pole aega täpsemalt teemaga tegeleda (ehk keegi viitsib sisejõud täpsemalt määratleda), siis esialgsed arvutused tingimusel, et on 2 lihttala (tegelikult on ilmselt jätkuvtala, kuigi seda ei loe esimesest postitusest välja), on siin:

Lubatav maksimaalne arvutuslik joonkoormus ühele avale:
p = 8*1,329/(3,3*3,3) = 0,976 kN/m
Lubatav maksimaalne arvutuslik pindkoormus vahelaele, kui talade samm on 0,9 m ja sille 3,3 m:
P* = 0,976 / 0,9 = 1,085 kN/m2

Maakeeli umbes 111 kg/m2

[mti]

No see postitus jäi mulle küll veidi segaseks.

Hei
Tegin talade kandevõime arvutuse ainult paindemomendist lähtuvalt, põikjõud siin määravaks ei saa. Kuna polnud teada tugevusklass, võtsin C16. Lisan arvutused ka manusena. Läbipaindearvutusi tuleks ka muidugi teha.

50x125 mm paindekandevõime manusesse lisatud failis toodud tingimustel on 1,329 kNm (eurokoodeks EVS-EN 1995-1-1:2007 põhjal).

Kuna praegu on kiire ja lihtsalt pole aega täpsemalt teemaga tegeleda (ehk keegi viitsib sisejõud täpsemalt määratleda), siis esialgsed arvutused tingimusel, et on 2 lihttala (tegelikult on ilmselt jätkuvtala, kuigi seda ei loe esimesest postitusest välja), on siin:

Lubatav maksimaalne arvutuslik joonkoormus ühele avale:
p = 8*1,329/(3,3*3,3) = 0,976 kN/m
Lubatav maksimaalne arvutuslik pindkoormus vahelaele, kui talade samm on 0,9 m ja sille 3,3 m:
P* = 0,976 / 0,9 = 1,085 kN/m2

Maakeeli umbes 111 kg/m2

[Valts 8]

Vabandan teemase sissetungimise pärast aga kuna siin juba nii targad mehed koos on, et arvutavad talade kandevõimed jms siis paluks kah abi.

Pooleldi tööstushoone rajamisel oleks vaja teha vahelagi ruumile mille mõõtmed on 9,5x 11,5m. Kasutada on I terastala kõrgusega 600 mm ja laiusega 200 mm, pikkus 12 m-ehk siis päris hea tükk rauda. Kunagi olnud kasutusel 30 tonnise veoautokaalu taladena..

Mõte oli see panna piki üle ruumi ehk siis sille jääb umbes 11,5 m. Kas antud tala aga selle jaoks sobib, või peab ka keskele mingi posti alla planeerima. Tala jääks kandma vahelage (tala peale risti 50x200 mm vahelaetalad, nende sille siis umbes 4,5+4,5m. Kas selline asi mängib välja?

Kogu hoonele tuleb ka umbes 40 kraadise kaldega viilkatus, mille kandev tala (harjatala) on plaanis läbi postide samuti paaris punktis toetada vahelaele ehks siis selle suure terastala peale.

Igasugune nõu on teretulnud!

[sashaobrok]

Võhiku arvamuse kohaselt jääb sel juhul otsaseintele väga väiksesse punkti hirmus suur koormus... Ehk et tala otsade all peab sul suht vinge sein ja vundament olema.

[Valts8]

Võhiku arvamuse kohaselt jääb sel juhul otsaseintele väga väiksesse punkti hirmus suur koormus... Ehk et tala otsade all peab sul suht vinge sein ja vundament olema.

Nõus!

Praegune tuhaploki laadne materjal selleks tala kandvaks seinaks ilmselt ei sobi aga võimalus on ju osa seinast asendada korraliku valuga ja vajadusel ehitada seina kõrvale tala kandma hoopis mingi tummine post.

Küsimus pigem selles et kas saan need talad antud silde juures ära kasutada. Hea kui ruumi keskossa lisaposte ei tuleks ja talad saan lihtsalt väga hea hinnaga kätte.

[rax1106]

Teen Sulle selle tala arvutuse 1k eest ära.

Täpsustama peaks, mis otstarbel seda talapealset korrust kasutama hakkatakse ja mis katusega tegemist (kivi, plekk)? Ja mis Eesti piirkonnas rajatav hoone asub?

[Külaline]

Sooviks ka teada oma vahelae kandevõimet, ideepoolest kas kannatab raske mööbli välja ?? Niisiis: vahelagi koosneb 5*15 prussidest, need seal olnud ca 10 aastat juba .. sammuga 60 cm. toa mõõdud 4m*9m, prussid toetuvad 9m seinale. Kas sellele vahelaele annaks ehitada ka kivikatust toestava seina? Tänud.

[rax1106]

Kui eeldada, et nende talade puidu tugevus on C18. Vahelae enda kaaluks võtan 50 kg/m2, siis üle 90 kg/m2 ei oleks mõistlik laele lisada.

Kui puidu tugevus oleks C24, siis lisaks vahelae kaalule saaks koormata lage 130 kg/m2.

Vastavalt normidele võiks eluruumi kasuskoormus (see, mis tuleb lisaks konstruktsioonide kaalule) olla 200 kg/m2.

Seega võiks neid talasid olla 2 x tihedamalt ja ära katuse toetamise peale küll mõtle, sest katuse kaal jääb olenevalt katusekatte materjalist 50-100kg/m2 vahele lisaks veel lume kaal, mis sõltub katuse kaldenurgast jms.

[DealXtreame]

aga minu viimasele küsimusele ei oska keegi midagi öelda?

[rax1106]

Ma lähenesin Sinu laele vastavalt tänapäeva nõuetele. Lae enda kaaluks võtsin 50kg/m2 (eeldades et sul tulevad sinna veel mingi viimistlusplaadid jne). Kuna tegu ilmselt eluruumiga, siis normatiivne kasuskoormus 200 kg/m2.

Kui puidu tugevusklassiks eeldada C16. Siis peaks 50x125 prussid olema ~30 cm sammuga. Ja see kesktala pikkusega 3 m peaks olema vähemalt 125x250 (ilmselt sellist materjali ei leia kergelt).

Tugevussorteeritud ehituspuiduga (näiteks C24) oleks ristlõiked ~30% väiksemad või väiksema sammuga.

Ja puitlagede kasutamine elamutes on üldse kahtlase väärtusega - probleemid akustikaga, deformatsioonide tõttu praguneb viimistlus. Et saada rahuldav tulemus, peaks kasutama isoleerivaid kihte ja/või täitma lage liivaga vms.

[mõte]

Tohoh, mis lagesid eelkõneleja elamutesse siis soovitab

[rax1106]

Ma ei hakkagi väitma, et puitlaest peaks suure kaarega mööda käima, kuid ise endale seda ei ehitaks. Puitlagi on küll odavam, kuid raudbetoonil on palju rohkem eeliseid laematerjalina (akustika, tulekindlus, jäikus). Puitlae ainsaks eeliseks on hind. Paljud väikeehitajad kasutavad ehituspuiduna sorteerimata puitu, mis tihtipeale paltsil näeb iasugust ilma, seega tema väärtus võib olla kehvem sellest, mida projekteerija ette on näinud.

Muidugi katuslae puhul valiksin puidu, eelpoolmainitu käis vahelagede kohta.

[DealXtreame]

Ma lähenesin Sinu laele vastavalt tänapäeva nõuetele. Lae enda kaaluks võtsin 50kg/m2 (eeldades et sul tulevad sinna veel mingi viimistlusplaadid jne). Kuna tegu ilmselt eluruumiga, siis normatiivne kasuskoormus 200 kg/m2.

Kui puidu tugevusklassiks eeldada C16. Siis peaks 50x125 prussid olema ~30 cm sammuga. Ja see kesktala pikkusega 3 m peaks olema vähemalt 125x250 (ilmselt sellist materjali ei leia kergelt).

Tugevussorteeritud ehituspuiduga (näiteks C24) oleks ristlõiked ~30% väiksemad või väiksema sammuga.

Ja puitlagede kasutamine elamutes on üldse kahtlase väärtusega - probleemid akustikaga, deformatsioonide tõttu praguneb viimistlus. Et saada rahuldav tulemus, peaks kasutama isoleerivaid kihte ja/või täitma lage liivaga vms.

Tänud...

Aga mis juhtub kui kasutada 125x150 asemel 2x 75x250?
Saadavuse kohta ei tea öelda aga tundub ,et 200x250 on hinnakirjas olemas...

Ja millised(mis mõõduga) need otsa postid olla võiksid mis seda kesktala toetada võiks?

[Piikel]

Pikemat aega, noh, vahest palju rohkem, kui 30 aastat on kasutatud puidust vahelagede ehitamiseks 100 x 200 talasid. Polnud mingeid probleeme akustikaga, sest normaalse sammuga paigaldatuna (enam-vähem 800 mm) kannatasid need talad välja igasuguse vahelaetäidise, normaalse silde puhul, loomulikult. Enda kogemustele toetudes tuli muretsema hakata alates 4 m sildest. Aga tavaliselt eramajades suuremaid sildeid ette ei tulnudki. Endale ei tuleks mõttessegi kasutada vahelaetaladena 5 x125 mm ristlõiget.. 5 x 150 mm võibolla veel, aga siis ka tihedama sammuga, mitte rohkem, kui 600 mm. Puidu kokkuhoiu mõttes kasutatakse tänapäeval palju 50 x 200. Aga kui on probleeme vahelae paksusega, et kõrgemat profiili ei saa kasutada mingil põhjusel, siis peaks vaatama metallprofiili poole. Et näiteks see 100 x 100 pruss välja vahetada mõne sobiva metalltala vastu..

[rax1106]

Eeldan et postide pikkus on ~3 m. Saab hakkama C16 100x100 materjaliga. Ja võib kasutada ka 2x 75x200 või kui C22(C24) siis 2x 50x200 (100x200).

Tänapäeva "arhitektuuriimede" puhul ei piirduta enam 4 m sildega. Silded on suuremad ja kandevseinad pole enam kohakuti - see teeb puidu kasutamise raskeks.