Teise korruse põrandatalad ja põrandaküte kergbetoonis

[sashaobrok]

Sarikad sammuga 600.
Mõlemal pool sarikat 50x200 laetalad. Ehk nö topelt iga 600 mm peale.
Sille 4,5 m.
Talade peal tolline must laudis. Selle peal 25 või 50mm peno. (heli isoleerimine)
Peno peale valaks kergkruusaga segatuna kergbetooni.

Kas kergbetooni sisse annab põrandakütet mõistlikult panna? (Kui paks peab olema betooni kiht?)
Sellest tulenevalt: Kui paks see kiht võib olla, et talad kannaks kenasti ära?

Või on mu topelt talad 600mm tagant kõva küll ja ei ole muret?
Kergbetoon võiks ju vähemalt poole kergem kindlasti olla...

[sashaobrok]

Kas küsisin valesti kuidagi?

[Teinekülaline]

Kui ma nüüd õigesti konstruist aru sain, siis peaks olema jämedalt kolm prussi 50*200 meetri kohta 4,5m sildele. Sellise konstruktsiooni kandevõime on veidi üle 300kg/m2. Aga. sellise koormuse korral on maksimaalne läbipaine ca 1/200 sildest ehk ca 2cm. Seetõttu oleks minu subjektiivne soovitus põrandakütte kasutamise soovi korral mitte valada seda põrandat vaid teha see põrandakipsist.

[arvutihdd]

Elektrikütet vist ei tohtinudki kergbetooni sisse panna, parandage kui eksin ?

[sashaobrok]

Põrandat kütaks ikka veega. A kui elektrikütet betooni ei tohi panna, siis on vist enamus vannitube valesti tehtud.

45 cm vahe, siis 5 cm tala, siis 5 cm sarikas, siis 5 cm tala, siis 45cm vahe,... siis 5 cm tala, 5 sarikas, 5 tala jne...
Eks ta vist tuleb jah siis ümmarguselt 3 tk meetris.

Aga kui ma panen nüüd 7,5 cm talad samade sammudega?
Ma just tahan, et põrand ujuks peno peal, et summutada heli...

[arvutihdd]

Elektrikütet vist ei tohtinudki

kergbetooni sisse panna, parandage kui eksin ?[/quote]

Ehk ma nüüd tõesti eksin, aga minu arust ei tohtinud kergbetooni sisse küttekaablit panna või oli seal mingi suhe millest rohkem fibokruusa ei tohtinud sees olla. Põhjuseks läbi põlemine kruusa olematu soojajuhtimise tõttu või tõesti ajan midagi sassi praegu ?

[Teinekülaline]

Kui selle vahelae puhul on soov korralik heliisolatsioon saada, siis soovitan kasutada hoopis vana head äraproovitud ja praktikas väga hästi töötavat lahendust - liivatäidet. Vahtplast vahekihina võib vähendada kõrgsageduslikku heli, madalsageduslik ja sammumüra tuleb sealt ikka läbi. Võite teha lihtsa katse, panete mingi plaatmaterjali, vineeri osb vms tugedele, selle peale vahtplastiplaadi ja veel ühe plaadi peale ja astute peale ning lööte jalaga tugevalt nö vastu maad, käib paras mats, see konstrui töötab ikka membraanina kus suht jäik vahtplast vibrat edasi kannab. Kui vahu asemel on kuiv liiv, ei kostu sealt midagi läbi, liivaterad liiguvad omavahel ja vibrat edasi ei kanna.
Teemaalgataja kirjeldusele üksüheselt vastav vahelae skeem on Masso Väikemajade lehel 137.
Liivatäite korral tuleb vahelaele juurde arvestada liiva kaal (näiteks 6-7cm kihi puhul lisa 100kg/m2)
Küttest. Pakun mälu järgi, et seda "kangemat" elektrikütet 18-20W/m ei ole lubatud kasutada mujal kui betoonis, lahjem versioon 10W/m on lubatud panna ka puitpõranda alla, torustike kütteks isolatsiooni alla ja ju siis ka kergbetooni sisse