Ehitusfoorum

Kas kellelgi on käepärast võtta norme selle kohta , kui palju peab olema tehtud hüdroga vanni ja duzzinurga või kabiini juurest, kui kaugele normide järgi peab võõpama. Senise kirjanduse järgi on ära märgitud ainult põrand,ülespöörded,nurgad,läbiviigud, ülejäänud niiskustõkkega. teadaolevalt on mõned isegi lagede tegemist hüdroga nõudnud.

Märjast alast väljapoole +50cm peab tegema hydroga. Lagede kohta ei oska midagi õelda kuna hüdrot ei saa värvida.
Märg ala on see mis on otseses kokkupuutes veega.
Põrandad 100% + 10 cm ülespoole kuhu tuleb plaat.

On mõni väljavõte sellest kusagilt, viide ?

Viide. Mira infovoldikus.Saadaval igas ehituspoes Mira toodete juures.

Ärge pullige! Märgades ruumides Kerafiiber 100% ulatuses plaatide alla!!! Nurgatugevdus teibid,trapilapid,kangad.Olen varem ka lällanud hüdroisolatsiooni teemal kuid toonitan veelkord-see pole koht ,kus kokku hoida.Kokkuvõtteks-tehke seda õigesti või siis üldsegi mitte.

Olen täielikult nõus sellega , mida kirjutad KõikOnRahul.
Teemaalgataja tahtis viidet ja paraku on selline viide olemas.

Nii ägedalt ka ei saa hüdro alla panna, kui pinnad suured ja hinnad madalad, siis pole mõtet normidest üle karata. nii võib kodu istuma jääda ja oodatagi seda kuldklienti kes kõik toreduse kinni maksab. Ikka niiplju kui nõutud paberi järgi ja mitte grammigi enamat.

voldemar kirjutas:Nii ägedalt ka ei saa hüdro alla panna, kui pinnad suured ja hinnad madalad, siis pole mõtet normidest üle karata. nii võib kodu istuma jääda ja oodatagi seda kuldklienti kes kõik toreduse kinni maksab. Ikka niiplju kui nõutud paberi järgi ja mitte grammigi enamat.

...ja see paber aitab sind kuidagi kui 2 aasta jooksul plaadid alla sajavad? Mida arvab tellija siis sinust? Ajad kõik paberi kaela? Meil endil peaks olema ajud+hea ehitustava+normid.

Edu tegemistes!

Soome RyL-nõue on hüdro kihi paksus 0,7mm seinad ja põrand.
Laes termo-voodrilaud.Eestis vannitube tehes , olen ka laed ära hüdrotanud.
Peale seda paigaldanud ripplae.

Plaadid ei kuku maha seetõttu ,kui hüdrot pole, palju paremini jäävad nad seina ilma hüdrota. samas on enamus tegijaid pannud hüdrot ainult põrandale ja liitekohtadesse ja muret ei mingit, ülejäänud läheb niiskustõkkega, ka seal seisab plaat palju paremini. Hüdro on kallis ja sellega ei priisata igalepoole. Paber on selleks , et uskumatutele meelekindlust sisendada.

voldemar kirjutas:Plaadid ei kuku maha seetõttu ,kui hüdrot pole, palju paremini jäävad nad seina ilma hüdrota. samas on enamus tegijaid pannud hüdrot ainult põrandale ja liitekohtadesse ja muret ei mingit, ülejäänud läheb niiskustõkkega, ka seal seisab plaat palju paremini. Hüdro on kallis ja sellega ei priisata igalepoole. Paber on selleks , et uskumatutele meelekindlust sisendada.

Põhjuseid ,miks plaadid maha kukuvad ,võib olla 8 ja enamgi aga hydroisolatsiooni või selle puudumise kaela pole mõtet sellist asja küll ajada. Tundub et teema algatajale on märgade ruumide kontseptsioon üsna tume maa, seetõttu soovitaksin alustuseks tutvuda nt. Vetonit`i, Mapei, Kiilto, Mira, Shönox´i, Casco, Ardex´i tootetutvustustega mis niisketesse ( saun-pesu-majandus jne.) ruumidesse mõeldud. Soovitaksin tutvuda ülalmainitet kompaniide soomepoolse kodukaga, sest seal kenasti kõiksugu andmed kirjas, mida soomlaste VTT on oma sertifikaadiga kinnitanud.

kogu põrand ja 1m eemale veega kokkupuutuvast/märjast alast
rootsis on head juhised, vt lingilt lihtsat pilti:
http://gusvo085.dyndns.org/bilder/zon.jpg

korralikud trükised http://www.solidgraf.eu

Eeestis ju selle kohta kehtivaid ja kinnitatud norme polegi!? Või kuidas ? Ja see Mira ,Kiilto vms infovoldik ju ainult info mitte norm. Teemaalgatajal ilmselt kliendiga vaidlus kuidas peab ja kui palju. Ise arvan nii. Aga jah see hüdrost ei olene küll kuidagi kas plaat tuleb lahti või mitte. Aga tegema seda peab ja korralikult . Ise soovitan ikka 100 % seinad ja põrand siis mastiksiga ning läbiviigud, nurgad ja liitekohad kangaga ja mansetiga. See nüüd väga kallis ka ju pole . JA kui võtta nt üks 20-22 m2 plaadipinnaga vannituba siis kulub ju selle jaoks mastiksit ca 25-30 kg mis on ju 2 tünni ( kulu siis u 1,4 kg m2) . Ühest potist nagu nii välja ei tule nii et siis peab ostma 2 ja pole ju ka mõtet seda teist poolikuks jätta.

hdi128 kirjutas:Märjast alast väljapoole +50cm peab tegema hydroga. Lagede kohta ei oska midagi õelda kuna hüdrot ei saa värvida.
Märg ala on see mis on otseses kokkupuutes veega.
Põrandad 100% + 10 cm ülespoole kuhu tuleb plaat.

Mis jutt see on, et hüdrot ei saa värvida Ka niiskuskindel pahtel püsib seal imehästi.
Kui on just väga suur ruum ja dušid-vannid ainult ühes osas, siis pole nagu suurt mõtet tervet ruumi (v.a. põrand) möksida, kui see rahake nii napp on. Oleneb ka, kas kipssein või krohv. Aquastopitada tasuks ikka, vastavalt juhendile, esimene kord lahjendatult ja veel kord lahjendamata. Kipsplaadi vuukidele olen hüdrolindid alati kleepinud, saab ka edukalt pahteldada, pole probleemi. Ja korralik veekindel värv (näit. Tikkurila Luja) on ise hüdro eest.
Lage pole ma kunagi möksinud v.a. aurusaunad, kus see on kohustuslik. Ka juhul kui lagi läheb plaadi alla, mida tehakse harva.
Üldiselt, ei maksa seda hüdrotamist nii dramaatiliselt võtta, olen seda tööd teinud üle 20 a., uusi ja vanu vannitube, basseine, aurusaunu, suuri ja väikeseid objekte...Tel. nr.-it pole vahetanud ja keegi pole kurtnud mingeid probleeme niiskusega. Lähtuda tuleb tervest mõistusest ja loogikast. Vent on muidugi tähtis.
Renoveeritud ka eestiaegseid vannitube, kus pole mingit hüdot plaadi all- midagi ei hallita ega seeneta.
Kui raha on, siis mida rohkem, seda parem muidugi. Võib kõik üle möksida. Kulunormid on ilusasti pakendil kirjas ja tootjate kodulehtedel.

Oled ikka kindel, et hydrot võib pahteldada? Ma kahtlen, et pahtlis on piisavalt liimiainet, et ta seal pysiks.
Tellijad ei oskagi kurta niiskuse probleeme. Need ilmnevadki vb 10-20 aasta pärast. Baseinid tehakse enivei kahekomponentse vesieristusega ja täismahus, seal poel midagi arutadagi

cartman kirjutas:Oled ikka kindel, et hydrot võib pahteldada? Ma kahtlen, et pahtlis on piisavalt liimiainet, et ta seal pysiks.
Tellijad ei oskagi kurta niiskuse probleeme. Need ilmnevadki vb 10-20 aasta pärast. Baseinid tehakse enivei kahekomponentse vesieristusega ja täismahus, seal poel midagi arutadagi

Miks enivei, on ka ühekomponentsed hüdrod ja täiesti adekvaatsed, näit. http://www.schonox.ee/ee/Tooted/hudro/P ... 1K-DS.aspx
Kui just mingit happebasseini ei ehita Pole veel kusagi midagi alla tulnud ega läbi lasknud. Oluline on teha oma töö korrektselt ja nõuetekohaselt. Ja kasutada ka sellist organit nagu südametunnistus (kui see olemas on)

Plaadiproff kirjutas:Miks enivei, on ka ühekomponentsed hüdrod ja täiesti adekvaatsed, näit. http://www.schonox.ee/ee/Tooted/hudro/P ... 1K-DS.aspx ...

Kuule, plaadiproff, miks sa varem pole mulle sellest tootest rääkinud?
Pahteldamisest hüdro peale- täiesti edukalt annab pahteldada, olen ise teinud ja pahteldusele läks peale Stucco.
Urmas

Mina ei saa hüdroisolatsiooni vajadusest aru pahtli ja värvi all. See on sama, nagu läheks vihmaga õue ja paneks kilejope peale dressipluusi. Dressipluus peaks kilejope all olema ju?
Ehk siis kui läbi stucco, värvi, ja pahtli on oht, et vesi tungib konstruktsioonidesse, siis peaks see pealmine kiht ju alla voolama sealt varem või hiljem.
Või jutt oli pigem sellest, kas see värvimist-pahteldamist kannatab? Kui nii, siis igat asja saab värvida ja pahteldada, peaasi et õige värv ja pahtel on.

Hüdro eesmärk on vältida seina ja põrandakonstruktsioonide märgumist,mis sa sinna peale paned on su enda asi,riputa või dressipluuse täis:D