Ehitusfoorum

Plaan soetada vana maakivihoone ja kohendada see elamuks. Soojustamata maakivist maja on külm ja rõske ning seetõttu teeb muret hoone soojustamine. Kivist seina ei tahaks täiesti kinni katta. Ühes kommentaaris mainiti, et peamiselt jahutab maja põrand ja lagi. Nende soojustamine ei ole probleem. Kuidas tuleks maakivist maja soojustada. Ette tänades. Justus

Õige maakivi maja tuleb seinaseest ära soojustada.Teiste lahendustega ei jää sellel majal väljast küll maakivimaja muljet.Igatpidi on jama.

Mul Justusega sama mure, aga vahe lihtsalt selles, et maja ei ole mitte plaanis soetada, vaid on olemas ja seisab niisama. Hirmsasti tahaks sellest endale elamist välja võluda, aga küsimuseks just see, et kuis soojaks teha...
Kusagilt jäi silma mõte-võte, et maakivihoonesse ehitati nö "teine hoone" sisse, nõnda, et maakiviseina ja sisemise karkassi vahele jäävat õhuvahe. Soovitati veel kiviseinast augud läbi puurida, õhutuseks.

Kas sellisel mõttel oleks jumet või on see lauslollakas?

Tänud ette.
Mats

Eks see nii õige ole.Olen ka kuulnud,et sääraselt olla keldritesse saunaruume tehtud.Õhk peaks seal vahel tingimata liikuv olema muidu niiskub soojustus läbi ja kaotab oma omadused jne.

tegin lehmalaudast endale toa ja kuidas siis,lõhkusin seest nii tühjaks kui sain ja sis hakkasin uut ehitama.sojustasin põranda fibo kruusaga nii 200mm umbes,panin peale topelt kipsi ja oligi põrand valmis.(unustasin mainida et isa oli kunagi põranda ära valanud)Siis asusin seinte kallale,panin karkassi püsti ja nimelt tegin selle puidust 10*5 prussist sellele lõin tahapoole külge laua, seina ja karkassi vahele jätsin õhu vahe.Kui nüüd vaadata asja väljapoolt sissepoole oleks asi nii:tuuletõke,100 vill,foolium ja kips.oligi tuba valmis lae peale panin 200 villa ja tuba on soe.muidugi jäi kiviseina ja uue seina vahele piisavalt suur vahe kus nüüd hiirtel on oma vormeli rada.sinna ei aita vist midagi.Nii tegin mina endale lehmalaudast toa.

aga miks mitte näiteks puist villaga seestpoolt ära soojustada ja siis kipsseinad ette ehitada???

Väljast soojustades saab igati tipptopp toimiva sooja maja. Ainus kahju on, et kaotad ilusa välisilme. Seestpoolt soojustades jääb midagi igaljuhul ripakile. tõenäoliselt püüa vastata järgmistele küsimustele - kas vundamendile on tehtud hüdroisolatsioon. Kui ei ole siis imevad seinad igal juhul kapillaarset niiskust pinnasest. Kas räästad on piisavalt laiad, et tagada vihma mittesattumist seintele. Kui ei ole siis seinad saavad kergesti vett, mis sealt niipea ei lahku.
Liiga palju vett kivis lõhub selle talvel külmaga ära. Kuigi maakivi on palju vastupidavam, on ka temal lõplik piir olemas. Kui ei lõhu kivi siis lõhub tsementi, mis seob neid kive. Võid üritada soojustada seestpoolt, kuid külmakahjustuslik oht jääb. Igal juhul kasutaks seestpoolt soojustamiseks vahtplasti. Ma arvan, et kasutult seismise asemel tasuks riskida soojustada seestpoolt.

See jutt, et põranda kaudu lahkub palju soojust pole õige. Kõige nõrgemad on lagi, uksed ning aknad siis seinad ja viimasena põrand.

soojustada soojustamise pärast ei ole vaja. Kui lähtuda maakivide soojusmahtuvusest, siis võib ära jätta kõik seinte soojustustööd , kuid selle võrra on vaja lihtsalt rohkem kütta. Kui kiviseinad on korralikult üles köetud , siis on probleem lahendatud, kuigi jääb nn. kastepunkti probleem

Soojustamise mõte on küttekulude kokkuhoid. Soojusmahtuvus ei taga seda.

endal on maakivist maja, millel on siseseinad laotud tellistest. tellised on laotud serviti ja on jäetud õhuvahe välisseinaga.õhuvahet kasutati varem suitsulõõrina,ehk siis köetavad seinad...maja valmis 1886 a.

Ehitame paekivist sauna, mille teisele korrusele tulevad ka elamisruumid. soojustuseks kavatsesime esialgu kasutada kivivilla, kuid leidsime ökonoomsema lahenduse: tavaline looduslik lambavill. villast endast puudust ei tekiks. kuid kas kellelgi on sel viisil soojustamisega kogemusi või kuulnud, et keegi seda varianti kasutanud on? sooviks nõuandeid, juhtnööre...

Soojapidavus on tal väga hea, kuid koid. Üks tuttav tegi kunagi mistra jääkidega, kuid pärast tuli välja katkuda, sest koid lendasid kõikjal.

Kalvis kirjutas:See jutt, et põranda kaudu lahkub palju soojust pole õige. Kõige nõrgemad on lagi, uksed ning aknad siis seinad ja viimasena põrand.

See jutt on siiski õige hetkest kui hakatakse põrandakütet pruukima. Hästi soojustamata põrand ja põrandaküte ei sobi kokku.

Kõige nõrgemaks lüliks on siiski aknad, sõltumata sellest kui head ja mitmekordsed paketid investeeritakse. Kõike muud saab tuultpidavaks teha ja soojustada. Uste pindala on lihtsalt liiga väike, et oluliselt soojakadu mõjutada.

oli ühel aknafirmal hagi seljas et aknad olevat külmad. tehti infrapuna pilt majast ja aknaid polnud praktiliselt näha! aga katusesarikad olid nii eredad et kahtlusi enam polnud kust külm sisse tuleb!

Avaldan ka arvamust,et katusesarikatest tuleks maja ehitusel hoiduda!

restauraator kirjutas:Avaldan ka arvamust,et katusesarikatest tuleks maja ehitusel hoiduda!

vill tuleb korralikult panna! ja viimane sisemine kiht risti. siis on villast kasu

oli ühel aknafirmal hagi seljas et aknad olevat külmad. tehti infrapuna pilt majast ja aknaid polnud praktiliselt näha! aga katusesarikad olid nii eredad et kahtlusi enam polnud kust külm sisse tuleb!

Kuivõrd ka parima akna U-arv on ~1,4 siis selleks, et aknad termopildil eriti eristada ei saa, peab lisaks muule ka sein olema üks totaalne külmasild. Kõrgema temperatuuriga sarikakohad viitavad pigem soojustuse defektsele paigaldusele sarikate vahele, kui probleemidele sarikate endiga.

Lisaks Numani soovitusele, et villakihid paigaldataks korralikult ning üksteise suhtes risti, on ülioluline, et see villakiht oleks tõhusalt kaitstud läbipuhumise eest. Lihtne tõde ja kõik nagu teaks, aga tegelikult alahindavad ehitajad tihtipeale tuuletõkke tähtsust.