Ehitusfoorum

Hoonel vundament puudub. Valatud labida sügavus maa sisse ja selle alla veetud vaid põllult kive miski kogus. Eesmärk saada sein kuivemaks ja ilusamaks võimalikult odavalt.
Kevadeti ja sügiseti on maapind ümber maja märg ja niiskus imendub seina...ülejäänud aja se tuuldub sealt välja....ja nii on se üle 70a käinud. Sees on seinakarkass müürist eemal ja vahe on ventileeritud õue (Nii et tegelikult hoiab se müür vaid katust peal ja sooja ei anna)
Ülemine osa tuleb vist nii et rihin seinad 5x5 prussiga õigeks ja löön puitvoodriga üle ja vahe jääb siis ventileeritud tuulekasti ja ehk ka alt veidi.
Aga mis teha maa sisse ja 30 cm maa peale jääva osaga kuhu voodrilauda ei panda ? Kas on võimalik ehitada karkass (noh reaalselt vaid vertikaalsed poole meetrised jupid miski sammuga rihti ajada ja kinnitada) ja sinna peale luja plaat kinnitada ? puitu lmselt maa sisse panna ei ole mõtet või siiski ? see kivipuru kattega luja määrdub ja on raskesti puhastatav ? aga mis teha selle praeguse müüri ja katte vahele jääva vahega ? kas jätta lahti ? (Ise arvasin et kui sinna jääb õhk siis varsti asendub se kuni maapinnani veega ja asja paremaks küll ei tee) või valada täis ? (Siis jälle ei tuuldu seinast enam midagi välja või pole seda enam niipalju vajagi kuna siis ei imbu ka sinna niipalju ? ) Toad on maapinna suhtes vaid mõni sentimeeter kõrgemal ja mida kuivem se asi saab seda parem....

Kõik võimalikud variandid on teretulnud, et saaks vaid odavalt ja hea kuigi need asjad ei käi kokku

Vana maja keldrisse ei saa elamist ehitada.

Igasugune sokli katmine teeb tavaliselt asju hullemaks.
Ainuke õige meetod oleks esialgsele müürimaterjalile võimalikult sarnasest asjast uus viisakalt vormistatud kiht ümber teha.
Et mitte muuta niiskusreziimi.
Niiskust ümber maja saab aga ära drenaaziga.

sashaobrok kirjutas:Vana maja keldrisse ei saa elamist ehitada.

Mis teha....elu sunnib. 30neks aastaks laenu võtmist ja tillukesse korterisse kolimist ma hetkel ei poolda. Hetkel on sisekliima korras (Vahepeal oli probleeme magamistoa liigniiskusega aga sellega on nüüd vist ühelpool) Kui oleks teinud nii nagu paljud soovitasid (maja penoga üle kleepinud) siis olesin ilmselt suurema portsu otsas

sashaobrok kirjutas:Igasugune sokli katmine teeb tavaliselt asju hullemaks.
Ainuke õige meetod oleks esialgsele müürimaterjalile võimalikult sarnasest asjast uus viisakalt vormistatud kiht ümber teha.
Et mitte muuta niiskusreziimi..

Samasuguse lubibetooniga üle "krohvimisel" kardan sele osa eraldumist vanast osast.....veidi toekama puhul kardan aga liigset seinapaksust ja veel kehvemat kuivamist

sashaobrok kirjutas:Niiskust ümber maja saab aga ära drenaaziga.

Ise mõtlesin maja ümber panduse valamist ja vihmaveerennide paigaldamist aga pandust ei saa vist enne valada kui sein ise millegagi kaetud on või käib see vastupidi?


Ma arvan et kui sisekliima korras siis saab ka sellises hoones elada ja kui niiviisi niiskena see sein 70a seisnud siis teised samapalju seisab veel.

Ootan veel arvamusi ja ettepanekuid.

Kindlasti aitavad kõik need abinõud,mis eelpool kirjutajatel toodud.
drenaaz-eemaldab liigse põhjavee
kruusaga perimeetris tagasitäide-kapilaarvee tõus on minimaalne
pandus-juhib vihmavee seinast eemale.
Kui ikka kindel soojustamise plaan ,proovi katseliselt eelnevad tööd ära teha.Saab ja osaliselt ka soojustada,aasta pärast tulemused näha.
Tõtt õelda ei olegi vist head ja ühest lahendust,igaljuhul seina katmine veetiheda materjaliga võib tuua ootamatuid tagajärgi,ning kuiv sein on ka alati soojem sein.Ehk saab abi ka vanade meistrite tööst-tehti ju vundamendile soklisse õhutusavad,mis talveks lihtsalt suleti.
Ja sokli katteks võib kasutada mineraalset plaati,neid päris erinevaid,ka siledaid.
Tänapäeval ka igasugu pinna niiskuse mõõturid suht.taskukohase hinnaga.

Tänan vastuse eest
Soojustamine pole minu eesmärk sest se sein hoab vaid katust peal ja väljast soojustamine ei anna mulle midagi kuna teisel pool seina on liikuv välisõhk ja põrandad mul külmast kiviseinast eraldatud penoplastiga (Augud seinas on nii all kui ülal ja kui minginegi tuul väljas liigub siis mul kahe seina vahel puhub se päris tuntavalt)

Kas see mineraalne plaat on miskis osas parem? Laseb ta õhku või niiskust läbi ?

Omal oli selline mõte et kaevan lahti nii sügavalt kui seda seina on (paarkend sentimeetrit ma sees) panen reikad rihti ja miski plaadi 5 cm seinast ja siis teen vedelat segu ja valan kuni maapinna tasemeni plaadi ja seina vahe täis) Ma arvan et allpool maa pinda miskit välja auramist ei toimu vaid pigem vastupidi.

Mulle meeldivad need kivikattega plaadid aga selle vastu pandust valata ilmselt halb ? peab miski lindi ju sinna vahele panema.

Aga kuidas oleks selline lahenus, et kaevan kohe miski 70-80 cm laialt lahti ja valan panduse ära nii et eraldan millegiga seinast et saaks erinevalt vajuda. Lasen tal aasta aega vajuda ja järgmisel aastal lööks reikad seina ja kataks plaadiga üle nii et plaat on panduse peal ja mitte selle taga kinni. Kui toimub veel mingi vajumine siis miski kuni sentimeetrine vahe seal mind ei häiri ja saabki tuul seal plaadi taga veidi kaasa aidata kuivamisele? See variant oleks odavam ja mulle sobivam (Kallist plaati kuluks vähem ja saaks enne sügist panduse ümber maja ära mis on olulisemkui visuaalnekülg.)

Mina kaaluksin "pehme" panduse tegemist. Kaevaksin 10-15 cm. sügavuselt lahti. Laius min. 60 cm aga mida laiem seda parem. Põhja teeks kaldega majast eemale ning seejärel laotaks mõne veekindla materjali ( kile, tõrvapapp, ehituspoes kindlasti soovitatakse midagi paremat). Peale tuleks peenike killustik. Graniitkild ilus aga kallis. Selline pandus ei vaju ega karda külmakerkeid.
Soklile 5*5 reika ja plaat peale. Kivikattega plaat vist parem kuna see pinnakate ei lase mustusel plaadi sisse imbuda ja peaks hästi puhastatav olema.
Drenaaz oleks väga kasulik asi juhul kui on seda kuhugi edasi juhtida. Vihmavee rennid ja torud on kindlasti kasulikud aga ürita seegi vesi majast võimalikult kaugele juhtida sest kui kogu katuselt tulev vesi peab imbuma näiteks 4 punktis siis see veekogus võib hakata jalgealust majal uuristama.
Tera hirmutaks ka . Kui soojustad sisemist seina ja põrandat tunduvalt soojapidavamaks kui see on eelnevad 70 aastat olnud tekib välismüüril külmakerke oht. Võib olla et varem on seest plehku pannud soojus takistanud seina alust läbikülmumast. Nüüd kui hästi soojustatud see enam ei toimi. Loodan et ma eksin.

Täiendaks vähe. Minu tööde järiekord oleks selline. Kaevaks vajalikule sügavusele koos kaldega, paigaldaks reikad, seejärel veekindel aluskiht, soklikatte plaat, kild. Selle veekindla aluskihi keereks reikade peale üles ~15-20 cm. ja plaat peale.See takistaks vihmavee jõudmist seinani. "Alt" tuleva vee vastu aitab ainult drenaaz.
Killustik ei pea olema sama laialt kui see veekindel materjal.

Väga toredad mõtted, kaalun seda asja kindlasti.
Vihmavee ohutusse kaugusse juhtimisega pole probleemi. Maapind on maja pikkuse (24m) suhtes vähemalt pool meetrit kaldu (sokkel tuleb kiilu kujuliselt katta) ja sealt langust pidi edasi on tühermaa umbes sama kaldega.

Hetkel tundub, et peaks miski kopa tellima ja esmalt veidi planeerima.

Kuna se hoone oli ennem viljakuivati/viljaait ja heinaküün siis soojasid ruume pole seal põhimõtteliselt olnudki kuna kuivati oli juba aastakümneid kasutamata ja sellist asja ei köetud kindlasti mitte aastaringselt.

Kas pandus peab olema killustik ? kas lahti kaevamine ja kile paigaldamine ja õhukese murukatte peale panek oleks mõttetu jah? Kuidagi ilus on lihtsalt kui muru on maja tagant seinani. aga se muidugi maitseasi.

katusekile annaks peaks ta üsna tugev ja veekindel olema Eks seda saab muidugi poodidest küsida et mida pakutakse

Arvan et muru võib seinani olla küll. Ainuke oht mida näen on et tugeva vihmaga pritsib sokli poriseks. See kile või mis iganes peab olema piisavalt sügaval et muru juured sellest läbi ei tungiks.