Ehitusfoorum

Küsimus tarkadele siis selline. Palkmaja fibost soojustatu lintvunament on täidetud liivaga, nüüd põrandatalad (5x200) kinnitan kannudega fibo külge. Kas pean jätma liiva ja talade vahele õhuvahe? Kas võin panna talade vahele soojustuseks 50 peno + 150 villa?
Kas kiled,paberid on vajalikud?
Tänud ette.

Miks nende talade ja kannudega on vaja jamada, laota liiva peale peno, pane selle peale kile, siis armatuur ja vala betoonist korralik põrand.

Kui teed alttuulduva põranda (õhutusaugud vundamendis), siis villa kasutades auru-tuuletõkked vajalikud. Võimalik ka põrandaalune lihtsalt kergkruusaga täita.

Külaline kirjutas:Kui teed alttuulduva põranda (õhutusaugud vundamendis), siis villa kasutades auru-tuuletõkked vajalikud. Võimalik ka põrandaalune lihtsalt kergkruusaga täita.

See jutt on kõik õige, aga milleks seda alumist tuulutust vaja on? Miks püstitada raskusi ja siis neid ületada?

Talade ja liiva vahel õhuvahe on vägagi soovitatav. Alttuulduva põranda mõte selles ongi, et liigniiskus saaks välja tuulduda, kui vahet pole, õhk ei liigu. Soojustuseks soovitaks kas
-tuuletõke + 200 villa, või
-200 vahtu.
Vaht+vill ei ole hea kombinatsioon. vahu veeauru läbilaskevõime on palju halvem ja niiskus võib hakata vahu ja villa vahel kondenseeruma koos kõige kaasnevaga

Seletage ikka ära, miks peab seda põrandaalust kõigepealt tuulutama, siis tuult ja niiskust tõkestama ja soojustama. Lisaks veel põrandatalad ja nende kinnitamine. Liiatigi kui teemaalgatajal on soojustatud fibovundament, mis juba liiva täis.

Küülaline kirjutas:Seletage ikka ära, miks peab seda põrandaalust kõigepealt tuulutama, siis tuult ja niiskust tõkestama ja soojustama. Lisaks veel põrandatalad ja nende kinnitamine. Liiatigi kui teemaalgatajal on soojustatud fibovundament, mis juba liiva täis.

Osadel vanadel majadel talad otse liiva peal aga siis liiv ka täitsa kuiv.

Üks kõige hullemaid enesetappe on teha puittaladel põrand ja jätta see tuulutamata. Kes ehitusfüüsikat jagavad, saavad sellest loomulikult aru ja kes mitte, siis uskugu neid, kes seda õppinud on. Terved piirkonnad (Muraste, Vääna-Jõesuu jne) on täis vammiga nakatunud hooneid, kus tuulutusavad on näriliste sissepääsu tõkestamiseks täis topitud.

Kui lähevad puittalad, peab põrand olema alt tuulutatud ja vill kaetud väljastpoolt tuuletõkkega. Kes sobivaid näidiskonstruktsioone tahab saada, sirvigu ET-3 kartoteeki. Härra Masso on piisavalt neid lahendusi sinna "treinud". Siiski ei saa ka mina aru, miks ei soovita siinkohal ikkagi betoonist põrandat. Tagasitäide tundub ju piisavas mahus teostatud olevat, et polüstürool liiva peale panna ja betoonplaat valada.

Nagu postitaja Küülaline rääkis, ei näe ka mina mõtet hakata möllama talade ja tuulutusega. Korralik vahtplast soojustus ning betoon peale valada. Mingit väga hullu hinnavahe sinna ju ei tule. Eriti juhul, kui vundament on juba liiva täis. Täiesti kilplase töö oleks hakata laagidega jamama. Betoon kindlam lahendus, vajadusel saab põrandakütte ka sisse panna ning hiljem õhemat põrandalauda peale kleepida.

Miks peaks tõkestama tuult, niiskust, närilisi ja krt teab mida kui saaks need probleemid lahendada ühe korraga ning lõplikult ?
SAmuti jääb betooniga põrand soojem ning vastupidavam ajale, kui hakata jamama laagide ja soojustuse tuuletõkke tihendamisega !

Minu küsimus haakub sama teemaga. Betoonpõrand on penoga soojustatud ja peale soov panna vana põrandalaud. Mis soojustus veel betooni ja põrandalaua vahele?

sipr kirjutas:Minu küsimus haakub sama teemaga. Betoonpõrand on penoga soojustatud ja peale soov panna vana põrandalaud. Mis soojustus veel betooni ja põrandalaua vahele?

Parem saab, kui betooni peale enam soojustust ei pane, kui see põrand asetseb pinnasel.

taastaja

Mina arvan, et puitu ja betooni päris võrduma siiski panna ei saa. Küsimus on selles, mida soovitakse saada. Kui lihtsat laehendust, siis betoon, kuid betoon on ja jääb alati külmaks. Ka südasuvel ei kõnni seal paljajalu. Samas kui seda kütta, on ta väga mõnus, see aga eeldab küttevõimalust. Viimane betoonikiht on aga ka väga kallis. Aga betooni pluss on see, et ta jääb ikka sigailus kui õiged mehed teevad. Muidugi betoon kui materjal peab meeldima Puitpõrand vanas puitmajas on kindlasti loomulikum. Selle paigaldamine on veidi keerulisem ja pikem protsess, kuid tulemus on ääretult kihvt. Tuleks arvestada ainult sellega, et puit mängib (praod on paratamatud), põrand eeldab head soojaisolatsiooni (vatt täiesti ok, tuuletõket mina isiklikult ei pannud). Lisaks oleks vati peale kasulik paigaldada ehituspaber. Maapinna ja laagide vahel peab ilmtingimata õhuvahe olema (all 10 ei soovita) ja vundamendis õhutusavad. Õhtutamine on vajalik normaalse niiskusprotsessi juhtimiseks. Õhtutusaugud peaks olema metallvõrguga kaetud, et närilised sisse ei lähe ja talveperioodil võib rahulikult liigse tuule ärahoidmiseks kinni toppida. Jutt läheb pikaks, kuid oluline on loomulikult ka mis kõrgusel on põrand vundamendi suhtes (külmasild). Vundamendi väline kinnikatmine (nt penoga) on minujaoks aga küsimärk ehk selles teemas olen alles õpipoiss (kui keegi teab teemat lahata, oleksin tänulik).

Oma majas tegin I korrusel ca 1/3 betoonist ja teine pool puidust. Sümbioosiga olen 100% rahul.

Sangar Seiklusfilmist kirjutas:Oma majas tegin I korrusel ca 1/3 betoonist ja teine pool puidust

Aga mis järgijäänud 1/6 tegid?

Külaline kirjutas:

sipr kirjutas:Minu küsimus haakub sama teemaga. Betoonpõrand on penoga soojustatud ja peale soov panna vana põrandalaud. Mis soojustus veel betooni ja põrandalaua vahele?

Parem saab, kui betooni peale enam soojustust ei pane, kui see põrand asetseb pinnasel.

taastaja

Tervist, mul sama plaan. Sellest saan aru, et soojustust enam ei pane, a mida siis paneks? Otse betoonile vast ei lao laudu? Lihtsalt reikad alla?

Võid ka otse betoonile paigaldada, lihtsam on muidugi roov alla panna.

Kui paks betoonikiht peaks olema? Kas põrandad ei jää väga külmaks, kui laud otse betoonile panna?

Külaline kirjutas:

sipr kirjutas:Minu küsimus haakub sama teemaga. Betoonpõrand on penoga soojustatud ja peale soov panna vana põrandalaud. Mis soojustus veel betooni ja põrandalaua vahele?

Parem saab, kui betooni peale enam soojustust ei pane, kui see põrand asetseb pinnasel.

taastaja

Mul on 5 cm penot, seal kile ja peale valatud 7-8 cm betooni. Algne plaan oli panna 3,2 cm reikad ja nende vahele 2,5 cm peno lisaks ja peale 2 cm laud. Ehitaja aga ütleb, et tema soovitaks lihtsalt 2,5 cm lauda distantsliistuks (samm 40cm) ja sinna peale laud. Et betoon pidavat soojust ja niiskust hoidma. Samas kui siit eespoolt lugeda, siis keegi väidab et betoon on ikka külm ja kõle. Aga kas ka otse laua all?
Küs: kas peaks siis panema peno ka betooni peale või mitte?

Tervist!

sama küsimus veel siin?
On valatud põrand ca7-8cm all liiv ja 10cm peno! ise plaanisin panna 5 reika villaga vahel, aurutõke + laudis.
* kas on mõtet villa alla panna või on mõtet ainult seina äärde või pole üldse?
Sest ma ise vähemalt mõtlen mina rohkem soojustust seda parem, koos korraliku ventilatsiooniga.

Märt

Mul on samuti vana palkmaja maakividest vundamendi ja põranda taastamine käsil. Varem olid põrandatalad otse mullal ja ei olnud eelneva vähemalt 100! aasta jooksul läbi mädanenud. Olid üksikud mädanenud kohad ja needki nendes kohtades, kus vundament oli ära vajunud. Alguses tundus pilt palju hullem, kui tegelikkus...mõtlesin vana maja lammutada ja uue ehitada. Lõpuks sai masu tingimustes otsustatud vana taastada. Esmased tööd - vana maakividest vundamendi parandamine, alumiste palkide väljavahetus ja uus põrandaalune pinnas on praegu käsil. Raske oli saada tarka nõu, kuidas teha põrandaalune. Majast 6m kaugusel on jõgi, mis kevadel-sügisel võib olla ka meetri kaugusel.
Nüüd on põrandaalune muld 60cm sügavuselt eemaldatud ja selle asemele tuleb kuiv puhas liiv põrandalaudadeni välja. Ja ei mingit tuulutust. ...Miks???
Sellist nõu andis mulle vanem ehitusmees, kes on ehitusega kauem tegelenud kui siin foorumis olijatel on eluaastaid. Lisaks andis ta lugemiseks Arvo Veski 1969 aastal välja antud raamatu "Individuaalelamute ehitamine", kus on päris hästi lahti seletatud, miks laudpõrand liivalusel ei kõdune.
Refereeritud samast raamatust:
Miks püsib põrandaalune liiv kuivana? Suvel on kuiva liivakihi paksus randades tihti 15....20cm. Kui uuristame liivasse augu, näeme, et paarkümmend sentimeetrit kuiva liiva piirjoonest madalamal hakkab auk täituma veega, ülal aga püsib liiv kuivana. Puhas liiv on vaid nõrgalt kapillaarne, seepärast on ta suuteline vett üles imama vaid mõnikümmend sentimeetrit. Seega, kui põrandaaluse liiva ülemine kiht on kuiv näiteks 15cm paksuselt ja kui ülevalt niiskust juurde ei pääse, siis see kiht praktiliselt ei saa märguda. Põrandaalune liivakiht jääks kuivaks ka siis, kui põhjavesi asuks maapinna lähedal.
Praktika aga näitab, et põrandaalune liiv on terves kihi paksuses tuhkkuiv. Millega seda seletada? Arvan, et siin on tegemist lihtsa füüsikaseadusega-veeauru rõhuga soojemast keskkonnast külmema suunas. Kuna Põrandaalune pinnas on veidi jahedam toaõhust, siis surutakse liiva alumistes kihtides olev niiskus aja jooksul liivakihi all asuvasse pinnasesse.
Liivalusega põranda soojus.Liivalusega põrand ei saagi olla külm, sest nii põrandalaudade kui ka liiva ülemiste kihtide temperatuur on praktiliselt võrdne toaõhu temperatuuriga. Kuna liiv asub vastu põrandalaudu, ei pääse külm õhk põranda alla.
...On ilmne, et liivalusega põrand on tavalise põrandaga võrreldes tunduvalt odavam, lihtsam, soojem, mugavam ja tervislikum. Kuid ometi ei leia me sellise põranda kirjeldust üheski väljaandes. Tahes-tahtmata jääb mulje, nagu oleks inseneritarkus rahvatarkusest veidi maha jäänud.
Vot selline teadus siis kirja panduna 1969 aastal.
NB! Üks positiivne omadus on liival veel - närilistel pole sinna eriti asja, kuna käikude uuristamine liivapinnases on suht mõttetu tegevus

Inseneri tarkus nüüd küll rahvatarkusest pole maha jäänud...võib-olla on nad lihtsalt süvenenumalt füüsika ja niiskuse levimise endale selgeks teinud, sellepärast ongi see ehitusviis välja jäätud.

Looduskivist vundamendiga(sokkliga) majal ei saa eriti soojaks seda põrandat ka pidada, sest sokkel on külm ja massiivne mis neelab põranda välisäärtes toasooja palju endasse, tõstab kapillaarniiskust ja halvimal juhul tekib ka kondensaat. Keskpõrandal pole loomulikult miskit viga, peale selle, et soojus kiiremini maasse pageb võrreldes kaasaegelt soojustatud põrandatega.
Vanasti oli see põrandalahendus küll soojem võrreldes teistega.


taastaja