Ehitusfoorum

Tere

Probleem järgmine: Nõuka ajast keskküte, malmradikad ise ringlev süsteem, pinda 160 m2.
Hetkel kütan kivisöega aga olen sellest igapäevasest katlakütja ametist tüdinenud.
Soovin paigaldada uue katla, aga ei tea millist, ise tahaks õhk-vesi soojuspumpa aga ei tea kas see on otstarbekas, võimalus liituda gaasiga, maakütet ei olevõimalik paigaldada.


Sooviks targematelt nõu milline süsteem oleks kõige otstarbekam?


Tänudega
Carl

Kui radiaatoreid ei plaani vahetada siis kindlasti ei soovita soojuspumpade peale mõelda, kuna enamus soojuspumpasi annab hea kasuteguriga 35-50kraadi välja, sõltub masinast.

Kõige lihtsam on süsteem kinniseks, korralik katel ja akupaak.

Nagu eelkirjutajagi ütles, et süsteem kinniseks. Ise paneks gaasikatla, söekatla jätaks ka alles.

Endalgi ees sama teema. Pinda enamvähem samapalju ning hetkel söekatel.

Gaasiga tegin liitumise juba ära ning suvel plaanin gaasikatla panna. Mingit muud varianti küll ei näe. Arvestades mugavust ning ruumipuudust. siiani veel ebaselge kas tavaline või kondensaatkatel. Viimase kasutamist radikatega kipuvad mõned maha laitma. Sooja vee tarvis panen eraldi paagi mida saaks ka elektriga kütta kui vaja. kindlasti jätan söekatla alles ning kui päris läbi läheb , panen mingi korralikuma tahkekütuse katla asemele. Kui vaja saab siis kõige kättejuhtuvaga kütta kui vajadus tekib. Puiduga näiteks. Põhjus on väga lihtne - kui gaasiarved hakkavad kosmosesse minema neelad ehk selle alla , et nädalavahetusel või mõnel muul ajal paned parem paar sületäit puid ahju kui käid hirmuga arvesti numbreid nillimas. Konkreetne näide sõbra poolt võtta.

Gaasikatlale plaanin panna korraliku juhtimise , mis arvestaks nii tubade soojust kui ka välistemperatuuri.

Veel vahetan keldris asetseva jaotustorustiku 1,5 ja 2 tollised torud välja , arvatavasti alupexi vastu kuini püstikuteni. Lisaks isoleerin need ka korralikult ära ning igast püstikust toon eraldi toru jaotussõlmeni kuhu panen regulaatorid. Saab laealuse toruderägastikust puhtaks ning võimaluse püstikuid reguleerida. Kindlasti soojustan korralikult ära. Muidu läheb hulk soojust nende torude inertsi peale ning kindlasti ka keldri kütmisse.

Kindlasti plaanin radikatele panna termostaadid. Siiani veel otsustamata kas suure või väikese auguga.

Juba suvel panin suurde tuppa õhksoojuspumba. Sellega olen hommikuti alumise korruse kiiresti soojaks puhunud , kui tööle ja kooliminek on. Katelt panen ainult õhtuti. Lisaks on veel majas kamin , millega saab päris ruttu sooja sisse. Ja köögis on veel pioneeri pliit koos soemüüriga.

"Suure avaga" termostaadid on loomuliku tsirkulatsiooni tarbeks. Gaasikatla jaoks neid ju vaja ei ole, seda enam, kui vahetad keldris ka suure diameetriga torud välja. Siis ei näe ma üldse mõtet sellistel termostaatidel. Nagunii nendest peenikestest AluPEX torudest loomulik tsirkulatsioon toimima ei hakka. Olen suht kindel, et üle 20mm-se läbimõõduga toru Sa ei pane ka.

küsijale eelmise pereisa soovitusi julgen küll soovitada.termostaadid ikka peale, sobib ka väikese avaga kuigi malmi inerts on suur.Ise kütan olude sunnil (10 a ) õliga,pole puid kuhugi panna. Gaasi ja õlikütte põhimõttel ju vahet poleaga üks väike soovitus,katel nii väike kui võimalik.
tähelepanek kui tohib,mida ühtlasema suudad hoida temperatuuri hoones seda positiivsem rahakotile,öiste alandamiste ja hommikuste temperatuuride tõstminesel ei ole mõju küttekulule.
Endal 35 aastat vana soomlaste teraskatel,teine kolle tahkele,algul proovisin kuid loobusin tahkest.
olen mõelnud katla külge liita õhk vesi Sanyo kuid see alles mõtte tasandil, et kas see 60k end kunagi ära tasub,siis peaks ju radikaid suurendama.

Oli mul ka sama teema. Isevoolav söekatel. Katel oli aga umbes barbimajale mõeldud. Kui tuli otsa sai siis kuskil paari tunni pärast oli jahe. Ahi oli ka, see suutis natuke rohkem stabiilne olla. Lõpuks tegin põrandakütte, viskasin kõik radikad ja ahjud minema. Katla vahetasin välja, panin akupaagi jne. Hetkel käin ülepäeva kütmas. Saaks ka üle kahe päeva aga mul on toad veel poolikud ja pole igale toal termostaate pannud. Seega kütab süsteem üsna palju. Ja vahepeal on üsna palav. Pinda on hetkel 160 ruutu. Mingil ajal panen kelrdisse ka osadess kothadesse kütte. Kunagi hiljemüritan õhk vesi pumba soetada. Akupaagi ja igsugu regulaatoritega on asi kordades parem kui enne.

Carlile.
kui gaasitoru lähedal miks mitte,endal ei ole gaasi läheduses.Jäta seesama tahke katel ka alles ,muidugi hakatakse kohe karjuma kus akupaak ja muu, aga vedela - või gaasiga
igasugune akuleerimine mõjub kehvasti kasutegurile.
Suure külmaga käid viskad vahest puid alla ,iga päev ma ei kujuta ette- katlaga võimlemist, mugavus maksab ka midagi.
Küsi julgelt,kogemusi 15 a.

Külaline kirjutas:Tere

Probleem järgmine: Nõuka ajast keskküte, malmradikad ise ringlev süsteem, pinda 160 m2.
Hetkel kütan kivisöega aga olen sellest igapäevasest katlakütja ametist tüdinenud.
Soovin paigaldada uue katla, aga ei tea millist, ise tahaks õhk-vesi soojuspumpa aga ei tea kas see on otstarbekas, võimalus liituda gaasiga, maakütet ei olevõimalik paigaldada.


Sooviks targematelt nõu milline süsteem oleks kõige otstarbekam?


Tänudega
Carl

miks mitte pelletiga, see on kodumaine kütus ning selle hind ei tõuse lähiajal
samas on punkri ehitamisel võimalik oluline osa aasta kütuse tarbest sinna mahutada
pealegi nõuab tänapäeva pelletikatel vähe hoolt ja see on võrratult lihtsam kui söekatlaga jamada
katlahooldus tuleks teha 2-3 korda kuus, sõltuvalt pelletitarbest
gaasiküte on siiski suurest karust sõltuv kuigi jah ma arvasin et poliitikat ja äri ei segata
idapool maal on see asi suht tavaline uute keisrite ajastul
suht õnnetu oli vaadata kuidas Slovakkias ja Tsehhis inimesed külmetasid kuna gaas oli kinni
kui gaasikatel, siis kindlast kondensaattüüpi, selles ka radikatega kasutegur ca 10% kõrgem kui tavalisel
muidugi kõikidele radikatele ka termostaadid, siis saab igat tuba hoida vajalikul temperatuuril
ülekütmine on nii rahakotile kui ka tervisele kahjulik
keldris olevad jämedad küttetorud peaks vahetama peenemate tänapäevaste vastu või siis vähemalt isoleerima