Ehitusfoorum

Kas keegi oskab soovitada mõnd linki kust saaks infot puidukütte katelde kohta võimsusega 100-150 kw ja neile mõeldud eelkollete kohta?

Otse linki ei tea, sest katelde müüjad ei soovi suurt infot jagada, et kliendid tormaksid ostma.
Otsimootorisse "eelkolle" toksides paar linki koos iseehitatud kolletega leiad.
Mul jäigi mulje, et eelkollet ehitataksegi vaid eksperimentaalselt. Seega võid positiivsema tulemuse saada, kui võtad telefoniraamatu ja hakkad müüjaid läbi helistama.

hakkpuidule mõeldud eelkoldeid ei pidanud silmas. pigem neid mis halgudele. aga tundub salastatud info olevat jah. keegi ei tea midagi. kahju. ometi on sellised kolded ju olemas.

Tere
Võin jagada kogemusi ja infot halupuu ellkolde osas.Kogemus 15a.
viimane paigaldus 4 a. tagasi L-Virumaal.

Igati tore kui on kogemusi ja infot ning nõus seda ka jagama. paraku huvitab mind eelkolded ja nendest kogemuste arvudest ma infot eelkollete kohta kuidagi välja ei loe.

Äkki jagad just praktilist infot. Ma tahaks üht küttelahendust eelkoldega teha, kuid umbropsu ei tahaks kollet ehitama hakata. Igatahes esimene katse plekktünniga ei toiminud (hõõgus küll, kuid suitsugaase põlema ei õnnestunud saada). Teistkordselt linke üle kaedes selgus, et välismaised katseeksemplaridel olid piltide jagajad veidi pettust harrastanud - ilus kena teoreetiline jutt, kuidas hõõguvas tsoonis C+O tekib CO ja lisaõhku andes CO2, kuid kahjuks antakse lisaõhk samasse kohta kus on hõõguvtsoon ning eelkolle on praktikas tavaline kolle. Mina aga tahtsin,et eelkoldes tekiks puugaas, mida siis põletan sealsamas lähedal õlikatla südamikus. Sedasi jääks tuhk eelkoldesse ning saaks tavalist õlikatelt kasutada keskküttes. Kuid niimoodi saaks halge ja saepuru ja muidu kesist küttematerjali pikalt ja lihtsalt põletada poolautomaatselt.

Eelkolle on suht kapssiine asi,, vajab täpset põlemise temperatuuri ja õhukoguseid ning töötab siiski kõige paremini oma maxs võimsuse lähedal. Metalltünniga katsetades ei saa seda tulemust. Kõige parem on kui ta pidevalt huugab, see käivitamine, ehk tep saavutamine ole omaette probleem. Aga kui juba töötab siis leegitorus tõesti ilus sinine leek, justkui leeklamp uhab. Mina nimetaks siiski asja rohkem altpõlemisega kolle kuna leegitoru on ka all ja koldes toimub siiski põlemine ka mitte ainult gaaside eraldumine. Ise kütan mingi omavalmistatud vidinaga kasvuhoonet,, kui sindri tööle saan siis õgib ta küll kõik põleva ära, olgu siis majapidamise jäätmed, saepuru ja isegi vanad autorehvid, ainult viimaseid ei tohi üksinda põletada , läbisegi ikka saepuru või puurisuga. ja ei mingit tomu korstna otsas vaid värelev kuum õhk aga selleks peab ikka eelkolde sisevoodri kivi kuum olema ja paras lisaõhk peal.

eelkolde ehitamisel esimene nõue on see, et see peab sisaldama keraamilise põlemiskambri ja restid
kamber laotakse tavaliselt tulekindlatest tellistest või valatakse tulekindlast segust
restid on reeglina erimalmist, sisaldab kroomi tulekindluse tõstmiseks
kõik need materjalid on kallid, mistõttu väikesed eelkolded 50-150 kW pole meil levinud küll aga on neid soomes tehtud, esimesed hakke põletamise katsetajad alustasid 70-ndatel suure õlikriisi ajal ja jätkati tormiliselt eelmisel aastal, olin augustis Lahtis Farmari messil kui kütteõli maksis 1 Eur/l

sellise koldega põletatakse haket ja muud niisket põlevat kraami
kütteaine niiskusesisaldus peab olema vähemalt 30-35 %, kuivem kütus põleb liiga tormiliselt ja soojus läheb liiga kiiresti kolde taga olevast katlast läbi
samuti on kallid hakke etteande mehhaanikaosad: tigu, reduktor
kogu süsteemi juhtimine teostatakse tavaliselt kontrolleri abil

jutt käib jätkuvalt ümber hakkepuidu eelkolde, aga püstitasin teema halupuudega köetavat kollet silmas pidades. Kas tõesti kellelgi pole kokkupuudet sellisega? Just nimelt katlale võimsusega 100-150 kW.

hundipoeg kirjutas:

jutt käib jätkuvalt ümber hakkepuidu eelkolde, aga püstitasin teema halupuudega köetavat kollet silmas pidades. Kas tõesti kellelgi pole kokkupuudet sellisega? Just nimelt katlale võimsusega 100-150 kW.

mis mõttes kollet?
igas halupuu katlas on ju kolle
sellisele pole vaja mingit eelkollet kuna kuivad puud põlevad seal edukalt
ning tooreid halge keegi ju katlasse ei aja ega pole mõtetki, sest siis langeb oluliselt katla kasutegur
lihtsam on ju puud väljas kuivatada ja nii tehaksegi
toorest puitu põletatakse ikka hakkena ja reeglina samott-tellistest tulepesas
lähemalt PM

tubasoojaks kirjutas:

hundipoeg kirjutas:

jutt käib jätkuvalt ümber hakkepuidu eelkolde, aga püstitasin teema halupuudega köetavat kollet silmas pidades. Kas tõesti kellelgi pole kokkupuudet sellisega? Just nimelt katlale võimsusega 100-150 kW.

mis mõttes kollet?
igas halupuu katlas on ju kolle
sellisele pole vaja mingit eelkollet kuna kuivad puud põlevad seal edukalt
ning tooreid halge keegi ju katlasse ei aja ega pole mõtetki, sest siis langeb oluliselt katla kasutegur
lihtsam on ju puud väljas kuivatada ja nii tehaksegi
toorest puitu põletatakse ikka hakkena ja reeglina samott-tellistest tulepesas
lähemalt PM

sõna otseses mõttes eelkollet keskküttekatlale, mille võimsus 100-150 kW!
Kolle on tõesti halupuudega köetavas katlas. Ei vaidle üldse vastu. Mitu tundi põleb aga see ahju täis seal koldes?? Selleks ongi eelkollet vaja, et ei peaks iga paari kolme tunni tagant puid lisama. Eelkolle peaks olema selline mida täidetakse maksimum kaks kord ööpäevas, hommikul ja õhtul. Loomulikult toimub kütmine kuivade puudega. Ei küta esimest päeva ka korstna peale ka vihane ei ole.

no siis on sul vaja sahtkollet, taolist nagu Molle katlal kasutatakse, ainult kordades suuremat

Kv=12 kirjutas:no siis on sul vaja sahtkollet, taolist nagu Molle katlal kasutatakse, ainult kordades suuremat

ei vaidle vastu, et selle asjanduse nimi on sahtkolle aga mitte eelkolle. võisin nimetusega muidugi eksida. kas see saht kolle käib katlale lisaks ja mahutab nii 12 tunni kütte??

Kalvis kirjutas:... Mina aga tahtsin,et eelkoldes tekiks puugaas, mida siis põletan sealsamas lähedal õlikatla südamikus. Sedasi jääks tuhk eelkoldesse ning saaks tavalist õlikatelt kasutada keskküttes...

see mingi järelpõletamisega kolle? ma ei saa aru, mis eelkolde ja järelpõletamisega kolde vahe? eelpool toodud linke pole veel viitsinud uurida ... sarnased küsimused on aga juba mitu aastat vahest end meelde tuletanud, eriti ajast kui meie külle tekkis puiduhakke katlamaja, kus küttematerjali niisutati enne põletamist ja korstnast vaid veeauru välja tuli ...
arusaamatuks jäänud siiamaani, miks seal energiat raisatakse, veeauru veeks kondenseerimisel saaks ju veel hulga sooja kätte

Koristaja kirjutas:

Kalvis kirjutas:... Mina aga tahtsin,et eelkoldes tekiks puugaas, mida siis põletan sealsamas lähedal õlikatla südamikus. Sedasi jääks tuhk eelkoldesse ning saaks tavalist õlikatelt kasutada keskküttes...

see mingi järelpõletamisega kolle? ma ei saa aru, mis eelkolde ja järelpõletamisega kolde vahe? eelpool toodud linke pole veel viitsinud uurida ... sarnased küsimused on aga juba mitu aastat vahest end meelde tuletanud, eriti ajast kui meie külle tekkis puiduhakke katlamaja, kus küttematerjali niisutati enne põletamist ja korstnast vaid veeauru välja tuli ...
arusaamatuks jäänud siiamaani, miks seal energiat raisatakse, veeauru veeks kondenseerimisel saaks ju veel hulga sooja kätte

ka hakkepuidu katlamajas kasutatakse kondensatsiooni tehnikat ja seda seadet nimetatakse suitsugaaside pesuriks
seade võtab endasse suitsugaaside veeauru energia ja samas ka peseb suitsugaasidest tuha ja tolmu
pesur kasutusel alates 2-3 MW võimsusega puuhakke- ja turbaküttega katlamajades
kuna tegemist on kalli tehnoloogiaga, ei jõua seda külakatlamaja omanik osta
seade ehitatakse tavaliselt korstnasse ja valmistatakse komposiitmaterjalist, veetorud muidugi happekindlast terasest
olin sellise katlamaja ehitusel Lapimaal elektritööde projektijuht
kuiva puuhaket niisutatakse selleks, et hoida koldes põlemiskambris temperatuur mitte üle 1100 kraadi ja põlemisprotsess oleks ühtlane, samuti välditakse nii tuha sulamine ja restide umbeminek