Palkmaja varade tihendamine mastiksiga

[Külaline]

Olen kohanud Vene ja Ameerika saitidel ja ajakirjades, et palkmaja varade tihendamisel kasutatakse mingit mastiksit. Seda kastakse varale ja tapi liitekohtadele mingi pumba või silikoonipritsi taolise riistaga.
Küsimus siis selles kas keegi on Eestis seda lahendust praktiseerinud ja mis mastiks see täpsemalt on ja kust seda osta saaks?
Kõik vihjed on teretulnud.

[frt]

TÕenäoliselt on tegu tavalise vuugitäitega mida kasutatakse ka paneelmajadel. Jääb väga elastne ja ei kuiva ära ka ajapikku. Samas kui tahad palki paljaks jätta ja seda jama sees teha, siis kole jääb ta igal juhul. Kui kavas sein ära katta, siis lase makroga üle asi ! Lihtsam kiirem ja kindlam.

[Külaline]

Eks ilu on vaataja silmades, aga mulle täitsa meeldis. Pealegi võiks see olla ka ülevärvitav -- saaks majaga ühte värvi võõbata.

[ku16]

Tere,
Nagu ameerika lehtedelt leidsid on selline mastiks täiesti olemas .Meil küll praktiliselt ei kasutada .Ameerikas teevad paljud palkmaja tootjad maju ilma varamata sellest ka suurem selliste mastiksite kasutamine.Sain paarkuud tagasi mingi pakkumise nendele mastiksitele ühelt Vene firmalt kes neid edasi müüb.Katsun üles leida .Kardan ,et eestist sellist spetsiaalselt asja ei leia .

[di20]

Tere,
Nagu ameerika lehtedelt leidsid on selline mastiks täiesti olemas .Meil küll praktiliselt ei kasutada .Ameerikas teevad paljud palkmaja tootjad maju ilma varamata sellest ka suurem selliste mastiksite kasutamine.Sain paarkuud tagasi mingi pakkumise nendele mastiksitele ühelt Vene firmalt kes neid edasi müüb.Katsun üles leida .Kardan ,et eestist sellist spetsiaalselt asja ei leia .

Nende ilma varamata palkmajadel on ka absoluutselt teine nimi kui palkmaja. Nende vahed tihendatakse saviga. Mastiksiga pole seal midagi teha. Vanemad majad on seal 18nendast saj. ja kuuldavasti väga hästi säilinud.
Üldiselt soovitustest kui näha ei jää siis pole mõtet eriti üldse morjendada nende vahede pärast. Makro vahelelaskmine on üks halvimaid soovitusi üldse. Esiteks kisub ta palkide vahesid veel rohkem lahti ja siis teeb rohkem kahju kui kasu. Lisaks pole tegu hingava materjaliga ehk siis ega ta pikemas perspektiivis sellele palgile hästi ei mõju.
Kui on vanem maja mis pole täpisvaratud siis kasuta traditsioonilisi tiihendusvahendeid sammal, linatakk jne.
Kui on uue majaga siis küsi palkmaja ehitajalt miks need vahed seal on.
Mastiksit olen ise ainult netis müügil näinud. Täpisvaratud käsitöö palkmajadel kasutavad USAs ja Kanadas hoopis mingit tihendiriba mis pannakse varaserva. Ega keegi pole kohanud seda kuskil siinmail või ei tea kust seda osta saaks. Hakkan sauna tegema ja tahaks äraproovida. Tihend pannakse muidugi palkmaja ehitamisel mitte hiljem.

[hmnjah]

Tere,
Nagu ameerika lehtedelt leidsid on selline mastiks täiesti olemas .Meil küll praktiliselt ei kasutada .Ameerikas teevad paljud palkmaja tootjad maju ilma varamata sellest ka suurem selliste mastiksite kasutamine.Sain paarkuud tagasi mingi pakkumise nendele mastiksitele ühelt Vene firmalt kes neid edasi müüb.Katsun üles leida .Kardan ,et eestist sellist spetsiaalselt asja ei leia .

Nende ilma varamata palkmajadel on ka absoluutselt teine nimi kui palkmaja. Nende vahed tihendatakse saviga. Mastiksiga pole seal midagi teha. Vanemad majad on seal 18nendast saj. ja kuuldavasti väga hästi säilinud.
Üldiselt soovitustest kui näha ei jää siis pole mõtet eriti üldse morjendada nende vahede pärast. Makro vahelelaskmine on üks halvimaid soovitusi üldse. Esiteks kisub ta palkide vahesid veel rohkem lahti ja siis teeb rohkem kahju kui kasu. Lisaks pole tegu hingava materjaliga ehk siis ega ta pikemas perspektiivis sellele palgile hästi ei mõju.
Kui on vanem maja mis pole täpisvaratud siis kasuta traditsioonilisi tiihendusvahendeid sammal, linatakk jne.
Kui on uue majaga siis küsi palkmaja ehitajalt miks need vahed seal on.
Mastiksit olen ise ainult netis müügil näinud. Täpisvaratud käsitöö palkmajadel kasutavad USAs ja Kanadas hoopis mingit tihendiriba mis pannakse varaserva. Ega keegi pole kohanud seda kuskil siinmail või ei tea kust seda osta saaks. Hakkan sauna tegema ja tahaks äraproovida. Tihend pannakse muidugi palkmaja ehitamisel mitte hiljem.

nu mitte ei kannata seda hingamise möla. Defineeri ennem see hingamine ära, kui seletama kukud, eks ? Et maja peab olema nagu kuur millest tuul ja tali läbi jalutab ? Et palkmaja üldse mingit soojust peaks, siis peaksid varad olema võimalikult tihedad. Ning makro või mastik, kui selline on iga kell töömahult ja saadavast kasutegurist parem, kui umbrohtu ja muud sodi sinna püüda toppida.
Ning see lause : Üldiselt soovitustest kui näha ei jää siis pole mõtet eriti üldse morjendada nende vahede pärast.
Totaalne lollus, vanal majal puhuvad palgivahed läbi nagu sõel ja tuleb kindlasti tihendada, samuti ka palki sisse kuivanud lõhed ja muud praod, et natukegi elada kannataks. Mismoodi see makro sul palgivahed laiali kisub, ehk vaevud seletama ? Kui millegiga üldse hilisemalt nn looduslähedastest toodetest tihendada, siis ainuke normaalne asi on takunöör, siis on lootust mingi tihedus asjale saada.
Ehk vaevud seletama, mis juhtub palgi või makroga seinas, julgen väita, et mingeid kahjustusi palgile ei saa tekkida. Huvitav, et sammal ja muu sodi järgib füüsikareegleid, aga makro või mastik seda mitte ei tee?

[Külaline]

"Ning makro või mastik, kui selline on iga kell töömahult ja saadavast kasutegurist parem, kui umbrohtu ja muud sodi sinna püüda toppida."
Kui ehitaksin palkmaja, siis kasutaksin ikkagi looduslikke materjale nii varade tihendamiseks kui ka mujal. Sitta sest töömahust. Kasuteguri koha pealt ei tea vaielda. Kui on umbe isu tehismaterjalide järele, siis kasutatagu neid ka tehismaterjalist seinte tihendamiseks ja rõõm suur on nn. sodivabas majas elamisest.

[hmnjah]

Ma olen vist millegist valesti aru saanud, jäi mulje, et jutt käib vana palgi tihendamisest mitte uue tegemisest. Uue maja puhul vast mõislik kasutada kivivilla linti nn "pampersit". Aga vana maja puhul ei anna see sambla toppimine pragudesse mingit arvestavat tulemust. Makro kui selline on uue maja puhul tõesti lollus. Samas korralik mastiksi kiht peaks vägagi hea ja kestva kaitse tagama.

[di20]

Tere,
Nagu ameerika lehtedelt leidsid on selline mastiks täiesti olemas .Meil küll praktiliselt ei kasutada .Ameerikas teevad paljud palkmaja tootjad maju ilma varamata sellest ka suurem selliste mastiksite kasutamine.Sain paarkuud tagasi mingi pakkumise nendele mastiksitele ühelt Vene firmalt kes neid edasi müüb.Katsun üles leida .Kardan ,et eestist sellist spetsiaalselt asja ei leia .

Nende ilma varamata palkmajadel on ka absoluutselt teine nimi kui palkmaja. Nende vahed tihendatakse saviga. Mastiksiga pole seal midagi teha. Vanemad majad on seal 18nendast saj. ja kuuldavasti väga hästi säilinud.
Üldiselt soovitustest kui näha ei jää siis pole mõtet eriti üldse morjendada nende vahede pärast. Makro vahelelaskmine on üks halvimaid soovitusi üldse. Esiteks kisub ta palkide vahesid veel rohkem lahti ja siis teeb rohkem kahju kui kasu. Lisaks pole tegu hingava materjaliga ehk siis ega ta pikemas perspektiivis sellele palgile hästi ei mõju.
Kui on vanem maja mis pole täpisvaratud siis kasuta traditsioonilisi tiihendusvahendeid sammal, linatakk jne.
Kui on uue majaga siis küsi palkmaja ehitajalt miks need vahed seal on.
Mastiksit olen ise ainult netis müügil näinud. Täpisvaratud käsitöö palkmajadel kasutavad USAs ja Kanadas hoopis mingit tihendiriba mis pannakse varaserva. Ega keegi pole kohanud seda kuskil siinmail või ei tea kust seda osta saaks. Hakkan sauna tegema ja tahaks äraproovida. Tihend pannakse muidugi palkmaja ehitamisel mitte hiljem.

nu mitte ei kannata seda hingamise möla. Defineeri ennem see hingamine ära, kui seletama kukud, eks ? Et maja peab olema nagu kuur millest tuul ja tali läbi jalutab ? Et palkmaja üldse mingit soojust peaks, siis peaksid varad olema võimalikult tihedad. Ning makro või mastik, kui selline on iga kell töömahult ja saadavast kasutegurist parem, kui umbrohtu ja muud sodi sinna püüda toppida.
Ning see lause : Üldiselt soovitustest kui näha ei jää siis pole mõtet eriti üldse morjendada nende vahede pärast.
Totaalne lollus, vanal majal puhuvad palgivahed läbi nagu sõel ja tuleb kindlasti tihendada, samuti ka palki sisse kuivanud lõhed ja muud praod, et natukegi elada kannataks. Mismoodi see makro sul palgivahed laiali kisub, ehk vaevud seletama ? Kui millegiga üldse hilisemalt nn looduslähedastest toodetest tihendada, siis ainuke normaalne asi on takunöör, siis on lootust mingi tihedus asjale saada.
Ehk vaevud seletama, mis juhtub palgi või makroga seinas, julgen väita, et mingeid kahjustusi palgile ei saa tekkida. Huvitav, et sammal ja muu sodi järgib füüsikareegleid, aga makro või mastik seda mitte ei tee?

Nii lolli jutupeale pole isegi tahtmist vastata. Ilmselt ei tegele "hmnjah" palkmajade restaureerimisega ega pole seda kunagi õppinud. Samuti ei tea ta puidu omadustest suurt palju. Oled sa kunagi näinud näiteks lateksvärviga kaetud lauda välistingimustes. Ja näinud mis sellise lauaga juhtub. Ilmselt mitte. Hingamise omadus pole muidugi ainult puidul. Sama jama oli ka näiteks Kõpu majakaga kui Karl Vaino ta jumal teap millega ülevärvis. Majakas oleks sisuliselt kokkukukkunud. ja osaliselt kukkuski. Puit on hügroskoopne materjal kui on niiske imab ta vett sisse. kui kuiv laseb välja. mittehingavad materjalid lasevad puidul vee sissetõmmata aga seda välja enam ei lase piisavalt. Selle tulemusena puidu niiskus tõuseb. Soojapidavus väheneb. Võivad tulla mädanikud, seened, putukad jne.
Miks makro palgivahesid suurendab? Aga mida sinumeelest makro teeb? Ta paisub ja tõstab ka palke. Kolmandaks nagu ma juba ise proovinud olen hoiab linatakk oluliselt paremini soojaja ja tuult kui makro. Ja neljandaks on ta ka oluliselt vastupidavam materjal. Ega see varade toppimine nii raske töö ka ei ole.
Viiendaks ei soovita varade vahele kivi ega klaasvillalinti toppida. Ega ilma asjata pole see materjal osades riikides palkmajatihendamiseks keelatud. Aga kes ennast kratsida tahab ja kellel oma kopsudest kahju ei ole antku minna.

[suurpoiss]

Ma siin ikka olen näinud kui mehed oma uuele saunale panevad klaasvilla vara vahele edu neile ! Kui hästi läheb siis 20 a peab vastu see saun, maja jne

[Külaline]

Tere. Vaataks seda vaidlust inseneri pilgu läbi. 1. "Makro ei ole hingav materjal" - on külajutu tasemel väide. Makro veeauru läbilaskvus on kordi parem kui tema naabril antud teemas ehk tunduvalt parem kui puidul. Seetõttu on Kesk-Euroopas norm, et aknapaigaldus ainult vahuga pole lubatud, vajalik veel sisemine butüülteip veeauru tõkestuseks. 2. Lateksvärvi võib rahumeeli puidu peal välistingimustes kasutada. Tegelikult lateksvärvi osta polegi võimalik - seda lihtsalt pole saada. See lateksvärv, mida osta on võimalik on tegelikult pseudo-lateks ehk teisiti dispersioonvärv, mille sideaine on näiteks akrüül. Akrüül-dispesrsioonvärvidega võib küll nii puitlaudist kui ka aknaid ja uksi värvida. Ei juhtu midagi, kui õige toode valida. 3. Palkidevahelisi vahesid võib tihendada isepaisuva polüuretaantihendiga. Need on ilmastikukindlad, peavad tuult , vihmavee survet (300 kuni 600 Pa) , liiguvad kaasa palgi liikumisega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[hmnjah]

Tere. Vaataks seda vaidlust inseneri pilgu läbi. 1. "Makro ei ole hingav materjal" - on külajutu tasemel väide. Makro veeauru läbilaskvus on kordi parem kui tema naabril antud teemas ehk tunduvalt parem kui puidul. Seetõttu on Kesk-Euroopas norm, et aknapaigaldus ainult vahuga pole lubatud, vajalik veel sisemine butüülteip veeauru tõkestuseks. 2. Lateksvärvi võib rahumeeli puidu peal välistingimustes kasutada. Tegelikult lateksvärvi osta polegi võimalik - seda lihtsalt pole saada. See lateksvärv, mida osta on võimalik on tegelikult pseudo-lateks ehk teisiti dispersioonvärv, mille sideaine on näiteks akrüül. Akrüül-dispesrsioonvärvidega võib küll nii puitlaudist kui ka aknaid ja uksi värvida. Ei juhtu midagi, kui õige toode valida. 3. Palkidevahelisi vahesid võib tihendada isepaisuva polüuretaantihendiga. Need on ilmastikukindlad, peavad tuult , vihmavee survet (300 kuni 600 Pa) , liiguvad kaasa palgi liikumisega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Küsiksin, siis Teie käest sedasi? Mis halba juhtub kui palkide vahesid tihendada montaazivahuga väljast poolt ? AInuke oht oleks, et puidu liikumisega annab järele? Veeaur peaks ju väga vabalt seal minema saama või on mu mõte ja arusaam õhu/veeauru liikumisest väga vale?
Ega see vaht terve vara ulatusse nagunii ei jõua ja seega ei tohiks ka mingeid probleeme olla. Muide di20 ehk tuled näitad mulle kuidas sa suudad makroga kokkuvajunud palkmaja palke kergitada, selleks peaks selle makro pudeli seal vara vahel hermeetiliselt õhku laskma.

[di20]

Tere. Vaataks seda vaidlust inseneri pilgu läbi. 1. "Makro ei ole hingav materjal" - on külajutu tasemel väide. Makro veeauru läbilaskvus on kordi parem kui tema naabril antud teemas ehk tunduvalt parem kui puidul. Seetõttu on Kesk-Euroopas norm, et aknapaigaldus ainult vahuga pole lubatud, vajalik veel sisemine butüülteip veeauru tõkestuseks. 2. Lateksvärvi võib rahumeeli puidu peal välistingimustes kasutada. Tegelikult lateksvärvi osta polegi võimalik - seda lihtsalt pole saada. See lateksvärv, mida osta on võimalik on tegelikult pseudo-lateks ehk teisiti dispersioonvärv, mille sideaine on näiteks akrüül. Akrüül-dispesrsioonvärvidega võib küll nii puitlaudist kui ka aknaid ja uksi värvida. Ei juhtu midagi, kui õige toode valida. 3. Palkidevahelisi vahesid võib tihendada isepaisuva polüuretaantihendiga. Need on ilmastikukindlad, peavad tuult , vihmavee survet (300 kuni 600 Pa) , liiguvad kaasa palgi liikumisega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Esiteks räägid sa kahest täiesti erinevast asjast. Niiskuse toast välja pressimine ja puidu loomulik kuivamine on kaks täiesti vastupidist asja ja siin ei puutu isegi hingamine asjasse. Teiseks see, et makro ehituskonstruktsioonis õhku kinni ei pea ei tähenda seda, et see oleks hingav materjal (Polyuretaan on plastmass ja päris kindlasti mitte ei lase õhku ega veeauru läbi). Ju siis kesk eurooplased on ise ka aru saanud, et vahuga on tegemist saast materjaliga millesse tekivad mikropraod. Teiseks ajapikku muutub makro puruks ehk siis ta võib see polüuretaan ükskõik kui vee ja veeaurukindel sealt tuleb kõik läbi. Aga nüüd jõuame selleni miks seda tihendamist üldse vaja on. Nimelt tehisvilladel kui nad niiskust saavad langeb nende soojapidavus mitte natuke vaid kordades ja sellepärast on see tihendamine oluline. Samas kui looduslikud materjalidel linavill, kanep jne ei lange soojapidavus peaaegu üldse. Siit jõuame ka selle villaga vahede tihendamise järgise lolluseni. Kuna palkmajal pole niiskustõket võimalik teha siis saab see villalint kogu niiskuse endale ja praktiliselt ei pea sooja. See miks ta keelatud on see villa tolm.
No kui raha on siis muidugi võib lateksvärvi kasutada aga peab arvestama, et voodrilaua eluiga väheneb ca 10-20x. Kui soomes 70nendatel hakati massiliselt lateksvärviga maju värvima siis 80nendatel 90nendatel oli see laud juba kõdunenud. Samas kui Koplis on 110a vana voodrilauda mida saab uuesti värvides kasutada ja kestab oma teised 100a veel.

[di20]

Küsiksin, siis Teie käest sedasi? Mis halba juhtub kui palkide vahesid tihendada montaazivahuga väljast poolt ? AInuke oht oleks, et puidu liikumisega annab järele? Veeaur peaks ju väga vabalt seal minema saama või on mu mõte ja arusaam õhu/veeauru liikumisest väga vale?

Üks asi mis kindlalt juhtub on see, et puidu niiskus tõuseb. Teine asi on see, et tegelikult kuivab puit väga-väga aeglaselt. Ehk ei juhtugi mittemidagi aga sellised ehk lahendused pole eriti head. Sa ei vala ju auto paaki ükskõik mida?

Ega see vaht terve vara ulatusse nagunii ei jõua ja seega ei tohiks ka mingeid probleeme olla. Muide di20 ehk tuled näitad mulle kuidas sa suudad makroga kokkuvajunud palkmaja palke kergitada, selleks peaks selle makro pudeli seal vara vahel hermeetiliselt õhku laskma.

Äkki ei vaidleks teemal kas kahuriga saab sääske tappa. Need jõud on suurusjärk suuremad kui palkide kergitamiseks vaja on. Pealeselle vanad majad on nii peenikesest palgist ehitatud, et korralikult vajunud on vast healjuhul ainult alumised palgid.

[Külaline]

Teema algatuses olnud maja pole tegelikult mitte vana palkmaja vaid 6 aastat tagasi püsti pandud käsitsi varatud ümarpalk hoone. Püstitades oli töö täpne -- vara ega tapi vahele ei mahtunud tikkugi pistma. Kuna aga materjal oli toores -- nagu käsitöömajade puhul tavaliselt kombeks -- siis nüüdseks on puidi kuivamise tagajärjel tapid lahti kuivanud. Ja seda eriti just seest poolt -- ju siis selle pärast, et puit hakkas kuivama seest välja ja sisemine osa kuivas kiiremini ning palgi välimise osa niiskuse sisaldus on suurem. Olen tasapisi neid ka takuga üle toppinud ja tulemusega võib suht rahule jääda, kuid mõtlesin uurida mastiksi kohta mida olen mõnedel veebilehtedel näinud kasutatavana.
Kindlasti pole plaanis pragusid hakata täitma makrofleksiga -- ennekõike seepärast, et seda on raske viimistleda ja väljast poolt nokivad linnud selle ära, kui millegiga kinni ei kata. Mingist palkide kergitamisest pole mõtet rääkida -- 1cm montaaživahu riba ei ole võimeline kergitama mitmeid tonne kaaluvat seina (majal on lisaks peal ka kivi katus).
Aga Hr. Piirfeldi välja pakutud isepaisuvaid polüuretaan tihenditega üritan tutvuda. Midagi kurja need teha küll ei tohiks -- eriti sisse poole paigaldades.

[Külaline]

Tere. Väga vabandan ette, et insener jälle häält tõstab. 1) "Polyuretaan on plastmass ja päris kindlasti mitte ei lase õhku ega veeauru läbi". Kahjuks on oponendi teadmiste allikas väär. Polüuretaan ei võrdu plastmassiga ja päris kindlasti laseb makro veeauru läbi - kordi paremini kui tema naaber puit. 2) "Ju siis kesk eurooplased on ise ka aru saanud, et vahuga on tegemist saast materjaliga millesse tekivad mikropraod" Ju siis pole oponent aru saanud makro olemusest - tema vajadus akna ja seina vahel on aknapiirde soojapidavuse tagamine. Kui mõni mikropragu ekspluatatsioonis tekib, ei muuda see tema funktsiooni. 3) "Teiseks ajapikku muutub makro puruks " . Selle avastusega võiks oponent esineda suuremal foorumil - tore oleks vaadata kuidas Euroopa professorid suured silmad teevad. 4) "looduslikud materjalidel linavill, kanep jne ei lange soojapidavus peaaegu üldse" Juhiks tähelepanu, et sooja juhib vesi, mis võib sattuda väljastpoolt nii tehisvilla kui ka loodusliku villa kiudude vahele. 5) "Kuna palkmajal pole niiskustõket võimalik teha siis saab see villalint kogu niiskuse endale " . Väga demagoogiline väide. Niiskus väljub ruumist täpselt sama augu kaudu, kustkaudu väljuvad kõik ülejäänud õhu komponendid. Väga naiivne oleks arvata, et keegi hakkab H2O õhust eraldama, et seda õhu komponenti kuskilt eraldi välja suunata. 6) "võib lateksvärvi kasutada aga peab arvestama, et voodrilaua eluiga väheneb ca 10-20x" Kordan - lateksvärvi osta pole võimalik. Ning pseudo-lateksvärviga ehk akrüül-dispersioonvärviga võib puitu kohe kindlalt värvida ja värvitakse ka. Võiks enne selliste avalduste tegemist läbi lugeda EN 927. Ja see pole turueitede tasemel jutt vaid tarkade meeste poolt koostatud norm välispuidu kattesüsteemidest. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[di20]

Mingist palkide kergitamisest pole mõtet rääkida -- 1cm montaaživahu riba ei ole võimeline kergitama mitmeid tonne kaaluvat seina (majal on lisaks peal ka kivi katus).

Tonne pole ehituses mingisugune raskus. Kivikatus võib olla kordi kergem kui lumeraskus. 70 aastat vana palkmaja pole sellegipoolest väga vajunud ja mul on ka kivikatus. Päris kindlasti suudab ta palke kergitada.
Kas palgi sees lõhesid on? Vahe võib sissetulla kuna varapõhja kuivab pragu sisse. Siis seisab palk vara keskosa kohal. oleneb ka muidugi vara tüübist. Seda pragunemist saab muidugi vältida.

[di20]

1) "Polyuretaan on plastmass ja päris kindlasti mitte ei lase õhku ega veeauru läbi". Kahjuks on oponendi teadmiste allikas väär. Polüuretaan ei võrdu plastmassiga ja päris kindlasti laseb makro veeauru läbi - kordi paremini kui tema naaber puit.

tsiises. puit ei lasegi eriti veeauru läbi ta imab seda ise sisse. teiseks pole see üldse teema. puit tahab enda kõrvale materjali mis suudab hingata samas rütmis. ehk siis tunduvalt tagasihoidlikumad materjalid võivad tekitada probleeme. ja puit ei kuiva päris "iseenesest". ehk siis väga suur niiskus on puidu normaalne omadus. Võiks uurida veits puidukuivatamist.

2) "Ju siis kesk eurooplased on ise ka aru saanud, et vahuga on tegemist saast materjaliga millesse tekivad mikropraod" Ju siis pole oponent aru saanud makro olemusest - tema vajadus akna ja seina vahel on aknapiirde soojapidavuse tagamine. Kui mõni mikropragu ekspluatatsioonis tekib, ei muuda see tema funktsiooni.

nõus. lihtsalt ma seletasin miks see isoleerimine on hädavajalik.

3) "Teiseks ajapikku muutub makro puruks " . Selle avastusega võiks oponent esineda suuremal foorumil - tore oleks vaadata kuidas Euroopa professorid suured silmad teevad.

Vaevalt nüüd see ühtegi euroopa professorit üllatab. Taoline molekulstruktuur pole eriti püsiv.

5) "Kuna palkmajal pole niiskustõket võimalik teha siis saab see villalint kogu niiskuse endale " . Väga demagoogiline väide. Niiskus väljub ruumist täpselt sama augu kaudu, kustkaudu väljuvad kõik ülejäänud õhu komponendid. Väga naiivne oleks arvata, et keegi hakkab H2O õhust eraldama, et seda õhu komponenti kuskilt eraldi välja suunata.

Millest sa räägid ma ei saa aru? Mis kuradi H2O eraldamine?? Alguses sa räägid, et makro vajab lisa teipi, et niiskus konstruktsioonidesse ei tungiks. Siis väidad, et see pole probleem?

6) "võib lateksvärvi kasutada aga peab arvestama, et voodrilaua eluiga väheneb ca 10-20x" Kordan - lateksvärvi osta pole võimalik. Ning pseudo-lateksvärviga ehk akrüül-dispersioonvärviga võib puitu kohe kindlalt värvida ja värvitakse ka. Võiks enne selliste avalduste tegemist läbi lugeda EN 927. Ja see pole turueitede tasemel jutt vaid tarkade meeste poolt koostatud norm välispuidu kattesüsteemidest. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma ei viitsi lugeda mingit töösturite reklaamimulli. Ma ei tea mida on võimalik osta täna ja mida oli 30-40a tagasi ja hästi ei huvita ka. Sellest on soomes piisavalt 80-90nendatel kirjutatud ja piisavalt telesaateid tehtud.

[Külaline]

Tere. Tore on vehkida hüüdlausetega. Jätkame siis 1) Kui puit ainult imaks, siis varsti on ta samasugune produkt nagu kurk. Tegelikult ta ka loovutab vett. "hingata samas rütmis" , "tagasihoidlikumad materjalid " "puidu tahtmised" on irratsionaalsed mõisted vähemalt ehitusmaterjalidele. Puidu kuivamiseks on vajalikud välised tegurid - füüsikas ei eksisteeri midagi "iseenesest". 3) pudru tekkimise kohta ma nii kindel ei oleks. Vaevalt need professorid oleksid andnud nõusoleku suure hulga DIN ja EN normide koostamiseks kui see tõesti juhtuks. Kust pärineb see PU molekulstruktuuri lagunemise kohta käiv info? Paluks mõnd tõsiseltvõetavat infokanalit, mitte OBS. 5) Kõigepealt tahaks meenutada, et niiskusega seoses rääkisime 2-erinevast asjast: a) niiskus ja palgivaheline vilt b) marko omadused . Mina pole neid kahte asja kokku viinud. Seega kordan a-situatsioonis, et sisemine niiskus ei tee midagi sellele vildile palgi vahel ning b-situatsioonis (aknaraami tihendusena) , et makro on sobilik materjal aknaraami tihenduseks, kusjuures makro võiks olla seestpoolt kaetud aurutiheda teibiga ja väljast ilmastikukindla teibiga. 6) Info lateksvärvi kohta pole mingi töösturite reklaamimull vaid aabitsatõde - võiks huvituda kui tahad puidu kattesüsteemidest ennast kurssi viia , reklaamimull on hoopis need tilu-lilu telesaated koduperenaistele (ega neid vist keegi ei rahasta, tehakse lihtsalt missioonitundest!!) . Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[di20]

Kui puit ainult imaks, siis varsti on ta samasugune produkt nagu kurk.

Eks ta suurelt jaolt ongi.

Puidu kuivamiseks on vajalikud välised tegurid -

Just nimelt kirjutasid selle siia aga ise ei saanud aru kahjuks.

3) pudru tekkimise kohta ma nii kindel ei oleks. Vaevalt need professorid oleksid andnud nõusoleku suure hulga DIN ja EN normide koostamiseks kui see tõesti juhtuks. Kust pärineb see PU molekulstruktuuri lagunemise kohta käiv info? Paluks mõnd tõsiseltvõetavat infokanalit, mitte OBS.

ega tõesti sa ei arva, et tänapäeva tööstuses tehakse asju mis kestaksid? tänapäeval tehakse asju, et võimalikult kiiresti saaks uue ja "parema" müüa. suurelt sellepärast majanduses nii si** seis ongi.

6) Info lateksvärvi kohta pole mingi töösturite reklaamimull vaid aabitsatõde - võiks huvituda kui tahad puidu kattesüsteemidest ennast kurssi viia , reklaamimull on hoopis need tilu-lilu telesaated koduperenaistele (ega neid vist keegi ei rahasta, tehakse lihtsalt missioonitundest!!) . Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kõige informatiivsevad on reaalsed eri kliima piirkondades samade toodete testid mitte mingi tarkade onude mullitamine. Üllatavalt vähe tänapäeval tehtud tooteid sobib kestvaks kasutamiseks välistingimustes. Paraku ei too see DIN ja EN targutamine nendele inimestele seda voodrilauda tagasi ega muuda seda probleemi olematuks.

[Külaline]

Tere. Hakkan aru saama, et oponendi elufilosoofia üks alustalasid on kaasaegse insenerteaduse (ehk "tarkade onude mullitamine") absoluutne eitus ("ega tõesti sa ei arva, et tänapäeva tööstuses tehakse asju mis kestaksid"). Oponendi sooviks on vist keerata ajaratas no nii 500 aastat tagasi. "DIN ja EN targutamine " on tegelikult ühiskondlik kokkulepe teatud kvaliteedinivoo saavutamiseks, ilma nendeta oleks tehnilises kvaliteedimajanduses täielik anarhia. Aga, kuna meil on demokraatia, siis võib igüks oma arvamust avaldada. Kurioosne ainult , kui insenerteadust vihkavad inimesed hakkavad oma "ökolike" arusaamu insenerlike terminitega propageerima. Insenerid küll ei hakka oma positsioone mittemõõdetavate tunnetega põhjendama - ikka füüsika ja matemaatikaga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[di20]

Tere. Hakkan aru saama, et oponendi elufilosoofia üks alustalasid on kaasaegse insenerteaduse (ehk "tarkade onude mullitamine") absoluutne eitus ("ega tõesti sa ei arva, et tänapäeva tööstuses tehakse asju mis kestaksid"). Oponendi sooviks on vist keerata ajaratas no nii 500 aastat tagasi. "DIN ja EN targutamine " on tegelikult ühiskondlik kokkulepe teatud kvaliteedinivoo saavutamiseks, ilma nendeta oleks tehnilises kvaliteedimajanduses täielik anarhia. Aga, kuna meil on demokraatia, siis võib igüks oma arvamust avaldada. Kurioosne ainult , kui insenerteadust vihkavad inimesed hakkavad oma "ökolike" arusaamu insenerlike terminitega propageerima. Insenerid küll ei hakka oma positsioone mittemõõdetavate tunnetega põhjendama - ikka füüsika ja matemaatikaga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Siin on omistatud mulle omadusi ja sõnu mida ma kunagi öelnud pole. Standardiseerimisel pole iseenesest midagi halba. Jama on ainult kui materjalidele üritatakse omistada omadusi mida neil ei ole. Paljud uued asjad võisid olla head eelmisel majandustingimustes kus oli oluline kiirus ja odavus ja väga vähe oluline vastupidavus. See aeg saab ainult ümber. Ja paljud asjad kaotavad oma konkurentsivõime.

[Külaline]

Tere. No ajame demagoogiat edasi. Oponendi nägemuse järgi, kui tema otsustada oleks maailma ehitusstandardid, peaks eluruumide (vähemalt tavainimeste oma) ehitamine nägema välja järgmiselt. Pereisa käib hobusega metsas palke langetamas ja koju vedamas ja suvi otsa oma majakest kokku klopsimas. Pereema tegeleb talvel taku kokkukeeramisega. Keegi naabrimees, kel on põletusahi põletab kogu külale katusekive. Talgutel keedetakse üle kahe aasta suurtes tünnides värvi. Fantaseerida võiks veel .
Oponent võiks välja arvutada, kui mitu inimtundi (või inimpäeva) kulub ühe ruutmeetri sellise elamispinna tegemine, kui palju looduslikke materjale selleks kulub, siis hakkab aru saama kui ebaefektiivne ja raiskav selline meetod see on. Lisaks veel ääretult ebaefektiivne ekspluatatsioon - et siis vanaema on talvel päev otsa pliidi ees ja kütab maja (lisaks veel ka ilma). Sellisele majapidamisele on antud ka nimi - naturaalmajandus. Kahjuks on see majanduskorralduse konkurentsis juba alla jäänud. Ning enamus inimesi Eestis ei taha nii elada. Friike on aga igas eluvaldkonnas. Lugupidamisega. Alar piirfeld

[di20]

Seda pole mina öelnud aga jumal temaga. Tore on alati langeda äärmustesse. Lihtsalt euroopas on osades riikides osa ehitusmaterjale maksustatud kuna neid ei jõuta enam prügi ümbertöötlemisjaamades ümbertöödelda. Elektroonikas on jõutud muidugi osaliselt taandarenguni jälle tänu sellega aga mis teha osasid asju lihtsalt ei saagi ümbertöödelda enam aga planeedil pole ruumi kuhu seda panna. Aga ma ei viitsi sellel teemal enam vaielda. See pole enam kuidagi seotud algse teemaga. Parimat.

[kirvesmees]

Vastus esimesele postitajale.
Seda mastiksit, mida otsid, on Eestis täitsa olemas. Hetkel ei leia saiti, millelt lugesin, aga kindlasti leian uuesti. Mis puutub makroflexi või muusse analoogsesse tootesse, siis hoidke see palkmajast nii kaugel, kui võimalik. Vähemasti varade vahele seda puristada on viimane lollus. Enamikes euroopa riikides on see keelatud välistingimustes kasutamiseks, kus vaheldub vihm ja päike. Kui soovitakse sellega akende-uste paigaldus pragusid soojendada, siis väljastpoolt peab olema topitud lina villaga või mõne kivivillaga.