Ehitusfoorum

kas on mõtete laduda postvundament hoonele postide vahele fibo plokid ja need kaevata u 50 cm maasse ja siis soojustus peale , kui palju annab juurde , ennem liiva alla ja vanad vahtplasti tükid liiva peale ...

Postvundament tähendab üldiselt seda, et põrand on alttuulduv. Igasugune välisperimeetri kinni panemine suurendab soojapidavust aga seejuures tuleb sellesse välisperimeetrisse jätta tuulutusavad mida vastavalt aastaajale sulgeda või avada

Kui postide vahele maa peale valada lint, kas on vajalik sealt see murupinnas ära koorida või piisab lihtsalt liiva/kruusaga täitmisest. Küsimus sellepärast, et ei tahaks nagu 5 aasta pärast köögis muru niita;)

Sõltub, mis põranda teed, kuid selle kohta puudub info, äkki jälle keegi aitab.
Saab nii, et koorid pinnase vundamendi alalt ära, paned (keramsiit)kruusa, liiva või kildu ja valad klassikalise vahtplastipõranda. Aga mitmed panevad põrandatalad ja sinna vahele soojustus, alt tuulduv. Siis pannakse muruprobleemi vähendamiseks maapinnale tõrvapapp või muu kate.

Mul haakus mõte postvundamendi peale valatud tala teemaga. Sisuliselt saaks ju valada tala (sokkel) maapinna peale. millega aga täita siis maapinna ja tala vahe, et külm ei kergitaks ja peaks ka sooja ja kasvõi hiiri-rotte. Kas poüstürool kompenseeriks maapinna külmakerke?

Plaan teha alt tuulduv, tark tegu oleks vist see kate, mis maapinnale pannakse, äärtest ja ühenduskohtadest hermeetiliselt kinni sulatada, et vältida liigniiskuse ülespoole tulekut.... Olen ma õigel teel?

Öelge kasvõi 1 põhjus, miks ehitada alt tuulutatav põrand? Minumeelest toob see ainult lisaprobleeme, millega on vaja võidelda.

Kui alt on tuulduv siis maapinna poole pealt pole rohkem vaja teha kui tõkestada muru kasvamist. Vesi ikka otse altpoolt maapinnast ülesse ei hüppa ja õhuniiskust taluvad enamus materjale.
Altpoolt tuulduv põrand ehitatakse kas odavusest või lihtsusest. Lihtne ehitada - lööd lauad koos soojustusega põrandale ja ongi valmis.

1. Odavus. Postvundamendil alttuulduv põrand on kordades odavam lintvundamendist
2. Ehitamise lihtsus. Eriti tähtis iseehitajale, pole vaja pead vaevata kõikvõimalike hüdroisolatsioonide, mummukilede, vundamendi soojustuse ja muuga.
3. Erinevalt küülalise arvamisest hilisemate lisaprobleemide vähesus, võrratult väiksem oht, et ühel hetkel on põrand märg, külm, külmast kerkinud või mõnest kohast ära vajunud. Teoorias on kõik lahendused head praktikas tehakse ikka vigu ja praaki, alttuulduva korral on hilisem veaparandus lihtsam.
4. Radoon - alttuulduval sellist probleemi polegi

Teinekülaline tõi väga veenvalt need punktid välja, millepärast sellist vundat teha...

Kas postvundamendi, st rippuvapõranda korral näriliste oht on reaalne? pärast põrand alt nagu Sveitsi juust

Probleem samasse kanti - suvila lintvundament, vundamendis mõned 50mm tuulutusavad. Ajajooksul ju vist teadmatusest väljas pinnast tõstetud nii, et pind täpselt tuulutusava poolepeal ja nüüdseks põrand täiesti mäda. Oletan, et tuulutusavade kaudu jookseb kevadine sula ja miks mitte ka suvine paduvihm tuulutusavade kaudu põranda alla. Mida teha? Põrand välja lõhutud, mida edasi ? Tuulutusavad kinni teha, täitele silikaatidest postid, kuni posti pealispinnani tasanduseks fibo kergkruus (ca 10cm) , sinna peale kile ja siis talad, talade vahele peno ja laud peale ? Kile peaks nagu tõkestama niiskuse tõusu taladeni. Lisaks väljas seinaäärde pisuke kanal kaevata niipalju kui kannatab, et sula- ja vihmavesi seinast pisutki eemale juhtida.

mõtlemine puusse. Tuulutusavade kaudu lahkub laudpõrandaalune niiskus, kuid talvel tuleb külm sissse.
Kui tuulutusavasi vähe siis põrand mädaneb kiirendatult, kui liiga palju siis on külm.
Kas teed ja jätad tuulutusavad nagu norm ette näeb või täidad pinna liivaga ja valad betoobpõranda (keramsiitkruus,vahtplast, raudbetoon).

Norm näeb ette see on teooria aga praktika on see, et pinnast on aegade jooksul niipalju tõstetud, et mitte niiskus ei lahku avadest vaid vesi jookseb sisse. Kirjutasin ju. Soovitus pinnas endisele tasemele koorida ei tule kõne alla, siin mitukümmend krunti, kalded jne. jne.
Tahaks vastust, mis on minu pakutud lahenduses väga halvasti, kile ju all, et niiskus puiduni ei jõuaks ja avad kinni, et lausa vesi sinna kile alla ei voolaks ja kile all jämedam fibo.

miks keegi nõu ei anna ?

Avad kirjutas:sinna peale kile ja siis talad, talade vahele peno ja laud peale

Mina jälle siin oma jutuga, et miks neid talasid ometi vaja on sinna mädanema. Pane liiva või kergkruusa täis, selle peale 10cm vahtplast, siis kile, ja vala 10cm betoonplaat. Selle peale tee mistahes põrand.

Vastust ikkagi ei ole. Mis paneb minu lahenduse korral selle puidu mädanema ? Kile ju all, mis ei lase niiskusel ülesse tulla. Betoon on jah üks võimalustest aga seda ma ei kasuta (15m2 (1,5m3) on parasjagu selline kogus, mida pumbaga ei too ja käsitsi vispeldada on pisut liig, puiduga lihtsam mässata)

Mõtle siis selle peale, et talvel tuleb toast soe veeauru täis õhk ning kondenseerub kenasti selle külma kile peal. Pead arvestama siiski, et põranda all liigub niiskus kahtepidi (suvel alt üles, talvel ülalt alla).

Niiskuse liikumise suhtes on sul õigus aga kuna tegemist on suvilaga, mida talvel paktiliselt ei kasutata siis on temperatuur seeski pea sama kui väljas (põranda all soojemgi) ja olulist seest välja (toast maapinna poole) niiskuse liikumist justnagu ei peaks toimuma? Teiseks, laudise all on veel soojustus (peno) enne kui kile.

Tooks siia kõrvale näite: Talvel oli kuivkemmergus (eraldi putka õues) potil kaan peal. Puidust potikaan selline tore. Läksid külmaga häda tegema, siis potikaas oli altpoolt jummala märg ja hallitas. Tegemist muidugi ekstreemolukorraga kus maasoe tõuseb praktiliselt vastu õuekülma potikaant ja vähene maast kerkiv niiskus siis kõik sinna pinnale maha "sajab".

Ei näe eelneval näitel mingit seost küsitud põrandakonstruktsiooniga (altpoolt - pinnas, 10-15cm liivakiht, ca 10cm fibo kergkruus, kile, talastik(peno vahel), põrandalaud)

Noh näide oligi mõtlevatele inimestele ja ei olnud kuidagi konkreetselt seotud antud konstruiga. (..ja ei vaielnud vastu teemapystitajale...)

Külaline kirjutas:Ei näe eelneval näitel mingit seost küsitud põrandakonstruktsiooniga (altpoolt - pinnas, 10-15cm liivakiht, ca 10cm fibo kergkruus, kile, talastik(peno vahel), põrandalaud)

Ma usun, et kui kergkruusa, kile ja peno vahelt ära jätad, siis kestab see põrand kauem. Veel parem saab, kui seinte äärtesse(loodan, et see põrand asetseb ikka nii kõrgel) väiksed vahed sisse jätad.

taastaja

taastajale: loe 01. aug. 20:20 seal on minu algus ja vana lahendus oli selline nagu sina pakud. Üks kurja juur, lisaks nimetatule (põranda mittetuuldumine vundamendi avade kaudu vaid vastupidi) oli sellel konstruktsioonil lisaks üks oluline kurjajuur - PVC kate laudisel, mis ei lasknud laua all oleval niiskusel ka mitte läbi laua tulla ega laual isegi suvel kuivada.
Iga soovitusega võiks lisada ka mingi arusaadava põhjenduse, mitte lihtsalt "mina arvan nii" või "olen kogu elu nii teinud ja kõik on OK" Mul endalgi kogemusi küllaga aga ikka tuleb ette erilisi olukordi, kus tavalahendus pole võimalik või seotud kordades suuremate ümbertegemistega, mis tellijale ei sobi rahaliselt. Siis jääbki üle, kas nuputada ebastandartne lahendus, mis toimiks või öelda ära, et mina nii ei tee. Ükski lahendus pole ainuõige!

Siis ei jää muud üle. kui renoveerida õigesti nagu näeb ette hea ehitustava või saada juurde praktiline kogemus, et kas kile peab niiskust kinni Mässi puittalad ka veel, praktiliselt maapinna peal, peno sisse ja oota.....suvila ju, niiskus ei liigu

http://live.hot.ee/gallery/show_image?page_nr=0

Siia juurde võiks lisada, et keegi ei murra pead, et kas asi saab õige ja hää? Isegi omanik mitte veel, kui usaldab firmat, kes neid töid praegu usinalt teostab.