Seina konstruktsioon milline teha?

[Rainer_U]

Tere
Vana maja remondin. Silikaadist laotud maja ja seespool seinad puitkonstruktsioonist.
Vana lahendus:
Silikaat väljas, siis õhuvahe, siis täislaudis, peale neid 12 cm puittalad ja 12 cm saepuru nende vahel, saepuru peale löödud tõrvapapp ja selle peal omakorda jälle löödud täislaudis ning papp ja tapeet.

Praeguseks on seestpoolt ära kistud tapeedid ja täislaudis ja, tõrvapapp ja saepuru välja veetud.

Plaanitav konstruktsioon:
Talade vahele panna 12 cm villa(mis villa soovitate, paroc v isover?).
Kuna 12 cm villa tundub vähe, siis omakorda taladele lööks teistpidi peale 5x5 cm roovi 60se sammuga ja nende vahele paneks 5 cm peno.
Sellele tõmbaks peale omakorda kile ja siis lööks vertikaalselt peale 28X70 roovi kipsisammuga siis.
Mis arvata sellisest konstruktsioonist?
Kas vill ja kile koos võivad olla seina sees?
Kas soojustust on piisavalt?

aitäh
Rainer

[Külaline]

Ära ela oma elu keeruliseks. Väljast sissepoole võiks olla silikaat-õhuvahe-laudis (vanad) , tuuletõke(paber või plaat - nn täislaudisest sõltuv), soojustuseks soovitaks märgpuhumisega tselluvilla. Mõtle välja palju soojustust tahad ja vastavalt sellele pikenda/laienda poste või tao reikasid juurde (kas pikki või risti, maitse asi). Kui vill seinas, lase niiskusel välja kuivada ja siis kata sein seestpoolt OSB-ga või püssiplaadiga või kipsiga või ma ei tea millega. Aurutõke võiks kah villa ja sisepinna vahel olla (aga OSB on ise aurutõke).

[Rainer_U]

kas 12 cm villa nagu väheks ei jää, kui panna veel mingi tuuletõke, siis ju selle võrra vähem läheks veel villa?
Rootsis ehitasime eramajasid, seal pandi uutele majadele 20cm villa ja juba räägiti, et tulevikus hakkame panema veel 25 cm villa, st et konstruktsioon läheb paksemaks.

Rainer

[Külaline]

12cm on vähevõitu küll. Müüjate-paigaldajate kodulehtedel on joonised U-arvudega, 20cm tundub olema juba hea.

[frt]

200 villa on minuarust miinimum, mis tohiks panna majale. Alla selle on raiskamine, kasu väiksem kui töö.

Su konstruktsioon nagu otseselt vale pole, aga samas puudub igasugune vajadus kile järgi ! Nimelt on peno villast suurema tihedusega ja ei ole mingit kondentsi ohtu. Kõik nn hingamine toimib ilma takistuseta välja. Samas tekib küsimus, kui tihedaks sa selle penoplasti suudad saada, et ei tekiks aurukanaleid. Tuuletõkke puudumine sisuliselt nullib ära su villa soojustusvõime ! Pead kindlasti paigaldama tuuletõkke. Teine võimalus on kogu soojustus panna vahtplastist, see toimib ka tuuletõkkena ja sul on vähemalt võimalus saada oma sein tuuletihedaks ! Ise teeksin nõnda , et paneksin 150 mm vahtplasti karkassi vahele(ulatub postist ~30mm üle) Paigaldaksin juba sirgelt ning makroga ilusti ära fikseerida. Siis horisontaali peale 50x50 roov ja rihid selle välja pika lengikruviga (ülimalt lihtne ning ei teki ka otsest auku soojustuses) pärast 50mm peno veel roovi vahele ja roovi aluse 30mm tühimiku lased vahtu täis. Sinna peale võid põhimõtteliselt juba otse ka kipsi lasta, kuigi metallmütsprofiil ei teeks üldse paha !

[Külaline]

frt soovitus loobuda aurutõkkest teemaalgataja pakutud lahenduse puhul on kas pahatahtlik või siis tingitud vähestest teadmistest füüsikast (auru elik õhuniiskuse liikumiskommete kohta) ja materjalide omaduste kohta. Ainult penot kasutades oleks tõesti kile üleliigne. Penol vist aga probleem tulepüsivuse ja põledes tekkivate mürkgaasidega. Olemasolevale tarindile mõjub kõige "tervislikumalt" siiski tselluvill- aurutõke pole kohustuslik (aga võiks siiski olla), tulekindlusklass aksepteeritav, närilised-kahjurid hoiavad eemale, villas olevad lisandid toimivad ka puidukaitsevahendina.

[Rainer_U]

Oehh, kui palju erinevat juttu ja soovitusi. Peno tahaks kindlasti panna, kuna muidu mahuks villa ainult 17 cm ja minu meelest veidi vähevõitu, olen kuulnud, et 5cm peno on umbes sama soojapidav, kui 9 cm villa, nii et 12 cm villa + 5 cm peno teeks nagu 21 cm villa.
Kuna endale teen ja kiiret pole, siis villa panen väga täpselt vahele ja samamoodi peno lõikan väga täpselt vahele, vajadusel täidaksin makroga. Kas kilel ei ole sellisel juhul peno peale kindlasti mõtet või paha ta ei teeks?
Või kui panna tuuletõke, siis äkki enne villa panekut tõmbaks tuuletõkke laudisele peale?

[frt]

frt soovitus loobuda aurutõkkest teemaalgataja pakutud lahenduse puhul on kas pahatahtlik või siis tingitud vähestest teadmistest füüsikast (auru elik õhuniiskuse liikumiskommete kohta) ja materjalide omaduste kohta. Ainult penot kasutades oleks tõesti kile üleliigne. Penol vist aga probleem tulepüsivuse ja põledes tekkivate mürkgaasidega. Olemasolevale tarindile mõjub kõige "tervislikumalt" siiski tselluvill- aurutõke pole kohustuslik (aga võiks siiski olla), tulekindlusklass aksepteeritav, närilised-kahjurid hoiavad eemale, villas olevad lisandid toimivad ka puidukaitsevahendina.

Kuule härra tselluvilla müügimees . Räägi nüüd mis on viga konstruktsioonil seest välja : kips-terviklik penokiht-vill-laudis- õhutus-silikaat. Kus kohas Teie arust tekib kondents või millist probleemi leiate antud konstruktsioonis ? Ehk toote välja ka erinevate materjalide difusiooni näitajad Tahan vaielda ja olen tänulik, kui lükkate ümber mu tõekspidamise. See põlemise jutt on ka hea muidugi. Oleneb mis peno kasutada, tegelikult erilist vahet pole. Mine võta ja proovi vertikaalset peno tahvlit süüdata. Eriti fassaadi oma.
Kui põlemise kartus nõnda suur, siis võib nt kaks kipsi seina panna vms Muide kui selline maja peaks põlema minema, siis on maja enivei söestunud olgu seal tselluvill, kivivill või krt teab mis.

[Teinekülaline]

See jutt, et vahtplast on soojapidavam kui vill, ei vasta tõele. Soojustusmaterjalide pakenditel, reklaamlehtedel, kodulehtedel on toodud selline näitaja nagu soojusjuhtivustegur (lambda, selline vene L-tähe sarnane konks) ühikuks W/m2K ja fassaadi vahtudel ja villadel on ta enam vähem sama, ca 0,036-0,044.
Üks tähelepanek lisaks. Selles konstruktsioonis võib probleemiks kujuneda see karkassist väljaspool olev laudis. Kui see on tihe laudis ja otse selle vastu panna tuuletõke ja vill, on oht, et see laudise sisepind hakkab märguma. Puidu aurutakistus on ca 30 korda suurem kui villal. Ehk oleks hea näiteks iga teine laud sealt eemaldada, seestpoolt saab seda teha tikksaega.
Ja veel, tuuletõke sobib sinna konstruktsiooni hästi mõõtmete pärast, kust leida 12cm villa.

[raamatupidaja]

See jutt, et vahtplast on soojapidavam kui vill, ei vasta tõele. Soojustusmaterjalide pakenditel, reklaamlehtedel, kodulehtedel on toodud selline näitaja nagu soojusjuhtivustegur (lambda, selline vene L-tähe sarnane konks) ühikuks W/m2K ja fassaadi vahtudel ja villadel on ta enam vähem sama, ca 0,036-0,044.
Üks tähelepanek lisaks. Selles konstruktsioonis võib probleemiks kujuneda see karkassist väljaspool olev laudis. Kui see on tihe laudis ja otse selle vastu panna tuuletõke ja vill, on oht, et see laudise sisepind hakkab märguma. Puidu aurutakistus on ca 30 korda suurem kui villal. Ehk oleks hea näiteks iga teine laud sealt eemaldada, seestpoolt saab seda teha tikksaega.
Ja veel, tuuletõke sobib sinna konstruktsiooni hästi mõõtmete pärast, kust leida 12cm villa.

Keegi polegi soojapidavuse üle vaielnud. Korraliku ühtse peno kihi all ei tohiks tegelikult vist midagi juhtuda. Aurutakistus puidul ~1 ja vahtplastil ~2,6-6

[Teinekülaline]

Raamatupidamine on konkreetne ja täpne ala, enne kommenteerimist soovitaks läbi lugeda eelnevad postitused, teemaalgataja postituse kell 16:26 näiteks.
Lisaks veel ühe tähelepaneku elust enesest. Vahtplast puitkarkassi vahel ei asenda aurutõket, seda eriti uusehitistes kus kasutatakse niisket puitu. Paigalduse ajal tihendatakse vahu ja puidu vahed hoolikalt makroga ja esialgu tundub kõik ideaalne. Puidul on aga omadus kuivades ristikiudu kahaneda, metsatoorest tislerikuivani kuni 10%. Tulemuseks, et pärast esimest kütteperioodi on vahu ja puidu vahel praod ja igasugune aurutõke kadunud

[lugeja]

Parandan natuke eelnevat teksti... peno ei asenda aurutõket ja puidu kuivades kaob konstruktsiooni õhutihedus - aurutihedust pole siis eelnevalt olnudki.

[Rainer_U]

siis ikka kile peale veel ja korras, et maja hingaks igast ruumist ventilatsiooniavad välja ja ok vist?

[Külaline]

Lp. frt
Ei ole ma mingi tselluvillamüügimees. Üleüldse pole ma mitte mingi müügimees ega ka mitte ehitusmees. Ma pole üldse mees.
Teemaalgatajale sai tselluvill pakutud lahenduseks lihtsal isikliku eelistuse põhjal, tundus kõige optimaalsem-lollikindlam antud probleemi lahenduseks.
Peno ei ole aurutõke. Numbrilisi väärtusi võid ise interneeduse avarustest välja kaevata. Puidust on ta igatahes parema auruläbilaskvusega. Kastepunkt e. auru veeks kondenseerumise koht on etteantud lahenduse puhul villas. Esialgu välispiirde pool tendensiga nihkuda järjest sissepoole vastavalt villa soojustusomaduste kadumisele märgudes (mineraalsetel villadel on veeimavuse võime ~1 mahuprotsenti). Koos villaga märgub ka kandekonstruktsioon. Kui vill suvega kuivab, siis puidu kohta seda väita ei saa, asub ta juu villa sees mis mis niiskust ei seo. Jah, esimese aasta-paariga ei pruugigi midagi juhtuda, ei saa arugi et miskit on mäda. Hiljem on aga hilja.

[keemik]

Vahtplasti puitkarkassi vahele panemine natukene kahtlane minu meelest ikka. Polümeermaterjalides hakkab toimuma mahukahanemine depolümeriseerumsie tõttu. Kui suur on just selle tootja just selle vahtplasti seeria puhul, on raske ennustada. Vill on selle koha pealt kindlam, sest ei kahane enam ja soojsutus ei muutu auguliseks. Sul on ju veel võimalus lasta karkassi vahele tselluvill või mis iganes see oli, ei pea hakkama õige paksusega materjali.

Parimat,

Erik

[frt]

Lp. frt
Ei ole ma mingi tselluvillamüügimees. Üleüldse pole ma mitte mingi müügimees ega ka mitte ehitusmees. Ma pole üldse mees.
Teemaalgatajale sai tselluvill pakutud lahenduseks lihtsal isikliku eelistuse põhjal, tundus kõige optimaalsem-lollikindlam antud probleemi lahenduseks.
Peno ei ole aurutõke. Numbrilisi väärtusi võid ise interneeduse avarustest välja kaevata. Puidust on ta igatahes parema auruläbilaskvusega. Kastepunkt e. auru veeks kondenseerumise koht on etteantud lahenduse puhul villas. Esialgu välispiirde pool tendensiga nihkuda järjest sissepoole vastavalt villa soojustusomaduste kadumisele märgudes (mineraalsetel villadel on veeimavuse võime ~1 mahuprotsenti). Koos villaga märgub ka kandekonstruktsioon. Kui vill suvega kuivab, siis puidu kohta seda väita ei saa, asub ta juu villa sees mis mis niiskust ei seo. Jah, esimese aasta-paariga ei pruugigi midagi juhtuda, ei saa arugi et miskit on mäda. Hiljem on aga hilja.

Kui vahtpolüstüreeni aurutakistus on 2,3–6 ja kuusepuidu ühtse tüki takistus on 1,0, siis kuidas saate Te väita, et puit halvemini auru läbi laseb. Eriti kui arvestada, et laudis on tavaliselt sellistel majadel nagu sõela põhi, tuul puhub vabalt läbi . Ning miks kondenseerub sellise lahenduse juures veeaur villas, aga mitte penos, kui kogu sein on vahtplastist? Pole ise ka ehitusmees ega füüsiks ja müügimees, aga siin on vasturääkivusi. Muidugi nõustun, et seda sisest vahtplasti kihti on raske ühtseks saada puitkarkassi abil.

[Külaline]

"EPS-i materjaliomadustest väärivad veel esiletõstmist veeauru läbilaskevõime, mida saab pidada võrdväärseks puidu antud omadusega" - see tekst on pärit Reideni kodulehelt.

[Rainer_U]

soe õhk liigub külma poole ja seega niiskus läheb koos saaoja õhuga kaasa seestpoolt väljapoole?
kui palju niiskust ikkagi läheb läbi kipsi, mis värvitud v tapeeditud?
kas niiskus tuleb ka väljapoolt sissepoole läbi silikaadi v jääb ta pidama seal tuulutusvahes?
kui kile panna sissepoole soojustusele peale, siis seestpoolt väljapoole minev niiskus on ju peatatud ja konstruktsioon kaitstud?

tänan kõiki, kes siiamaani on vastanud,
Rainer

[taastaja]

Siin on sulle tunduvalt paremini nõu antud, kui põrandate osas. Hea, et ka ise kaasa suudad mõtelda....annan, siis veel mõtlemisabi


Kui juba õhuga liigub soojus läbi seina välja, siis oled äärmiselt kehva seina ehitanud. Lihtsustatult öeldes läheb läbi kipsi niiskust toast välja just nii palju, kui on niiskuse erinevus kummagil pool kipsplaati. Talvel suure kütmisega tuleb niiskus seinast läbi kipsi ilmselt siis ka tuppa. Silikaatkivi ei tõkesta niiskust, aga tuulevahes niiskus koguneda juba ei saa, sest läheb õhu liikumisega kaasa.
Kui paned kile seina ja ruumides ventilatsiooni pole(ei pea olema sundvent) ehk on ülerõhk, siis niiskus pressib ikka edukalt piiretest läbi, aga aeglasemalt...

[Rainer_U]

mõttes oli nagu kile ikka seina panna ja igast toast tõmmata ventilatsiooni ventiilid otse õue.

[Rainer_U]

ja ühe asja lisan veel, mille olen unustanud lisada.
täislaudisele on lisaks peale pandud väga korralikult ka paber, paber siis seespool, kinnitatud korralikult knopkadega

[Teinekülaline]

Teooriast. Siin on veidi sedi aetud õhuniiskuse liikumine ja õhu liikumine. Need kaks asja ei liigu alati ühes suunas. Soe õhk ei liigu külmema poole vaid soe õhk liigub külma õhu suhtes ülespoole. Soojenedes õhk paisub, erikaal väheneb, köetud majas tekib korstnaga sarnane olukord. Seetõttu seintesse pandud õhuventiilidest tuleb külmem õhk sisse mitte soojem välja (kui just tuul asja ebasümmeetriliseks ei muuda). Välja pressib soe õhk ehitise ülaosas, just nagu korstnas.
Õhuniiskusega on teine lugu. Õhus lahustuda võiv vee hulk sõltub tugevalt temperatuurist, mida kõrgem temperatuur, seda rohkem võib lahustuda. Seega tekib kütteperioodil olukord kus väljas külmas õhus on absoluutset niiskust (g/m3) vähem kui köetud toa õhus vaatamata sellele, et suhteline ehk relatiivne niiskus (%) on väljas suurem. Ja õhuniiskus püüab liikuda alati suurema absoluutse niiskuse poolelt madalama absoluutse niiskuse poole ehk köetavast ruumist läbi seina välja. Vastupidist liikumist võib erandkorral esineda vaid palaval suvepäeval kui väljas on väga niiske. Seetõttu projekteeritakse kõik köetava hoone piirded arvestusega, et niiskus liigub seest välja, mitte vastupidi.
Praktikast. Et kompenseerida eelnevat verbaalset pidamatust pakun omapoolse ühe võimaliku variandi selle seina ristlõikeks.
1. Silikaatvooder
2. Õhuvahe
3. Hõrendatud laudis - toimib vaid tuuletõkke toena
4. Tuuletõke 13 mm, korralikult tihendatult prusside vahel
5. Vill 100mm sõrestiku prusside vahel
6. 50*50 prussid horisontaalselt sammuga 600 vahel 565 vill paksusega 50mm
7. Aurutõkkepaber korralikult teibituna
8. 42 kipsikarkass (mitte mütsprofiil), kinnitatuna puitkarkassi külge L kujuliste plekkidega. Selline kinnitus võimaldab puit ja kipskarkassil teineteise suhtes veidi liikumist ja puidu kuivamisest tingitud muutused ei tekita pragusid kipsi ühenduskohtadesse. Mütsprofiili kinnitamisel läbi "kõrvakeste on ühendus liiga jäik ja teiseks jääb mütsprofiili tagumine soon täitmata. Karkassi vahel 50ne vill
9. Kips (üks või kaks kihti)
10.Siseviimistlus

Sellise seina U-arv on ca 0,185 ehk päris bro
Tänu soojustuse homogeensusele puuduvad niiskusega seotud riskid
Aurutõkke asukoht 50mm sisepinnast võimaldab vedada kaableid ja paigaldada pistikupesi, lüliteid jms ilma aurutõket rikkumata

[Rainer_U]

aitäh
viimasele postitajale:
sellisel juhul tuleks paber laudise pealt eemaldada?
laudisel on laudadel vahed sees, maks pool cm, õhk liigub läbi laudise.

[Teine Huviline]

Teooriast. Siin on veidi sedi aetud õhuniiskuse liikumine ja õhu liikumine. Need kaks asja ei liigu alati ühes suunas. Soe õhk ei liigu külmema poole vaid soe õhk liigub külma õhu suhtes ülespoole. Soojenedes õhk paisub, erikaal väheneb, köetud majas tekib korstnaga sarnane olukord. Seetõttu seintesse pandud õhuventiilidest tuleb külmem õhk sisse mitte soojem välja (kui just tuul asja ebasümmeetriliseks ei muuda). Välja pressib soe õhk ehitise ülaosas, just nagu korstnas.
Õhuniiskusega on teine lugu. Õhus lahustuda võiv vee hulk sõltub tugevalt temperatuurist, mida kõrgem temperatuur, seda rohkem võib lahustuda. Seega tekib kütteperioodil olukord kus väljas külmas õhus on absoluutset niiskust (g/m3) vähem kui köetud toa õhus vaatamata sellele, et suhteline ehk relatiivne niiskus (%) on väljas suurem. Ja õhuniiskus püüab liikuda alati suurema absoluutse niiskuse poolelt madalama absoluutse niiskuse poole ehk köetavast ruumist läbi seina välja. Vastupidist liikumist võib erandkorral esineda vaid palaval suvepäeval kui väljas on väga niiske. Seetõttu projekteeritakse kõik köetava hoone piirded arvestusega, et niiskus liigub seest välja, mitte vastupidi.
Praktikast. Et kompenseerida eelnevat verbaalset pidamatust pakun omapoolse ühe võimaliku variandi selle seina ristlõikeks.
1. Silikaatvooder
2. Õhuvahe
3. Hõrendatud laudis - toimib vaid tuuletõkke toena
4. Tuuletõke 13 mm, korralikult tihendatult prusside vahel
5. Vill 100mm sõrestiku prusside vahel
6. 50*50 prussid horisontaalselt sammuga 600 vahel 565 vill paksusega 50mm
7. Aurutõkkepaber korralikult teibituna
8. 42 kipsikarkass (mitte mütsprofiil), kinnitatuna puitkarkassi külge L kujuliste plekkidega. Selline kinnitus võimaldab puit ja kipskarkassil teineteise suhtes veidi liikumist ja puidu kuivamisest tingitud muutused ei tekita pragusid kipsi ühenduskohtadesse. Mütsprofiili kinnitamisel läbi "kõrvakeste on ühendus liiga jäik ja teiseks jääb mütsprofiili tagumine soon täitmata. Karkassi vahel 50ne vill
9. Kips (üks või kaks kihti)
10.Siseviimistlus

Sellise seina U-arv on ca 0,185 ehk päris bro
Tänu soojustuse homogeensusele puuduvad niiskusega seotud riskid
Aurutõkke asukoht 50mm sisepinnast võimaldab vedada kaableid ja paigaldada pistikupesi, lüliteid jms ilma aurutõket rikkumata

Tere.

Kaevan küll vana teema välja aga tekkis küsimus. Aur ju läheb siis läbi kips plaadi karkassi vahel olevasse soojustusse. Kas see kuivab ise ära? Mul kevadel plaanis oma lobudikus kapitaal remont teha ja tahaks teha üks kord ja korralikult.

[Teine huviline]

Tere Taas ! Mees ära mängi oma maja ehitusel õnnega, sulle räägitakse, et arengumaades on keelatud igasugune paberkattega kipsplaat-eluruumides kasutamiseks ( isegi tallinna prügila ei taha ladustada seda ohtlikku toodet !!!

Milline oleks siis õige seina ehitus. Lobudikul siis hetkel 12cm pruss mille vahel on saepuru siis tuleb tõrvatud papp ja siis laudis. Plaan on kogu vana vooderdus maha lammutada vaadata kus on vaja seal vahetab alumise vöö välja jne... Hetkel olen teinud nii, vana soojustus välja 10cm vill, vahedega laudis peale karkass mille vahele 5cm villa karkasse peale kleepisin aurutõkke ja siis kips(seda siis paaris toas mis läheb ümbertegemisele). Uue kava järgi: prussi peale läheb 3cm paksusega laud (siis saab kasutada 15cm villa) siis 5cm pruss ja 5cm villa tuuletõke jne.... sisse poole hõre laudis karkass 5cm villa ja nüüd küsimus kas kuhugi peaks siis ikkagi selle aurutõkke panema? Ja kui alus põrandad kuhu peale lähevad põranda laagid on osati valatud kas siis peab enne villa panekut maha panema kile?