Ehitusfoorum

Oleme üle minemas uuele pingele(vist oli nii?), majas on 3 korterit ja majja tuleb sisse siis tulevikus 3X25A. Kuidas see kõige mõistlikumalt ära jagada kolme korteri vahel? Projekt on koostatud nii, et nt. krt 1 saab 3X20A, krt 2 ja 3 saavad 1X10A, kuid see on ebaaus projekt (projekti tellija on krt 1), sest krt 2 ja 3 jäävad ju prraktiliselt siis ju ilma elektrita? Projekteerija on nõus projekti ümber tegema ausaks- igale korterile 1X20A ja probleem oleks lahendatud, kuid krt 1 tahab ikkagi 3 faasilist voolu...Kas ja kuidas on see jagamine mõeldav, et krt 2 ja 3 saaksid ka ikkagi vähemalt 1X20A?

Täielik võhik elektri alal;)

3x25 peakaitsmest jagub kolmele korterile ilusti 3x13 näiteks.
Kui heasti planeerida, siis saaks vast ka 3x16 ära korraldada.
See on aga elektriprojekti mehe töö.

Kõigile sealt 1x20 pakkuda on küll lollus.

Ma arvan kui võimalik,siis 3x16 oleks õiglane jaotus.Saaks ajutiselt midagi võimsamat korraks tööle panna.

Kui nüüd teemat edasi arendada, siis veel sellised probleemid- üks korteritest ei soovi 3-faasilise peale minna, sest see eeldaks ümberehitusi, teine korter ei tea mida teha, kas on mõtet või mitte, sest nii EE-st ja nii mõnigi elektrik on esitanud sellise küsimuse- mida te teete korteris 3-faasiga? Oleme rääkinud mitme elektrikuga, igaüks räägib erinevat juttu, ei saa enam mitte kui midagi aru!

Tähtis on ju,et need majja tulevad faasid saaksid ühtlaselt koormatud.Eks te mingi dilemma ees olete.Ega korteris tõesti pole hädavajalik kolme faasi kasutada,aga kui võimalus on ,siis miks mitte.Elektripliit,elektrikeris jne võiks olla kolme faasi pealt,vaevaltet te seal mõnda kolmefaasilist mootorit tahate käima panna.Kui tõesti harva selline vajadus tekib,siis saate mingist üldpistikust võtta.Sel juhul peab majal olema veel eraldi arvesti,aga võibolla peab see olema nii kui nii ja kuidas omavahel klaarite,ei tea.Ühesõnaga asi peaks olema nii öelda "jokk".

Ega korteris ei tee keegi (ka teie krt. 1) 3 faasiga midagi, aga see võimaldab rohkem võimsust tarbida. 3x10 on ju rohkem, kui 1x25.
Aga kuipalju ampreid teil kõigil praegu on ja kuidas välja tulete? Oleneb muidugi korteritest, aga kolme peale on 3x25A vähevõitu.

Meil on mingi vana süsteem, polegi aru saanud, kas 1X25 või 2X25, tegemist on siis Kalamaja piirkonnaga. Majja tuleb 2 juhet, mõlemal kork vahel 25A (vist). Sellest kolmele korterile ei piisa, tihti lööb välja, eriti talvel, suvel pole probleeme. Nüüd uuele süsteemile minek ja mitte ei saa hakkama Kaks korterit kolmest arvavad, et saavad hakkama 20A-ga, kuid kolmas korter tahab ikkagi kolme faasi ( maja peakaitse siis 3X25A). Esialgne projekt oli tehtud nii, et 1 korter saab 3X20A, teised 1X10A, kuid see projekt ei kõlba isegi kassisaba alla. Projekteerija on nõus ümber tegema ja nüüd me siis jagamegi siin ning kuidagi ei saa jagatud

asi nii,et kui elektri müüja on akspteerinud sellist poejekti siis nemad ka vastutavad ...., igale korterile peab olema tagatud miinimum 230v, 20a. kui on süsteem renoveeritud ja projekteeritud siis ka vastavalt miinimum 1x230v ja 20A. korteri kohta. kui teil on pretensioone siis saate esitada neid energiamüüjale otse. kui maja maksab energia müüjale majja tuleva pea mõõtja järgi siis peab olema maja sisene energia edasine jaotus kokkuleppeline korterite ehk tarbjate vahel ja see siis kirjalikult. kui teie enne saite 230V ja 20A siis kui nüüd saate vähem siis on õigus pöörduda Teil elektrienergia müüja poole oma prtensiooniga. Teie maja peakaitse võiks aga olla miinimum 3x60A ja korteri peakaitse miinimum 3x16A või siis korteri kaitse 230V ja 32A.(seda siis kui on renoveeritud elektrisüsteem). kui on aga maja endiseks tarbimiseks määratud peakaitse 400V ja 25A ja keegi on ehitanud oma korterisse suurema elektri tarbivuse kui varem siis selle korteri omanik peab maksma kinni ka maja peakaitsme suurendamise ja kinnitatud peab olema see teiste korterite tarbjate poolt. kui üks korter soovib oma tarbivust suurendada ja energia müügi võrk seda lubab siis võib ka iga korter teha energia müüjaga otse liitumise kus siis temale tuleb eraldi majja sisend. kui seda aga ei ole võetakse arvesse maja tervik elekterilahendust kus siis iga korter kinnitab elektrijaotust ja on sellega nõus.

Teie maja peakaitse võiks aga olla miinimum 3x60A ja korteri peakaitse miinimum 3x16A

Kuule mine nyyd oma jutuga.
Meil on 6 korterit majas ja peakaitse on 3x40.
See jaguneb 2 korterit 3x20 ja 4 korterit 3x16 (või oli vist yks tõesti ka 3x13)

kui on elektripllidid, elektrisaunad ja teatud päevadel aastas võivad täiskoormused korteritel kattuda ja väiksemate lühiste puhul ei rakenduks kohe maja peakaitse siis oleks 3x60A normaalne.

vanakala kirjutas:väiksemate lühiste puhul ei rakenduks kohe maja peakaitse

Väike lühis on sama hea termin, kui natuke rase. Lühis on lühis ja kaitse rakendumine sõltub ainult lühise ahela (kogu) takistusest ja kaitseaparaadi omadustest (nimivool ja tunnusjoon).
Kas ei ole mingit võimalust maja peakaitset suurendada vähemalt 3x32A-ni? Ja jagada ikka kõigile 3x16A. Sellele, kes ei taha 3-faasi, pange esialgu 1x16A kaitse.

küllaga selliseid objekte kus maja peakaitse tiksub viimasel piiril ja elektripirni läbiminemisel klõpsib ka maja peakaitse välja.

vanakala kirjutas:asi nii,et kui elektri müüja on akspteerinud sellist poejekti siis nemad ka vastutavad ...., igale korterile peab olema tagatud miinimum 230v, 20a. kui on süsteem renoveeritud ja projekteeritud siis ka vastavalt miinimum 1x230v ja 20A. korteri kohta. kui teil on pretensioone siis saate esitada neid energiamüüjale otse. kui maja maksab energia müüjale majja tuleva pea mõõtja järgi siis peab olema maja sisene energia edasine jaotus kokkuleppeline korterite ehk tarbjate vahel ja see siis kirjalikult. kui teie enne saite 230V ja 20A siis kui nüüd saate vähem siis on õigus pöörduda Teil elektrienergia müüja poole oma prtensiooniga. Teie maja peakaitse võiks aga olla miinimum 3x60A ja korteri peakaitse miinimum 3x16A või siis korteri kaitse 230V ja 32A.(seda siis kui on renoveeritud elektrisüsteem). kui on aga maja endiseks tarbimiseks määratud peakaitse 400V ja 25A ja keegi on ehitanud oma korterisse suurema elektri tarbivuse kui varem siis selle korteri omanik peab maksma kinni ka maja peakaitsme suurendamise ja kinnitatud peab olema see teiste korterite tarbjate poolt. kui üks korter soovib oma tarbivust suurendada ja energia müügi võrk seda lubab siis võib ka iga korter teha energia müüjaga otse liitumise kus siis temale tuleb eraldi majja sisend. kui seda aga ei ole võetakse arvesse maja tervik elekterilahendust kus siis iga korter kinnitab elektrijaotust ja on sellega nõus.

Jälle mingi umbluu ajamine. Elektrienergia müüjat ja tegelikult ka võrguettevõtet ei huvita maja projekt ja nad ei taha seda isegi mitte põgusalt näha. Ma tõesti soovitan sellised abimehi siin foorumis mitte väga uskuda, sest sellise jutuga elektrimüüja juurde minnes võib väga kergelt lolliks jääda.
Aga ühte ütlen küll. Elektrimüüja (tegelikult küll võrguettevõtja) ja tarbija vaheline vastutuspiir on määratletud liitumispunktiga, mis omakorda peaks olema kirjalikult fikseeritud. Liitumiskpunkt võib asuda liitumiskilbis, isolaarotilel hoone seinal, transiitkilbis, õhuliini mastis, alajaamas või mujal. Kuni siis selle punktini jagab ja valitseb elektripaigaldise omanik (eraisik, ettevõte, korteriühistu vms). Kui elektripaigaldises muutuvad tarbimistingimused, mis omakorda põhjustavad liitumispunkti parameetrite muudatusi, siis peab elektripaigaldise omanik pöörduma võrguettevõtte poole. Kui aga elektripaigaldise üks alltarbija tahab saada kolme faasi, lülitada tööle pesumasinat, teha koridoris grillipeo või müüa maha naabrimehe kalossid tingimusel et alltarbija soovid ei põhjusta vajadust teha muudatusi liitumispunkti ja peakaitsme osas, siis ei koti see võrguettevõtjat kohe mitte kuidagi.

Peeter Paanil õigus. Unustage juba ükskord see kommunism ära (kus keegi ametiasutus tuli Teile koju majandama). Võrguettevõtja
osutab Teile elektrituruseaduse ja võrgueeskirja alusel teenust (võrguühendus ja energiamüük) ning Teie valmisolek ja tingimused
seda teenust tarbida sätestatakse omavahelise taotluse ja lepinguga (vaata täpsemalt nimetatud seadustest). Oma maja asju peate
ikka ise korraldama.
Paraku on muidugi nimetatud seaduses ja määruses vasturääkivusi mis on seotud liitumispunktiga (näiteks liitumispunkt õhuliini otstel ja paigaldise omaniku vastutus ning iseseisev majandamine). Samuti on tarbijakaitse juhtinud tähelepanu peakaitsme suuruse ja tegelikult saadaoleva võimsusressursi erinevustele (asi on pigem makstavas rahas sest kaitseseadmete rakendumist alajaamas;ülekoormuse tagajärjel ;esineb vist harva).