Ehitusfoorum

On paekivimüüridega hoone sisemõõtudega 6,5x10,5 m. Seina paksus nii 0,8 m. Kas see vajab ka lisasoojustust, millist, et talvel oleks hubane ja soe magadaja milline peaks olema selle hoonele piisav küte? Kui jämedad peaks panema laetalad või mis valemiga teha naelfermid ning mis sammuga need paigaldada, kui ülesse soov teha magamistoad?

Telli projekt !

laetalade paigaldamiseks?

Kui algteadmised ehitusest puuduvad siis loe kasvõi algatuseks Tiit Masso "Väikemajad" läbi.
Või vaata teisi teemasid või vanu postitusi.

tänud! vabandust et teema püstitasin. siirdun lugema

käisin mööda foorumit ja üritasin lugeda siit ja sealt. aga näe targemaks pole veel saanud. tuleb, aga ise küsida, kuigi kuskil siin foorumis anti märku, et foorumis küsida ja veel palju küsida ei tohi. pigem istuda halli hiirekesena nurgas.
aga mind ikkagi huvitaks, kas keegi oskab anda nõu, kui on 80 cm paksud paekivi seinad, millede ilu tahaks tegelikult säilitada kui võimalik nii seest, kui väljast. kas on võimali, et seda ruumi ei saagi talvel hubaselt soojaks?
teine küsimus õhus seoses laega. kui seinte vahe 6,5 m. kas seda võimalik sillata taladega? mis profiili ja sammuga peaks need talad olema? või kasulikum kasutada naelferme? kuidas arvutada, millised fermid ja millise sammuga sobiks?? soov oleks teisele korrusele rajada magamistoad.

Paekivi soojusjuhtivustegur on ca 1 ehk 0,6m paksuse paekiviseina u- arv on ca 1,7 W/m2K seega umbes 8-9 korda suurem tänapäeval normiks peetavast. Ehk lahti seletatult, 0,6m paksune paekivi sein peab samapalju sooja kui 25mm paksune mineraalvillakiht või see paksem, 24mm tuuletõkkeplaat. Sellises majas elades tuleks kütta mis hirmus ja samal ajal oleks seinad kõik märjad, päris kole perspektiiv.
Kui on soov sellisele hoonele peale ehitada teine korrus, siis sille 6,5m on puiduga sildamiseks veidi palju, ristlõiked lähevad väga rängaks. Fermide kasutamisel tuleks vahelae paksuseks üle 0,7m (rusikareegli järgi fermi kõrgus mitte alla 1/8-1/10 sildest) ja see on ilmne mahu raiskamine. Vahelae kandvateks elementideks soovitaks kasutada I-tala

kas ma saan õieti aru,, et pole lootustki selliste 80 cm paksu paekiviseintega ruumi talvel hubaselt soojaks saada. Kummalt poolt ja palju ning millega peaksin soojustama, et soojaks saada. Muide kuidas sellises ruumis palaval suvel, kas siis peab ka kütma?

Käi lahtiste silmadega ringi ,külasta mõisaid .
Uuri vanemaid hooneid mitte uusehitisi ,saad selle kohapealt palju targemaks .

mis küte maijja tuleb või juba on? on tehtud vanade puumajade keldreid nii et vee põranda küte ja valu peale, ei lähe seinad higistama ja on ka mõnusalt soe. seal seinad u 1m aga keead veits sooja juurde kui vaja, isiklikult arvan et meie talves see ei tule vajalikuks.

ehitaja26 kirjutas:mis küte maijja tuleb või juba on? on tehtud vanade puumajade keldreid nii et vee põranda küte ja valu peale, ei lähe seinad higistama ja on ka mõnusalt soe. seal seinad u 1m aga keead veits sooja juurde kui vaja, isiklikult arvan et meie talves see ei tule vajalikuks.

ei ole veel kütet. tasub kaaluda erinevaid lahendusi. üks seni plaanitavaid ongi vesipõranda küte. aga see vajab veel uurimist enda jaoks. milline alus põrand teha, kui tihedalt ja mis asetusega need torud paigutada? kas annab ise teha või peab laskma kindlasti teha?

Seinte higistamine ei sõltu kütteliigist. Inimene hingab välja, tema kehalt aurustub ööpäevas jämedalt üks liiter vett, lisaks tekitab veeauru muu toimetamine - toiduvalmistamine, pesu pesemine, toataimed jne. Kui seinte soojapidavus on halb (ja paljas paekivisein on halva soojapidavusega) siis selle seina sisepinna temperatuur on madal ja nn kastepunkt on seina sisepinnal ning seetõttu algab niiskuse kondenseerumine. Kui püüda seda kastepunkti nihutada lisakütmisega seina sisse, siis peab seda ruumi kütma kõvasti üle normaalse ja elada toas, kus on näiteks +30 kraadi või üle, on kaugel hubasest.
Soojustamiseks on kaks põhimõttelist võimalust:
Esimene. Soojustada kogu hoone väljaspoolt. Tänapäeva normidele vastava soojustuse annab ligikaudu 20cm mineraalvilla või vahtplastikiht.
Teine variant selleks puhuks, kui seda paekiviseina peaks väljaspoolt säilitama esteetilistel, muinsuskaitselistel vms põhjustel. Sissepoole tuleb teha soojustus lahus paekiviseinast ehk nö ehitada teine maja sisse ja nii, et vahe sisemise maja ja välise paekiviseina vahel oleks tuulutatav. Teiste sõnadega öeldes paekivimüür oleks välisvoodriks ja õhuniiskus, mis liigub ruumi seest läbi soojustuskihi soojustuse ja välisvoodri vahele (ehitusfüüsika ütleb, et nii ta liigub) saaks sealt välja tuulduda. Esimesest variandist keerulisem ja kallim.
On olemas "koolkond", kes väidavad, et seestpoolt võib soojustada ilma tuulutusvaheta otse vastu seina kui soojustusest seespool on ideaalne aurutõke. Häda selles, et sellist eksootilist looma, nagu ideaalne aurutõke, ei ole siinmail veel kohanud. Defektse aurutõkke korral asustavad soojustuse ja paekiviseina vahe erinevad ebameeldivad eluvormid.
Suvel kütma ei pea (kui ikka põrand ka soojustatud on) vastupidi, välise soojustuse ja suure soojusinertsiga paekiviseinad võimaldavad stabiilset sisetemperatuuri

tundub, et paekivi seinte saatus on lammutamine ja uus maja thermodom või sõrestik süsteemis asemel.

Sa pead võtma sellist paekiviseina nagu migit luksust,sellises ruumis elamine võibki natuke kallimaks osutuda,nagu maasturiga sõitmine linnas.
Kuidas oleks maaküttega ja vaikse soojaõhu liikumisega selle sena ääres,nii nagu on basseiniga ruumides.

Mulder kirjutas:Sa pead võtma sellist paekiviseina nagu migit luksust,sellises ruumis elamine võibki natuke kallimaks osutuda,nagu maasturiga sõitmine linnas.
Kuidas oleks maaküttega ja vaikse soojaõhu liikumisega selle sena ääres,nii nagu on basseiniga ruumides.

ehk seletad seda va maakütet täpsemalt? ega see pole tule tegemine põranda alla??

Luksus on see paekivihoońe kindlasti, sest arsti juures käik maksab ja ravimid on kallid. Ilma soojustuseta elad seal nagu keldris, seinad õhkavad külma. Vahet pole millega kütad seda maja , kui seinad väljast soojustamata, siis pead ikkagi 30 kraadi sisse kütma, et inimese kombel elada. Ei eira see maasoojuspump ka füüsika reegleid, olgu see müügijutt kui hea tahes. Mina paneks lammutuse asemel vahtplasti seina ning elaks õnnelikult edasi. Hea pommikindel maja mida enamik põlluasukaid täna öelda ei saa. Kui hoone on normaalses seisukorras, siis finantsiliselt võib vana korrastamine isegi odavam olla . Mina ei tea kuidas teistega on, aga mind ajab küttearve kohe vihale talvel ja seda soojustatud majal. Ei taha mõelda palju energiat sinna aita talvel tuleb matta ehk fassaadi raha talve jooksul ?

Maasoojuspumpa mõtlesin jah,väidetavalt pidi see praegu kõige ökonoomsem küte olema.Õhuniiskuse reguleerimiseks on ka tänapäeval igasugused võimalused.Mine vaata sinna küttesüsteemide foorumisse,seal on targemad inimesed,näiteks üks müügimees Priit Pärn.
Ise mõtlesi,et välisseina ääres võiks põranda sees selline õhukanal olla,millest suunatakse sooja õhku seinale,et ei tekiks kondensi.Ujulates on näiteks akende ääres nii,muidu oleksid aknad higised.Eks sa pead kuulama ja vaatama siit ja sealt ning ise lõpuks järeldused tegema.

Mittearhitektina, arvaks, et kõige loogilisem, oleks paekivimüüri, võtta kui kivivoodrit. Tagada alt tuulutusavadega õhuliikumine üles ning sissepoole, ehitada tüüpiline "pappmaja". Ehk siis tuuletõke, puitkarkass villaga ja sees kips. Ehitusel tuleb muidugi väikseid iseärasusi (näiteks tuuletõkke paigaldus ).

mg3 kirjutas:Mittearhitektina, arvaks, et kõige loogilisem, oleks paekivimüüri, võtta kui kivivoodrit. Tagada alt tuulutusavadega õhuliikumine üles ning sissepoole, ehitada tüüpiline "pappmaja". Ehk siis tuuletõke, puitkarkass villaga ja sees kips. Ehitusel tuleb muidugi väikseid iseärasusi (näiteks tuuletõkke paigaldus ).

Milleks katta suure soojusmahutavusega seina kipsiga?

Esmalt tuleks ka läbi mõelda põranda-seina-vundamendi sõlm selle krempli puhul.
Ehk et sein ei ole eraldiseisev maja osa vaid kogu maja on ühtne süsteem.

Võimalik, et kõige mõttekam on hoopis see "esimene korrus" jätta abiruumideks või kasvõi garaaziks ja ehitada elamine hoopis kõrgemale.

Aga teemaalgatajal on infot siin niipalju puudu, et mingite soovituste andmine käib kõigil oletuste pealt..

Näeks või pilti ?

sashaobrok kirjutas:Esmalt tuleks ka läbi mõelda põranda-seina-vundamendi sõlm selle krempli puhul.
Ehk et sein ei ole eraldiseisev maja osa vaid kogu maja on ühtne süsteem.

Võimalik, et kõige mõttekam on hoopis see "esimene korrus" jätta abiruumideks või kasvõi garaaziks ja ehitada elamine hoopis kõrgemale.

Aga teemaalgatajal on infot siin niipalju puudu, et mingite soovituste andmine käib kõigil oletuste pealt..

Mis infot puudu? On hoone milles hetkel üks ruum. Sisemöötudega 6,5 x 10,5 m seinte paksus 0,8 m ja paegivi seinte kõrgus 2,6 m. Ruumil peal vana lagi, mis vajab täielikku väljavahetamsit. Seoses sellega probleem taladega, mis sinna paigaldada. majal peal rookatus, mida ei soovi vahetada. Kui selliste seintega elamist talvel hubaseks ei saa, siis tuleb buldooser leida need seinad unnikusse ja thermodom või mingi mu sõrestik süsteemiga uus maja kohale.

No millest on tehtud põrand?
Vundament?

Kui sa laetalad ära võtad, siis vajub sul katus selga, aga ainult võibolla.. kuna info on ju puudu..
Rookatuse alla soojustatud elamise ehitamine võib muutuda probleemiks kui seda altpoolt soojustama hakata. Soojustuse ja roo vahele vaja tuulutust... tegelt ei oska ilma infota arvata ka midagi...

Kokku ära seda küll lükkama hakka. Eelpool välja käidud mõte ehitada eluruumid näiteks teisele korrusele on täitsa huvitav. Praeguse rookatuse säilitamine on omaette teema, sest ehk ei olegi vaja rookatusele lisasoojustust. Allkorrusele saaks teha sauna, majapidamisruumi, mingi osa seestpoolt ära soojustada, et lisaruumi saada jne. 0.8 m laotud paasi on liialt austusväärne, et see niisama kokku lükata. Ehk leiab abi ka säästsva renoveerimise infokeskuse kodulehelt www.srik.ee. Üheksa korda mõõda ja üks kord lammuta

tundub, et need paekivi seinad tuleb ikka vähemalt ühelt poolt soojustada ja seda ilu paistma jätta ei saa. kasulikum on vast soojustada väljast? aga kas nüüd villa või penoga?? kui paksu kihi neid peaks panema? kui vill, siis vaja ju ka sõrestik, miski sammuga ja kui peno, siis kuidas see paekivi seinale kinni saada. välis viimistludst või voodrit vajavad need soojustused ju mõlemad. vähe keeruliseks teeb soojustamise see, et maja ühest nurgast saab alguse pea kahe meetri kõrgune seinaga sama paks kivimüür-aed.