Ehitusfoorum

Oskab keegi avaldada oma arvamus või on äkki kogemus TERAS KIVIPUISTEGA katusekate kohta?

hea katus on.

Oleks tänulik,kui eelmine vastaja ka natuke põhjendaks seda headust!

Paigaldasin ka seda materjali oma majale Kakumäel kevadel 2004. Eestis on 2 maaletoojat- Ehitus-Line OÜ (http://www.metrotile.ee) ja ka Dekrakatus OÜ (http://www.heakatus.ee).Hinnad on mõlematel enam vähem samad. Garantii on 50 aastat. Ostsin Ehitus-Lines,kuna hind oli tika parem ja ooteaeg oli lühem.
Materjalist-see on materjal hea kvaliteediga ja ka välimusega,samas on väga kerge. Materjal tehtud alutsinkist,ülemine kiht-värvitud kivipuiste.
Paigaldada saab kas või vana katusematerjali peale. Materjali alla pannakse kile.Roovitus sammuga 370 mm. Materjali ei saa lõigata relakaga-kaitsekiht põleb kohe ära. Kinnitakse naeltega või kruvidega.

Tere

Kaalun ühe variandina gerardi kivipuruga katust, aega mul on, mõtlesin raha kokkuhoiu mõttes ise paigaldada.
Maaletooja räägib, et midagi keerulist ei ole, aga mõtlesin ise rahva käest järgi küsida.
Kas kellelgi on kogemusi sellise materjali paigaldamisega? On mingid tähtsad nipid äkki?
Katus midagi keerulist ei ole, viilkatus, 1 korsten. 175 ruutmeetrit.

Aitäh.
Vil.

Hoiame raha kokku paigalduse pealt, aga ostame sigakalli materjali??!! Ma saan aru et see ühend plekist ja kivist on tehtud plaaniga imiteerida kivi ja teha ära plekile. Minu soovitus - hoia siis juba raha kokku materjali pealt ja vali kas plekk või kivi ja las proff paneb peale. Saab kinldam.

Pane ikka ise. keerulist ei ole midagi. seda tüüpi katust olen pannud 7majale. nipid.esimene roovi vahe tee1,5-2cm lühem. oluline et kui oled vihmavee renni ära pannud.ja pleki ka ära pannud ..siis vesi mis katuselt tuleb ei jookseks otse vastu seda plekki mis vihmavee renni jookseb. siis ei lähe see mustusega(lehesodi ja muu selline) koledaks . enne kui naela või kruvi sisse lased,lao 2rida lahtiselt ette. muidu on ilgelt jama neid paane vahele suruda.

Miks soovitan ise: Tõeliselt vastupidav
Kerge
Vaikne
tuulekindel
lumi ei libise maha



Ise olen paigaldanud seda katust ainult norras kus tuuled on sipa kõrgemast klassist kui eestis. ja siin toimub katuste massiline vahetus just sellise katte materjali vastu. Ise kogun sammutiraha et just see katus panna. pean paremaks kivikatusest kuna materjal on tõesti 6-7 korda kergem ja mille kuradi jaoks on vaja maja jube raskeks ajada....ja siis äkki avastada et vundament siiski ei ole piisavalt tugev...hullemal juhul on sarikad liiga nörgad
NB: Decra on minu silmis neist kehveim. sipa nagu õhem plekk ja kivipuiste sees on mingi pleki puru või miskit..mis on paigaldades jama. aga kui korralikud kindad kätte siis pole hullu midagi. lõpp tulemus on ikkagi parimate killast.

ahh jaa.. garantii on sellistel materjalidel ju 50aasta..nagu kivikatuselgi..aga eluiga kuuldavasti kuniu 190aastat..milline teine plekk seda suudaks???

Palju ruutmeeter massab ning millest see nii pikk eluiga , paksus tal ju enam vähem sama võrreldes plekiga.

tundub, et ernlend kas on antud katuste maaletooja või siis metsamees kes on ehitajaks hakanud. Paha vaadata lausa.

Tere!!!!!
Olen aastaid paigaldanud erinevaid katusekatte materjale.
Nii eestis kui ka skandinaavias ja kogemustest tean rääkida,et kui miski uus aluskate või siis päris kattematerjal turule tuleb siis kohe kiidetakse ,et kestab kümneid ja kümneid aastaid. Aga kas tõesti??? tegelikkus ikka miski muu sest kes vähegi mõistusega se teab,et need palju reklaamitud 2 in 1 ja 3in 1 pole se ikka õige asi.
Asja juurde siis - keegi siin mainis,et se plekk kivipuruga pidavat kestma isegi kuni 190 aastat . tegelikus ikka ju se,et kas on seda materjali nii kaua kasutatud,et toetuda reaalsetele faktidele??? ei usu.
Seni nähtud minu praktikas kõige kestvamad katusekatte materjalid on olnud vanalinnades savikivi katus ja tõrvatud plekk.
Siinjuures,et kivi on olnud hooldusvaba aga plekk tahab ikka tõrvamist teatud ajatagant aga see eest on ka olnud nende kestvus oma 100 aastat vähemalt. Minu seisukoht ikka selline,et kui asi liiga noor turul siis natuke naiivne uskuda,et kestab min. 50 aastat ja ehk 100 ja isegi 150 aastat.

Maaletooja..irw. võibolla peaks proovimagi..
UUs asi..??? googeldades tuli välja et asi on ligemale 25aastat turul olnud...

Tegelt tegemist tavalise puusepaga norrast...kuigi ainult MAAMEES:D mite metsamees
Firmas kus töötan on 12 töömeest ..kõik MAAMEHED.. Parem ikka kui mingi haukuv töötu olla.

Tere!

Mina olen siis see maaletooja.
Kasutaja "erlend" on tegelikult nagu enamus inimesi, kes selle materjaliga kokku on puutunud.
Kes kokku puutub, näeb, et tegu hea asjaga. Kõlab võib-olla läägelt, aga nii kipub olema.

Kasutan juhust siis mõne tekinud küsimuse lahendamiseks.

Hoiame raha kokku paigalduse pealt, aga ostame sigakalli materjali??!! Ma saan aru et see ühend plekist ja kivist on tehtud plaaniga imiteerida kivi ja teha ära plekile. Minu soovitus - hoia siis juba raha kokku materjali pealt ja vali kas plekk või kivi ja las proff paneb peale. Saab kinldam.

Ka halvasti paigaldades kestab see katus kordi kauem kui proffi tehtud tavaline plekk-katus.
Kui katus on lihtne (viilkatus ilma vintskappideta), siis on igal juhul arukas võimaluse korral materjal ise paigaldada.
Eeldusel, et just pea peale pole kukkunud, peab ikka kõvasti vaeva nägema, et lihtne viilkatus untsu keerata.
175m² katuse paigaldust koos roovitusega vist alla 30 000 krooni eriti ei saa.
Kui võimalus on, siis naabrimees appi ja 30 tuhat nagu maast leitud.

205d kirjutas:Palju ruutmeeter massab ning millest see nii pikk eluiga , paksus tal ju enam vähem sama võrreldes plekiga.

Ruutmeetri hind sõltub suuresti: millised viimistlusvalikud võtta, profiilist, katuse keerukusest ja suuresti ka tellitavast kogusest.
Kui siiski mingi skaala öelda, siis vahemikus soodsaimast profiilist 205 - 250 krooni m² kalleima profiili korral (lisandub käibemaks)

Eluea (ja suures osas ka hinna) määravad:
Alumiiniumtsink - millel on võrreldes muude kattekihtidega palju pikem eluiga.
Looduslik kivipuiste - ehk põhimõtteliselt on katusel korraga väga kerge, pikaealine plekk ja vastupidav ning ilus kivi.
Pleki paksus on 0,4mm.

katusepaigaldaja kirjutas:Tere!!!!!
Olen aastaid paigaldanud erinevaid katusekatte materjale.
Nii eestis kui ka skandinaavias ja kogemustest tean rääkida,et kui miski uus aluskate või siis päris kattematerjal turule tuleb siis kohe kiidetakse ,et kestab kümneid ja kümneid aastaid. Aga kas tõesti??? tegelikkus ikka miski muu sest kes vähegi mõistusega se teab,et need palju reklaamitud 2 in 1 ja 3in 1 pole se ikka õige asi.
Asja juurde siis - keegi siin mainis,et se plekk kivipuruga pidavat kestma isegi kuni 190 aastat . tegelikus ikka ju se,et kas on seda materjali nii kaua kasutatud,et toetuda reaalsetele faktidele??? ei usu.
Seni nähtud minu praktikas kõige kestvamad katusekatte materjalid on olnud vanalinnades savikivi katus ja tõrvatud plekk.
Siinjuures,et kivi on olnud hooldusvaba aga plekk tahab ikka tõrvamist teatud ajatagant aga see eest on ka olnud nende kestvus oma 100 aastat vähemalt. Minu seisukoht ikka selline,et kui asi liiga noor turul siis natuke naiivne uskuda,et kestab min. 50 aastat ja ehk 100 ja isegi 150 aastat.

Reaalset praktikat on sellel materjalil 51 aastat. Sellest ka Garantii 50 aastat, mis kehtib TERVELE lahendusele,
Pleki + alumiiniumtsingi eluiga on praktika ja kiirendatud katsete põhjal saadud ~90 aastat.
Kuna aga pleki külge on küpsetatud kivipuiste, siis on plekk uv, vee ja muu saaste eest sisuliselt varjatud.
Saamegi väga pika eluea.
Sellest ka Garantii 50 aastat, mis kehtib plekile ja pinnakattele.

Niisiis, ainus konks on tõepoolest pisut kallim hind. Kuna edasimüüja näol on tegu väikese firmaga, on hinnal rasva ka vähe peal.
Muudes aspektides on tegu ikkagi väga hea katusekattega, mis on ilus, kerge, vihmasajus vaikne ja kauakestev.
Ega kliendid ja paigaldajad ilma asjata fännid ei ole!

Tänud neile, kes leidsid aega mu pikk jutt läbi lugeda!

Valmet Josing
Heakatus OÜ
http://www.heakatus.ee

Õige jutt ,Valmett!!!

väga hea.
oligi aeg,et asjaga kursis olev inimene noka lahti teeks.
äitähh

Tere!
Maaletooja käest käest küsiks lihtsalt huvi pärast ,et mis maailmajaos on seda kasutatud 51 aastat?
Asi pole mitte selles,et ma ei usuks sinu juttu vaid tahaks lihtsalt ennast harida.
Minu arvamus ,et katusekatte materjalide kestvus sõltub väga palju sellest ,et mis looduslikes tingimustes ta asub nt. isegi suuured kased ümber maja mõjutavad väga palju ja põhjamaine kiiresti vahelduvad ilmaolud meresoolased tuuled või mis iganes veel.
Et väidaks ,et teatud oludes pole ka kivikatus teab mis 100 aastat kestev isegi kaugel sellest .
Küll ja küll kivikatuseid vahetatud millel vanust 50-60 aastat ja seda nii betooni kui ka savikivi puhul.profiil plekist parem ei räägigi muidugi hoopis eri jutt on valtsplekk. Sellepärast ka huvi selle nn. kivipuruga pleki tegeliku kasutuse osas.ise olen seda 3 katusele asendanud ja puudub omal arvamus. isiklikult ei pea seda suuureks eeliseks ,et ta nii kare on sest nagu eelnevalt mainitud siis loodustaimed armastavad nakkuda sellistele pindadele ja väga ei usu,et kõik laseksid oma katust pesta.
Aga kindlasti ei laida ma seda maha sest kui inimene ikka soovib sellist siis palun väga sest maitseid arvamusi ju sama palju kui inimesi.

Tere. Mõningad mõtted siis ka insenerlikust küljest. Jätaks siinjuures tähelepanuta läbi pleki tehtavate aukude kestvus, vaatleks ainult seda pinda. Metall on kaetud mingite kaitsekihtidega ja kõige peal on kivipuiste . See kivipuiste võib olla küll ilus, aga tuleb silmas pidada, et see on kõige mustuvam pind. Sellesse pinda jääb kinni kõik taevast alla sadav sodi ning see sodi hoiab pinda 355 päeva aastas märg/niiske. Kui võrrelda sileplekki, siis on ta tunduvalt väiksema vee koormuse all kui see karvane. Lumi, mis läikival ja siledal plekil alla libiseb jääb karedale pinnale kauaks püsima ja jääb seal sulama. Vesi (koos teiste mõjuritega) on see, mis igasuguse kaitsekihi lõpuks hävitab. Seetõttu julgen väita, et kivipuistega pleki ilmastikutaluvus on kordi nõrgem, kui sileplekil. Seetõttu tekib pinnakihi lagunemine ka tunduvalt varem. Ei võta julgust et öelda,kas see kestab 10 , 20 , 30.. aastat aga füüsika vastu ei saa. Nüüd kui on vaja katust remontida või värvida, siis sileplekiga on see suhteliselt lihtne: roostekohad puhtaks, katus ammoniaagiga puhtaks PU-krunt peale ning korralik PU/AY värv peale. Kuidas parandada aga krobelist katust, kui kohati pind roostetama hakkab ma küll hästi ette ei kujuta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Lugupeetud Valmet Josing.

Ma nüüd tõmbaks tähelepanu teie müügimehelikule lähenemisele ja paarile ebakõlale teie enda lausetes. Mõelge selle peale.

"Ka halvasti paigaldades kestab see katus kordi kauem kui proffi tehtud tavaline plekk-katus.
Kui katus on lihtne (viilkatus ilma vintskappideta), siis on igal juhul arukas võimaluse korral materjal ise paigaldada.
Eeldusel, et just pea peale pole kukkunud, peab ikka kõvasti vaeva nägema, et lihtne viilkatus untsu keerata. "

Esimene hea näide kohe esimesest lõigust. Iga ehituslikku hardiust ja igapäevaselt ehitusega kokkupuutuv inimene näeb, kui valesti on paljud katused ehitatud. Kuna tegemist on sisult plekkkatusega, tähendab see piinlikku täpsust ettevalmistustöödes (sarikad/roovid). Kui seal ei ole asjad paigas ongi edasine töö lihtsus vussis. Minge käige natukene ringi ka objektidel ja te näete, mis toimub. Kontoris istumisest ja foorumis valeinfot jagades sellist kogemust ei saa. Ma usun, et te ei vaidle vastu, et plekkkatuse paigaldus nõuab head ja täpset eeltööd ja väga õigeid töörisstu ja - võtteid. Seda enam, et tegelikult on tegemist ju siiski plekiga.

"Looduslik kivipuiste - ehk põhimõtteliselt on katusel korraga väga kerge, pikaealine plekk ja vastupidav ning ilus kivi.
Pleki paksus on 0,4mm."

Tule taevas appi. Pikaealine plekk 0,4mm? Korralik ehitaja ja ehitusega kursis olev inimene teab, et korralik plekk (mis on nimelt valtsplekk) omab paksust 1,0 mm. Ka seda võiks inimesed teada, et täna turul müüdavad kõige odavamad plekkkatused on paksusega 0,45mm. Kui minu mälu mind ei peta, siis tegelikult on olemas ka normid ja regulatsioonid, mis selliseid ajsu piiravad, seega tegelikult justnagu ei tohiks sellist asja müüja. Kes tahab, teeb ise omad järeldused 0,4mm asja kohta. Olgugi et kivipuiste on sisse sulatatud. Kuidas see aga metallile mõjub .. mina ei ole pädev kommenteerima. Kuigi mul on oma arvamus.

"Reaalset praktikat on sellel materjalil 51 aastat. Sellest ka Garantii 50 aastat, mis kehtib TERVELE lahendusele,
Pleki + alumiiniumtsingi eluiga on praktika ja kiirendatud katsete põhjal saadud ~90 aastat. "

Kus on antud asja testitud? KAs ka Põhjamaises kliimas? Vaevalt. Seega - ma oleks indias võimeline pakkuma ka ajalehepaberile katusel 80 aastat garantiid.

Veel 1 huvitav ja täpsustav küsimus lugupeetud müügiesindajale. Palju siis tegelikult on tsingikihi paksus teie plekil. Kui sellele küsimusele olete vastanud, siis palun uurige ka välja milline on vajalik tsingikihi paksus. Kas vajalik on just õige sõna, aga ütleme et hea tsingikihi paksus. Mina viimast vastust tean. Seda teavad ka enamus materjalidega kokkupuutuvaid inimesi. Seega väga pada ajada pole tarvidust.

Minu tagasihoidlik edusoov teile kõigile.

Usun, et avas mõne inimese silmad ja pani mõtlema teisedki.

Külaline kirjutas:Lugupeetud Valmet Josing.

Ma nüüd tõmbaks tähelepanu teie müügimehelikule lähenemisele ja paarile ebakõlale teie enda lausetes. Mõelge selle peale.

"Ka halvasti paigaldades kestab see katus kordi kauem kui proffi tehtud tavaline plekk-katus.
Kui katus on lihtne (viilkatus ilma vintskappideta), siis on igal juhul arukas võimaluse korral materjal ise paigaldada.
Eeldusel, et just pea peale pole kukkunud, peab ikka kõvasti vaeva nägema, et lihtne viilkatus untsu keerata. "

Esimene hea näide kohe esimesest lõigust. Iga ehituslikku hardiust ja igapäevaselt ehitusega kokkupuutuv inimene näeb, kui valesti on paljud katused ehitatud. Kuna tegemist on sisult plekkkatusega, tähendab see piinlikku täpsust ettevalmistustöödes (sarikad/roovid). Kui seal ei ole asjad paigas ongi edasine töö lihtsus vussis. Minge käige natukene ringi ka objektidel ja te näete, mis toimub. Kontoris istumisest ja foorumis valeinfot jagades sellist kogemust ei saa. Ma usun, et te ei vaidle vastu, et plekkkatuse paigaldus nõuab head ja täpset eeltööd ja väga õigeid töörisstu ja - võtteid. Seda enam, et tegelikult on tegemist ju siiski plekiga.

"Looduslik kivipuiste - ehk põhimõtteliselt on katusel korraga väga kerge, pikaealine plekk ja vastupidav ning ilus kivi.
Pleki paksus on 0,4mm."

Tule taevas appi. Pikaealine plekk 0,4mm? Korralik ehitaja ja ehitusega kursis olev inimene teab, et korralik plekk (mis on nimelt valtsplekk) omab paksust 1,0 mm. Ka seda võiks inimesed teada, et täna turul müüdavad kõige odavamad plekkkatused on paksusega 0,45mm. Kui minu mälu mind ei peta, siis tegelikult on olemas ka normid ja regulatsioonid, mis selliseid ajsu piiravad, seega tegelikult justnagu ei tohiks sellist asja müüja. Kes tahab, teeb ise omad järeldused 0,4mm asja kohta. Olgugi et kivipuiste on sisse sulatatud. Kuidas see aga metallile mõjub .. mina ei ole pädev kommenteerima. Kuigi mul on oma arvamus.

"Reaalset praktikat on sellel materjalil 51 aastat. Sellest ka Garantii 50 aastat, mis kehtib TERVELE lahendusele,
Pleki + alumiiniumtsingi eluiga on praktika ja kiirendatud katsete põhjal saadud ~90 aastat. "

Kus on antud asja testitud? KAs ka Põhjamaises kliimas? Vaevalt. Seega - ma oleks indias võimeline pakkuma ka ajalehepaberile katusel 80 aastat garantiid.

Veel 1 huvitav ja täpsustav küsimus lugupeetud müügiesindajale. Palju siis tegelikult on tsingikihi paksus teie plekil. Kui sellele küsimusele olete vastanud, siis palun uurige ka välja milline on vajalik tsingikihi paksus. Kas vajalik on just õige sõna, aga ütleme et hea tsingikihi paksus. Mina viimast vastust tean. Seda teavad ka enamus materjalidega kokkupuutuvaid inimesi. Seega väga pada ajada pole tarvidust.

Minu tagasihoidlik edusoov teile kõigile.

Usun, et avas mõne inimese silmad ja pani mõtlema teisedki.

VALTSPROFIIL

Kasutusala: katused ja seinad
Kasulik laius: 540 mm
Profiili kõrgus: 28 mm
Materjali paksus: 0,45 - 0,70 mm
Pinnamaterjal: tsink, alutsink, pur, PVC
Min/max pikkus: 2000 / 10000 mm
Kus sa siin seda 1mm plekki näed ?

poisid.... krt kyll mull juba peaaegu ostja ja teie siin teete niimodi minu katust maha see on ikka pahasti kui ma myya ei saa ....... aidake myya ja kiitke

Tere taas,

Hehee, ei palu ma kellelgi midagi kiita. Õnneks ei ole kellelgi kohustust seda materjali osta!
Valetaja ma ka ei ole. Aga noh, midagi sapist ja intrigeerivat on alati olnud jõle cool öelda.
Aga nüüd vastuste juurde!

katusepaigaldaja kirjutas:Tere!
Maaletooja käest käest küsiks lihtsalt huvi pärast ,et mis maailmajaos on seda kasutatud 51 aastat?
Asi pole mitte selles,et ma ei usuks sinu juttu vaid tahaks lihtsalt ennast harida.
Minu arvamus ,et katusekatte materjalide kestvus sõltub väga palju sellest ,et mis looduslikes tingimustes ta asub nt. isegi suuured kased ümber maja mõjutavad väga palju ja põhjamaine kiiresti vahelduvad ilmaolud meresoolased tuuled või mis iganes veel.
Et väidaks ,et teatud oludes pole ka kivikatus teab mis 100 aastat kestev isegi kaugel sellest .
Küll ja küll kivikatuseid vahetatud millel vanust 50-60 aastat ja seda nii betooni kui ka savikivi puhul.profiil plekist parem ei räägigi muidugi hoopis eri jutt on valtsplekk. Sellepärast ka huvi selle nn. kivipuruga pleki tegeliku kasutuse osas.ise olen seda 3 katusele asendanud ja puudub omal arvamus. isiklikult ei pea seda suuureks eeliseks ,et ta nii kare on sest nagu eelnevalt mainitud siis loodustaimed armastavad nakkuda sellistele pindadele ja väga ei usu,et kõik laseksid oma katust pesta.
Aga kindlasti ei laida ma seda maha sest kui inimene ikka soovib sellist siis palun väga sest maitseid arvamusi ju sama palju kui inimesi.

Tootmist alustati Uus-meremaal 1958. aastal.
Uus-Meremaa on teatavasti troopiline saar keset ookeani, kus on suur õhuniiskus ja soolane õhk. Kõik autoomanikud vist teavad, kuidas soolad metallile mõjuvad.
Järgmine ekstreemsus oleks Siber. Siberis on seda katusekatet kasutatud pisut üle 25 aasta ja mingisuguseid probleeme pole selle aja jooksul tuvastatud.
Eestis on kogemust vähem, 17 aastat. Seega, kogemusi on igast ekstreemsusest.

On kivikatuseid ja "kivikatuseid". Täpselt samamoodi nagu on Honda ja žiguli. Mõlemad on autod, aga ilmselt on erinevus väga suur.
Katusekivid täpselt samamoodi. Kodus vormi sisse betooni valades saab ka "katusekive", aga nende kestvus on kaheldava väärtusega.

Külaline kirjutas:Tere. Mõningad mõtted siis ka insenerlikust küljest. Jätaks siinjuures tähelepanuta läbi pleki tehtavate aukude kestvus, vaatleks ainult seda pinda. Metall on kaetud mingite kaitsekihtidega ja kõige peal on kivipuiste . See kivipuiste võib olla küll ilus, aga tuleb silmas pidada, et see on kõige mustuvam pind. Sellesse pinda jääb kinni kõik taevast alla sadav sodi ning see sodi hoiab pinda 355 päeva aastas märg/niiske. Kui võrrelda sileplekki, siis on ta tunduvalt väiksema vee koormuse all kui see karvane. Lumi, mis läikival ja siledal plekil alla libiseb jääb karedale pinnale kauaks püsima ja jääb seal sulama. Vesi (koos teiste mõjuritega) on see, mis igasuguse kaitsekihi lõpuks hävitab. Seetõttu julgen väita, et kivipuistega pleki ilmastikutaluvus on kordi nõrgem, kui sileplekil. Seetõttu tekib pinnakihi lagunemine ka tunduvalt varem. Ei võta julgust et öelda,kas see kestab 10 , 20 , 30.. aastat aga füüsika vastu ei saa. Nüüd kui on vaja katust remontida või värvida, siis sileplekiga on see suhteliselt lihtne: roostekohad puhtaks, katus ammoniaagiga puhtaks PU-krunt peale ning korralik PU/AY värv peale. Kuidas parandada aga krobelist katust, kui kohati pind roostetama hakkab ma küll hästi ette ei kujuta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Head küsimused!
Vastan ka läbi pleki tehtavate aukude kestvuse kohta.
Esiteks lüüakse naelad mitte pealt, vaid esiservast.
Sedasi:

Seega, vee mõju naela augule on minimaalne.
Teiseks, kui nael siseneb läbi 2 plekikihi, haarab ta kaasa alumiiniumtsinki kui ka
kivipuistet kinnihoidvat katet, ning auk saab tihendatud.

Kui rääkida kivipuiste karedusest, siis ühes osas on Alar Piirfeldil õigus.
Sammal hakkab sellel katusel kasvama oludest olenevalt 7-10 aasta pärast.
Mitte varem, sest kivipuiste sisse on lisatud samblikevastaseid aineid.
Aga samas lisan siia pildi sammalduvast siledast plekk-katusest.



Nagu näha, kasvab sammal ja vetikad absoluutselt igal pool. Isegi klaasist akendel.

Mis puutub katuse niiskusesse, siis see väide ei vasta tõele. Meie katusekatte kivipuiste ei ole poorne.
Samuti ei ima vett ka kivipuistet kinni hoidev alus. See materjal kuivab sama kiiresti või kiiremini kui kivikatus.
Kui rääkida lume sulamisest, siis lumetõkkeid kasutades on ka sileplekk pidevalt sulava lume mõju all.
Samuti kipub meelest ära minema, et tegu ei ole selle "tavalise" eesti plekiga. Minuteada ei paku eestis keegi peale Heakatus OÜ
katuseplekki, mis on kaetud mõlemalt poolt alumiiniumtsingiga. Galvaniseeritud terasest on see kuni 8 korda pikema elueaga.
Seega julgen pikaajaliste kogemuste ja põhjalike katsetuste põhjal väita, et see katus on väga pikaealine.
Teisalt on see sama alumiiniumtsink mõnes mõttes ka minu kirstunael, sest eestlane ostab enamjaolt hinda, mitte kvaliteeti.

Katuse remont:
Katusepaneeli mõõtmed on 120 x 37cm.
Kui peaks tekkima vajadus läbi katuse viia ventilatsiooni läbiviik, antenni toru, või kukub tormiga katusele puu,
saab vajadusel eemaldada ühe väikese paneeli. Materjali ja töö hulk on ikka tunduvalt väiksem kui sileplekiga.
Ei ole mingisugust kahtlase väärtusega roostekohtade parandamist või ammoniaagiga mässamist.
Ja tehasepoolne garantii hoolitseb selle eest, et ükski klient oma eluea jooksul katust parandama ei peagi.

Külaline kirjutas:Lugupeetud Valmet Josing.

Ma nüüd tõmbaks tähelepanu teie müügimehelikule lähenemisele ja paarile ebakõlale teie enda lausetes. Mõelge selle peale.

"Ka halvasti paigaldades kestab see katus kordi kauem kui proffi tehtud tavaline plekk-katus.
Kui katus on lihtne (viilkatus ilma vintskappideta), siis on igal juhul arukas võimaluse korral materjal ise paigaldada.
Eeldusel, et just pea peale pole kukkunud, peab ikka kõvasti vaeva nägema, et lihtne viilkatus untsu keerata. "

Esimene hea näide kohe esimesest lõigust. Iga ehituslikku hardiust ja igapäevaselt ehitusega kokkupuutuv inimene näeb, kui valesti on paljud katused ehitatud. Kuna tegemist on sisult plekkkatusega, tähendab see piinlikku täpsust ettevalmistustöödes (sarikad/roovid). Kui seal ei ole asjad paigas ongi edasine töö lihtsus vussis. Minge käige natukene ringi ka objektidel ja te näete, mis toimub. Kontoris istumisest ja foorumis valeinfot jagades sellist kogemust ei saa. Ma usun, et te ei vaidle vastu, et plekkkatuse paigaldus nõuab head ja täpset eeltööd ja väga õigeid töörisstu ja - võtteid. Seda enam, et tegelikult on tegemist ju siiski plekiga.

Esiteks, ma olen isiklikult paigaldanud üle 25 katuse, samuti käin müüdud katuste objektidel isiklikult 95% kordadest kohal.
Seega olen kokku puutunud kõikvõimalike apsakate kui ka geniaalsete töövõtetega.
Ma olen nõus, et mis-tahes pleki paigaldus ei ole lapsemäng. Samuti pannakse palju puusse isegi aluskatte paigaldusega,
rääkimata roovitusest. Olen isegi näinud kuidas katusele pannakse immutatud puitu (et ikka kestaks).
Aga kinnitusmaterjalid olid... mitte otstarbekohased. Ju nad siis ei teadnud, et immutatud puit sööb kõik need kruvid ära.

Palun mitte öelda, et ma valeinfot jagan, kui ma seda ei tee, sest ma rääkisin materjali kestvusest. Ja see on ka tõsi, et
lohakalt või koledasti paigaldatud kivipuistega teraskatus (vähemalt see, mida Heakatus OÜ pakub, on ka imitatsioone), kestab
tänu oma kaitsekihtidele lihtsalt kauem kui näiteks meie keskmine laineprofiil, mis on "jõle hästi paigaldatud".

[/quote]"Looduslik kivipuiste - ehk põhimõtteliselt on katusel korraga väga kerge, pikaealine plekk ja vastupidav ning ilus kivi.
Pleki paksus on 0,4mm."

Tule taevas appi. Pikaealine plekk 0,4mm? Korralik ehitaja ja ehitusega kursis olev inimene teab, et korralik plekk (mis on nimelt valtsplekk) omab paksust 1,0 mm. Ka seda võiks inimesed teada, et täna turul müüdavad kõige odavamad plekkkatused on paksusega 0,45mm. Kui minu mälu mind ei peta, siis tegelikult on olemas ka normid ja regulatsioonid, mis selliseid ajsu piiravad, seega tegelikult justnagu ei tohiks sellist asja müüja. Kes tahab, teeb ise omad järeldused 0,4mm asja kohta. Olgugi et kivipuiste on sisse sulatatud. Kuidas see aga metallile mõjub .. mina ei ole pädev kommenteerima. Kuigi mul on oma arvamus.[/quote]

Võibolla ei ole te tõesti seda pädev kommenteerima.
Võite ju taevast appi kutsuda, aga see ei muuda ilmselt midagi. Kui paks on autode keredetailidel kasutatav plekk? Üsna paks!
Ja vanemaid autosid vaadates näeb, et roostetab nagu kurivaim! Aknatihendite juurest, katuseluukide juurest, rääkimata loomulikult
rattakoobastest kuhu lendab kive ja soola. Seega, tähtis on ikkagi kaitsekiht.
Meie katusel saab probleemideta kõndida ja see ei karda kriimustusi. Ma ütleks 0,43 on rohkem kui küll.

Külaline kirjutas: "Reaalset praktikat on sellel materjalil 51 aastat. Sellest ka Garantii 50 aastat, mis kehtib TERVELE lahendusele,
Pleki + alumiiniumtsingi eluiga on praktika ja kiirendatud katsete põhjal saadud ~90 aastat. "

Kus on antud asja testitud? KAs ka Põhjamaises kliimas? Vaevalt. Seega - ma oleks indias võimeline pakkuma ka ajalehepaberile katusel 80 aastat garantiid.

Veel 1 huvitav ja täpsustav küsimus lugupeetud müügiesindajale. Palju siis tegelikult on tsingikihi paksus teie plekil. Kui sellele küsimusele olete vastanud, siis palun uurige ka välja milline on vajalik tsingikihi paksus. Kas vajalik on just õige sõna, aga ütleme et hea tsingikihi paksus. Mina viimast vastust tean. Seda teavad ka enamus materjalidega kokkupuutuvaid inimesi. Seega väga pada ajada pole tarvidust.

Minu tagasihoidlik edusoov teile kõigile.

Usun, et avas mõne inimese silmad ja pani mõtlema teisedki.

Praktika mainisin ma juba ära. Ei tasu unustada, et eestis on meil 18 aastat kogemusi.
Alumiiniumtsingikihi paksus on 150g/cm². 55% alumiinium, 43.5% tsink ja 1.5% silikoon. Rohkem infot lugemiseks BlueScope Steel Australia

Küsimused on oodatud!

Tervitustega,
Valmet Josing
Heakatus OÜ
50 36 606
http://www.heakatus.ee

Prandus, näpukas oli. 150g/m² mitte cm².

Tere. Insener ei saa mitte vaiki olla, kui asi kipub ositi demagoogia valda. 1. Augud plekis. Iga materjal temperatuuriga paisub ja kahaneb, mistõttu pleki/naela ühendus pidevalt loksub. Tulemuseks on augu roostetamine, kuna seal puudub kaitsekiht. See, et see auk vett läbi laseb on muidugi elementaarne, ega tänased katused peagi vett pidama, selleks on kile. Alumiiniumtsingi naelaga kaasarebimine tundub olevat üks väike mullikene 2. Samblatõrje. Väike vastuolu - sammal elab rõõmsalt ka absoluutselt siledal klaaspinnal. Ta elab seal tänu veele, mis sellel pinnal pidevalt on. Teine vastuolu - samblatõrje mürk toimib siis, kui samblal on võimalik aluspinda tungida ehk aluspind peab selle toimeks olema poorne. Vastasel juhul pole samblatõrje vahenditest mingit tolku. Klaasi sisse samblatõrjet lisada on raha raiskamine 3. Märg katus. Siin on erinevus juba värvkatte liikide puhul päris suur. Näiteks matt alküüdvärv on tunduvalt kauem märg kui sama katusel oleva läikiva PU-värvi puhul. Kivi on muidugi väga poorne ja imab vett - plekki pole mõtet kiviga nüüd selles osas küll võrrelda. Seega kare ja mustund pind on alati märjem kui sile ja puhas pind 4. ZN-Al kestvus. Iga metall kulub ilmastikukoormuse tõttu - puhtas maakliimas loetakse Zn kulumist ca 5 mikronit aastas. Industriaalkliimas on see tunduvalt suurem. Ka Al kulub , hetkel ei oska numbriliselt väljendada. Seetõttu, mida paksem kaitsekiht, seda kestvam on kate tervikuna. 150 g/m2 teeb 150 mikronit kihipaksust. Seda on ikka tsipa vähe DIN EN ISO 12944-5 järgi, see kihipaksus talub nõrku ja keskmisi koormusi (C2-C3). Reklaami järgi ootaks klassi C4-C5 püsivust. Aga nende puhul on kihipaksused juba 240-320 mikronit. Auto värvkatted on kaugelt paksemad kui 150 mikronit 5. Ükski tehas ei anna garantiikirja 50 aasta peale ja väike on tõenäosus, et see tehas ka niikaua elus on, et minu katust remontima tulla.
Aga kate on kena. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere,

On meeldiv kuulda, et keegi põhjendatult ja faktidele tuginedes argumenteerib.
Ma ei salli demagoogiat ja siiralt usun, et sihilikult ja pahatahtlikult pada ei aja.

1. Augud plekis. Iga materjal temperatuuriga paisub ja kahaneb, mistõttu pleki/naela ühendus pidevalt loksub. Tulemuseks on augu roostetamine, kuna seal puudub kaitsekiht. See, et see auk vett läbi laseb on muidugi elementaarne, ega tänased katused peagi vett pidama, selleks on kile. Alumiiniumtsingi naelaga kaasarebimine tundub olevat üks väike mullikene

Kui võtame aluseks 5 meetri pikkused katusepaneelid, siis toimub tõepoolest märgatav paisumine.
Antud juhul on augu ümbruses mõjuvad paisumis- ja kahanemisvahemikud niivõrd väikesed, et pleki ja naela ühendus
märkimisväärselt ei loksu. Paneelid on lihtsalt väga väikesed.
Naela augud on tõepoolest ise tihenduvad, kuna kivipuistet küljes hoidev baaskiht on väga elastne. Kui nael läbi selle kihi läheb, tihendub ka auk.
Kui alumiiniumtsingi naela- või plekikääriga kaasahaardumine nii võimatu on, siis miks lõigatud ääred, mis ilmastikule avatud, ei roosteta, samas kui
ketaslõikuriga (ehk valesid töövõtteid kasutades) lõigatud servad kiiresti roostetama hakkavad? Teil on minu kutse seda ka isiklikult vaatama tulla : )

2. Samblatõrje. Väike vastuolu - sammal elab rõõmsalt ka absoluutselt siledal klaaspinnal. Ta elab seal tänu veele, mis sellel pinnal pidevalt on. Teine vastuolu - samblatõrje mürk toimib siis, kui samblal on võimalik aluspinda tungida ehk aluspind peab selle toimeks olema poorne. Vastasel juhul pole samblatõrje vahenditest mingit tolku. Klaasi sisse samblatõrjet lisada on raha raiskamine

Ma ei väitnudki, et sammal mingitel muudel põhjustel kuskil elab, vaid et ta elab, olenemata pinnasest, kare või mitte.
Samblatõrje kohta: Jällegi... minu juurde tuli klient peale 7 aastat ja soovis teada samblaeemaldusvahendite kohta, kuna märkas
sambla teket katuse ühel nurgal, mis oli suurte puude all. 7 aastat. Kui minu jutt tõele ei vasta, siis mis hoidis ära sambla tekke krobedale pinnasele 7 aasta jooksul?
Pakun täiesti huupi, aga kahtlustan toda sama samblikuvastast kihti.

3. Märg katus. Siin on erinevus juba värvkatte liikide puhul päris suur. Näiteks matt alküüdvärv on tunduvalt kauem märg kui sama katusel oleva läikiva PU-värvi puhul. Kivi on muidugi väga poorne ja imab vett - plekki pole mõtet kiviga nüüd selles osas küll võrrelda. Seega kare ja mustund pind on alati märjem kui sile ja puhas pind

Tõsi. Katusekate püsib tõepoolest kauem märg kui mõni sile pind, kuid mitte 355 päeva
aastas nagu eelnevalt väideti. Kui ilm on kuiv, kuivab katus täielikult.
Minu kontoril, tartu mnt 133, on üle 12 aasta see katus peal olnud, sügisel vihmavee renne puhastades
nägin, et neelu juurest vihmavee suunamiseks oli kasutatud üht osa viilukarbist (U-kujuline). See detail oli
PIDEVA niiskuse ja kõdunemise meelevallas. Õhinaga seda veega puhastades üllatusin meeldivalt. Mitte ühtegi
roosteplekki ega märki hävinemisest. Samuti oli kivipuiste väga heas korras.
Jah, kõlab võib-olla väljamõeldisena, aga tähtis on see, et sain ise milleski veenduda, ja ei pea oma klientidele pada ajama.

4. ZN-Al kestvus. Iga metall kulub ilmastikukoormuse tõttu - puhtas maakliimas loetakse Zn kulumist ca 5 mikronit aastas. Industriaalkliimas on see tunduvalt suurem. Ka Al kulub , hetkel ei oska numbriliselt väljendada. Seetõttu, mida paksem kaitsekiht, seda kestvam on kate tervikuna. 150 g/m2 teeb 150 mikronit kihipaksust. Seda on ikka tsipa vähe DIN EN ISO 12944-5 järgi, see kihipaksus talub nõrku ja keskmisi koormusi (C2-C3). Reklaami järgi ootaks klassi C4-C5 püsivust. Aga nende puhul on kihipaksused juba 240-320 mikronit. Auto värvkatted on kaugelt paksemad kui 150 mikronit 5. Ükski tehas ei anna garantiikirja 50 aasta peale ja väike on tõenäosus, et see tehas ka niikaua elus on, et minu katust remontima tulla.

Me räägime alumiiniumi, tsingi ja silikooni sulamist. Nende eraldiseisvate elementide kestvus ei kajasta sulami kestvust.
Ja teiseks, tegu ei ole ju palja metalliga. ALUZINC'i otsas on veel palju teisi kaitsvaid kihte.



Ahi Roofingu poolt kasutatav tehnoloogia ei ole küll niivõrd peen, kuid "point" peaks samaks jääma.
Tsiteerin Delfit.
"Tartu ülikooli füüsikainstituudi ja keemiainstituudi teadlased arendavad välja tehnoloogiat, et katta erinevaid materjale imeõhukese korrosioonikaitsekihiga, mis aitab tõrjuda roostet.
Tartu ülikooli teadlaste leiutatud tehnoloogia on ainulaadne, sest varem pole mõne nanomeetri paksuseid korrosioonikaitsekihte suudetud teha. Samuti on sel moel võimalik katta ebatasaseid materjale, mis silmaga nähtavalt on siledad, kuid mikroskoobi all mitte, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Uus kate on ka füüsiliselt vastupidav ning tekitatakse aatomkihtsadestamisel."

Seega tähtis on mida ja kuidas kasutatakse materjali katmisel. Kihi paksus mängib ka rolli kuid kiht ise on tähtsam.
150 mikronit alumiiniumtsinki on antud toote lubatud kestvuse tagamiseks piisav.
Tehas tõepoolest annab garantii 50 aastale, mis kehtib ka kivipuistele. 5-6 aastat tagasi oli garantii pikkuseks 30 aastat.
Kui tehas on tegutsenud üle 50 aasta, siis peaks ju tehas saama pidevaid garantiinõudeid. Reaalsus on aga see, et materjali
pidevalt arendades ja klientide rahulolu põhjal tõsteti garantiid 50 aastani.
Kui ikka veel ei usu, võite soetada pisut katusekatet, ja saate Teiegi selle niinimetatud "võimatu" garantiilehe.

Kate on tõepoolest kena, ja vaatamata mis-tahes loogilistele vastuargumentidele näitab kogemus,
et vahetatakse kivikatuseid, plekk-katuseid, eterniitkatuseid, kuid mitte kivipuistega teraskatust.

Tervitades,
Valmet Josing
Heakatus OÜ