Ehitusfoorum

Tere!

Plaan maal vana maja katus ära vahetada ja katusealune välja ehitada. Hea meelega paneks puitkatuse (sindel või laud), aga muret valmistab selle vastupidavus. Probleemiks siin ka vigade kõrvaldamine - kui vanasti oli puitkatuse alune korrus tühi ja korraliku tuulutusega, siis sai ehitusvea väga lihtsalt leida ja parandada(nö. kõrs läbi augu, mis seest välja vaadates kätte paistis). Kuidas aga sama teha, kui seest poolt laast soojustuse ja viimistlusega kaetud, jääb mõistmatuks.

Kas keegi lükkab selle jutu ümber või pakub mingi imehea lahenduse? Oleksin küll tänulik

T

Eks selleks lahenduseks on, kui pööning täis ehitatakse nn katus katuse alla. Ehitatakse topelt katus. Seda tehti ka vanasti eriti kivikatuste alla, sest need tuiskavad palju läbi. Põhikatuse all peab ka täisehituse korral hea tuulutus säilima, eriti puitkatte korral, et see mõistliku aja jooksul saaks ära kuivada. Püsiv liigniiskus pole puidul hea.
Kui ehitamiseks läheb, siis peaksite arvestama tavalistele katuslagedele esitatud nõuetega. Samas peaks ka vana maja endisaegne ilme ju säiluma, siin kukub aga tavaliselt asi näotu välja, kui sellele varem,projekteerimise staadiumis, pole mõeldud. Kahjuks.

Ise kavatsen laastukatuse alla aluskatte panna ja tuleb loota, et tõrvatuna peab laast ikka paar kolm aastakümmet vastu.
Aga jah altpoolt ei näe auku mingi valemiga.

Aitäh vastuste eest!
Küsimus Taastajale -milline näeks välja topeltkatuse sõlm?
Laud-roovitus-tuulutusvahe(5cm?)- ... ... .... -hingav aluskate-soojustus-ehituspaber-voodrilaud

Kui kasutada laudkatust, siis see oleks mõistlik valida sügavimmutatud?

T

Eks neid aluskatuseid ole igasuguseid.

5 senti, roovi alumisest pinnast, õhuvahe ehk isegi sobib (katusekallet ei tea),kui katuse viilu alla jääb veel tuulduv pööning ja õhuavad otstes.
Selle nn hingava aluskatte korral oleks küll kasulik soojustuse alla toimiv aurutõke lisada. Paberiga ei tohiks riskida, kui aga rohkem suvemaja, siis üldse igasugu kilede kasutamine ka konksuga ettevõtmine.

Kui laudadest aluskatuse teete, siis võiks ehk küll neid ennem millegiga immutada, aga on säilinud ilma ka päris pikka aega, kui puitu selle ehitamiseks on valitud.

asi ongi selles, et katuse alla ei tule tuulduv pööning vaid magamiskorrused.
Kuna tegemist on nädalavahetusekoduga e. kasutatav aegajalt nii suvel kui ka talvel, mida nende aurutõkete/kilede kohta peaks arvama?
Kui pealmine katusekiht olekski lauast, siis mismoodi see aluskatus ikkagi teha tuleks? Samuti tuleb siis vist jätta topelt tuulutusvahe, nii katuse kui ka aluskatuse tarbeks?

Ega ma katustest nüüd eriti palju ei tea, aga paraku tuleb nendel katustel, milledel on oht vihmavett läbi lasta või mis läbi tuiskavad, aluskatused alla ehitada. Soojustatud katuslagedes on see alati vajalik. Need katusekatted, mis vihmavett läbi ei lase ega läbi ei tuiska, saab edukalt lahendada ka ilma aluskatusetta. Siin on muidugi ka omad erandid...
Kui põhikatteks on laud, siis või alati midagi sel katusepinnal lõhestuda, kaarduda, mida iganes. Et asi oleks riskivaba, siis peaks seal all olema vett pidav aluskatus, mis päästab hullemast... Kui vanasti oli pööningul saepuru- liiv, savi, turvas-sammal, põhk-aganad, siis need imesid selle läbi katuse tulnud vähese vee endisse ja ajaga jälle tuuldusid kuivaks....ja ei mingit probleemi. Nüüd on riskantne isegi tuulduva pööningu korral katust ilma aluskatusetta ehitada, kui kasutatakse vahelae soojustamisel moodsamaid soojustusmaterjale.

See topelt tuulutusega katus on riskivabam, vähemalt praktikas ennast juba õigustanud. Ei ole mina mingi füüsik ega oska öelda, kui pikalt kütmata "kilemaja" hooga korraks soojaks kütta ja siis jälle minema minna, et mis siis toimub selle maja puitkonstruktsioonidega.....
Kindlasti saab siin ka kilesi edukalt kasutada, aga selleks peab vast hästi teadma kuda seda täpselt teha.

Isiklikult lahendanud divoroll U sarikatele + distans+roov ja laast. Tuulutusvahe jääb ka piisav.