Ehitusfoorum

Seletan numbriliselt puhta põlemise koldes jaotatavat põlemisõhku.
20% primaarõhk
45% sekundaarõhk
35% ukseavadest antav õhk
Kolle
1kg puid 100-120 cm2 põrandapinda
1kg puid 7-8 cm2 õhuava




sügavus 580
laius 380
kõrgus 800 (min 600)

max puude kogus 380x580:110= 20kg
õhuavad 7,5x20=150 cm2

primaarõhu avad 150x0,2=30 cm2
sekundaarõhu avad 150x0,45=67,5 cm2, sellest 3x10=30cm2 tagaseinas
õhuavad ahjuukses 150X0,35=52,5 cm2

Sekundaarõhk liigub koldeseina ribikanalites soojenedes üles ja soodustab CO põlemist CO2-ks
Täiendavalt, kolde tagaseinas olevates kanaltes liigub õhk kolde tagaosas põlemisprotsessi hapnikuga rikastades.
Paljudest uuritud ja kasutatud materjalidest tooks välja:
http://heatkit.com/research/2007//Liekk ... rvinen.pdf
http://www.nunnauuni.com/eesti/aito/kultainentuli.html
http://mha-net.org/docs/committee-repor ... 031202.htm
http://pottsepad.ee/index.php?page=liikmed
http://mha-net.org/msb/docs/V8n1.PDF


Ka kaminasüdamikku ostes saab teha ökovaliku

Nubrites!Võta hoog maha ja hakka tööle!

Kui on kesklõõr.siis mis koldest me ikka räägime.Aga muidu öelda,siis puud lähevad põlema küll.Ja korsten puhas kahh!Too näide,kui kolle on võlviga.Lõõristik mõtle ise taha.Niipalju siis selleks korraks.

Teile ka kohe miskit ei sobi.
No Leevi lubas ju ka mingid arvutused teha. Ta teeb kindlasti võlviga kolde rehnutti, sest ta ju nende fänn. Ehk paneb siis siia üles ka.
Ma ostsin omale küll päris korraliku ahjuukse, aga tuleb välja, et jama. Nii palju õhku minu uksest küll peale ei saa anda. Sellest tunnen ka kõvasti puudust.
Tänu kolde ümbersättimisele saan nüüd kompenseerida seda viga ja järelpõlemiseks jätkub ka õhku.
Kui uksest nii palju õhku anda pole ja tagumised õhukanalid ka puuduvad, kas siis peaks äkki need kivist ribid olema veitsa kõrgemad? Küsin sellepärast, et mõte on koldes teha veidi ümberehitusi.
Lisan: Mul uksel õhuavasid kokku 22 ruutcm. Koldes võin põletada 24kg puid (380x700).

Ilusad ahjud!Ehitaks ikka ahju,mis kodus hubasust ja mõnusat sooja annab,mitte katelt,kus tuli lõõmab ning närv on krussis.Tahan õelda seda,et kõike ei saa teha mingite suvaliste numbritega vaid tuleb teha see,mis on õige.Mis on õige?Ei tea.Ehk see,kui vaatan koldes põlevat puud ja tuleb lapsepõlv meelde,kui kuivatasin märga sokki ning soojendasin külmetavat jalga.Ei tea.

motamees kirjutas: Teile ka kohe miskit ei sobi.
No Leevi lubas ju ka mingid arvutused teha. Ta teeb kindlasti võlviga kolde rehnutti, sest ta ju nende fänn. Ehk paneb siis siia üles ka.
Ma ostsin omale küll päris korraliku ahjuukse, aga tuleb välja, et jama. Nii palju õhku minu uksest küll peale ei saa anda. Sellest tunnen ka kõvasti puudust.
Tänu kolde ümbersättimisele saan nüüd kompenseerida seda viga ja järelpõlemiseks jätkub ka õhku.
Kui uksest nii palju õhku anda pole ja tagumised õhukanalid ka puuduvad, kas siis peaks äkki need kivist ribid olema veitsa kõrgemad? Küsin sellepärast, et mõte on koldes teha veidi ümberehitusi.
Lisan: Mul uksel õhuavasid kokku 22 ruutcm. Koldes võin põletada 24kg puid (380x700).

Nunnauuni koldes ka vaid külgmised ribid. Olen vaadanud, et kiviribid 2,5 -3 senti on päris hästi , tagaseinast halud ka mõni sent ikka eemale ja kui alt ka kallakuga ribid siis unusta ahjuroop....

Kas ikka tasub seda asja ikka nii keeruliseks ajada? Kütame ikkagi kuivade puudega ja see on ka selge,et 1-e kg puude põletamisega väljub just niipalju co2,kuipalju me puid istutada jõuame.Istutame puid ja oleme tavalised ahjusoojased!

kg kirjutas:Kas ikka tasub seda asja ikka nii keeruliseks ajada? Kütame ikkagi kuivade puudega ja see on ka selge,et 1-e kg puude põletamisega väljub just niipalju co2,kuipalju me puid istutada jõuame.Istutame puid ja oleme tavalised ahjusoojased!

Esiteks. Ei ole selles siin midagi keerulist. (1tund lisatööd, kulud samad)
Teiseks. Saastenormid ei jää meile Euroopast tulemata kui me tahame olla eurooplased.
Kolmandaks. Ilus tuli on sellises koldes .

http://headkit.com/html/lopezt.htm#Mar9 Vaata oma maailma ja tule maa peale tagasi!

Ehk nüüd läheb tuli alla! http://heatkit.com/html/lopezt.htm#Mar9

Ehitatud šhamotist ja muudest "käepärastest" materjalidest.Tahaks arvutusi jänkide ja meie võimalustest(mõtlen elatustaseme vahet) ja kas sul on ka positiivseid tagasisidemeid oma ehitatud seadmetest?Mitte nii,et "härma talu perenaine".Kui tulid parnassile,siis ole mees ja selgita.

Hämmastavad mehed siin ikka koos. Üks mees toob välja oma teooria arvudena ja kui kellegil on midagi selle vastu siis võiks ju asja ümber lükata või esitada mõne konkreetse vastuväite, aga ei mingi hülgemöla käib ainult ümber augu. Kõige targemad mehed muidugi veel on anonüümsed postitajad

kaminahi kirjutas:Seletan numbriliselt puhta põlemise koldes jaotatavat põlemisõhku.
20% primaarõhk
45% sekundaarõhk
35% ukseavadest antav õhk
Kolle
1kg puid 100-120 cm2 põrandapinda
1kg puid 7-8 cm2 õhuava




sügavus 580
laius 380
kõrgus 800 (min 600)

max puude kogus 380x580:110= 20kg
õhuavad 7,5x20=150 cm2

primaarõhu avad 150x0,2=30 cm2
sekundaarõhu avad 150x0,45=67,5 cm2, sellest 3x10=30cm2 tagaseinas
õhuavad ahjuukses 150X0,35=52,5 cm2

Sekundaarõhk liigub koldeseina ribikanalites soojenedes üles ja soodustab CO põlemist CO2-ks
Täiendavalt, kolde tagaseinas olevates kanaltes liigub õhk kolde tagaosas põlemisprotsessi hapnikuga rikastades.
Paljudest uuritud ja kasutatud materjalidest tooks välja:
http://heatkit.com/research/2007//Liekk ... rvinen.pdf
http://www.nunnauuni.com/eesti/aito/kultainentuli.html
http://mha-net.org/docs/committee-repor ... 031202.htm
http://pottsepad.ee/index.php?page=liikmed


Ka kaminasüdamikku ostes saab teha ökovaliku

Salvestava ahju korral on primaarõhk 80 % ja sekundaarõhk 20 %. Ka meil kättesaadav raamat Jozsef Koszo “Ahjud ja kaminad – disain ja tehnoloogia” (vene keeles) teeb selle asja selgeks. Seda saab Tartus ja Tallinnas vähemasti firma Kripta raamatukauplustest. Aga millised siis peaksid olema avad? Üks metoodika Karl Heinz Pfestorf “ Kahhelahjud ja kaminad” saksa keeles lk 126 õpetab: resti pindala primaarõhk, peab olema 1/100 ahju külgpindalast. Resti avade pind moodustab ca 45 % kogu resti pindalast. Näiteks ahi külgpinnaga 8 m2 s.o 80 000 cm2, siis 1/100 sellest on 800 cm2 ja avad moodustagu 45 % kogu resti pindalast, seega 800 x 0,45 = 360 cm2. Et see moodustab 80 % kogu vajaminevast pinnast primaarõhu ja sekundaarõhu avade summast, seega on kogu vajaminev pind seega 20 % suurem, mida arvestame sekundaarõhule. Puuduv 20 % on niisiis 90 cm2. Oletame, et meil on vaja 6 ava - kaks kolde kummalegi küljele ja kaks kolde tahaseina-, mille kogupind on 90 cm2. Kui suur on siis ühe ava keskmine pindala? 90 : 6 = 15 cm2. Järelikult 6 ava mille diameeter on 4 cm.

Sekundaarõhku kasutatakse ainult intensiivse põlemise ajal, mil gaaside põlemiseks kipub õhku nappima. Tule süütamise ja hääbumise faasis piisab primaarõhust. Heikki Hyytiäinen oma raamatus "Pientalon tulisijat", lk.52 toob ära kahe 44 minutit kestnud katsepõletuse graafikud, kus süütamisele kulus 3 minutit, intensiivne põlemine vältas 24 minutit ja põlemise hääbumine kestis 14 minutit. Sekundaarõhk ei kutsu esile järelpõlemist vaid tagab põlemise ühtlasemal ja kõrgemal temperatuuril, muutes põlemise puhtamaks.

Nüüd, Euroopa kaminahju puhul on õhu andmine koldesse sootuks erinev. “Kaminahi” on Euroopas küttekeha, mis kujutab endast metallsilindrit , millel on suur klaasuks ning voodriks asutatud ahjus šamott-tellist. Selline ahi tuleb ühendada otse suitsulõõri kuhu teisi kütteseadmeid pole ühendatud. Sellise ahju juhend kõneleb järgmist: kaminahju tule süütamisel juhtida primaarõhk otse koldesse, et ahi läheks kiirelt soojaks. Kui temperatuur ahjus tõuseb, siis avatakse sekundaarõhu siiber, et gaasid korralikult ära põleksid ja suletakse primaarõhu juurdepääs, millega kindlustatakse aeglane, kontrollitav ja loodust vähe saastav põlemisrežiim. Põlemise käigus muutub puit puusöeks, temperatuur langeb ja andur lülitab sisse primaarõhu ja suleb sekundaarõhu. Järelejäänud puusüsi kasutab primaarõhku, et kindlustada kõrge temperatuur sütel. Suitsugaasid omavad madalat temperatuuri ning ahjuga uuesti startimine toimub lihtsalt. Kogu see jutt www.hwam.com

Iga mees peab saama oma arvutusi ikka ka oma ehitatatud kolletega ilustreerida . Kui pole pildimaterjali salvestatud , saavad teised aidata.
Leevi käteosavus ja teadmised on lähiminevikust nendel piltidel. Kohe näha, et kuldsed käed kuldses ahjus toimetanud.





Nendest piltidest ehk on abi ka ahju passi väljakirjutamisel

kaminahi kirjutas:Iga mees peab saama oma arvutusi ikka ka enda ehitatatud kolletega ilustreerida . Kui pole pildimaterjali salvestatud , saavad teised aidata.
Leevi käteosavus ja teadmised on lähiminevikust nendel piltidel. Kohe näha, et kuldsed käed kuldses ahjus toimetanud.





Nendest piltidest ehk on abi ka ahju passi väljakirjutamisel

Kle, paadimöku, ehitan täpselt sellise ahju, nagu klient soovib. Peaasi, et tuleohutus- ja muud nõuded oleksid täidetud. Loomulikult räägin ahjusoovijale, mis on maailmas teoksil, aga kliendi soov on kliendi soov. Ahju ehitamise hetkel kehtinud nõuetele vastab see küttekeha täielikult. Kõige koldega. Oled ikka väiklane ja gigaidikas küll kui arvad, et see on mu enda nägemus nö õigest ahhjust. Õige ahi on ahjupottidest ja hoopis erineva kolde ning lõõristikuga. See ei tähenda, et inimesed, kes ei jaga mu vaateid ahjunduses, peaksid jääma soojata. Kle, debiil, kui Eestis hakkab kehtima ahju kasutegurile norm 85%, siis võid ka sina oma kivisae maha parseldada, sest vene shamotist taolistele normidele vastavat kollet ei ehita. Seni võid aga lõigata ja kleepida ning oma "elektrilise potinoa" raha tagasi teenida. Selge? Selge nagu naks? Selge nagu Naks2?

Iccc
Ahju väliskest siin siis tunduvalt kallim kui töö.

Peab ikka äge tööpuudus olema mis sunnib pottseppa tegema tööd ,mis pole tema veendumuste ja arusaamadega ahjudest ,kooskõlas.

Sellise ehitusprintsiibiga kolle sobib esmajoones väiksemasse ahju kus koldemaht piiratud. Saastevaba põlemisega ahju ehitamine on iga pottsepa heleroheline panus rohelisse elustiili.
Tavakolletega võrreldes muidugi tunduv küttepuu kokkuhoid ja mugavus kütmisel, kuna sellises koldes pole puid vaja sügada .
Õhu kulu on sellel joonisel antud teoreetilise suurusena. Tegelik õhukulu siiski ligikaudselt poole suurem.
Sekundaar-ja primaarõhu suhe ~ 62% / 38% .
Puude kogus kolde ruumala järgi: 1kg puid vajab 7-8 dm3 kolderuumi. 10kg puid 70-80 dm3
Näiteks:
kolde ristlõige: 25 x 50 =1250 cm2

ruumala : 1250 x 60= 75 dm3

Max puude kogus sellises koldes:

75 : 7,5 = 10 kg kuni 35 cm pikkusi halge.

Kulla Kaminahi, tõepoolest ei huvita, mis värvi su mõtlemine on. Hangi endale reklaambrozhüüride asemel korralikke must-valgeid raamatuid. Alustuseks tiri endale netist mõõduka tasu eest ehk selline dokument nagu prEN15544. Annan sulle lingi ka: http://www.evs.ee/product/tabid/59/p-16 ... 15544.aspx

Nüüd, kui oled selle läbi lugenud, siis räägime edasi teemal, milline peab olema ahju kolle ja kui palju õhku on vaja. Ja kas umbkolde ehitamine on looduse suhtes hoolimatu. Võid muidugi eurostandardi ka maapõhja kiruda ja tuhat korda ära needa, aga kas on sul siis rohkem õigus? Kas on su "Kuldse Tule" kastid siis veel enam "rohelised"? Vehi aga vehi oma kirevate reklaamvoldikutega, seadused kirjutatakse must-valgelt.

PS Sekundaarõhk peaks olema eelsoojendatud 300 kraadini. Oled oma kolde piludest väljuva õhu temperatuuri mõõtnud ka või plõksid niisama? Koduse ülesandena võid veel arvata, miks kultuurmaades põhja-ameeriklaste askeldamisi nimetatakse Kolmanda Maailma ahjunduseks...

Ku ka mingi "oletatava" ava diameeter on 4 cm siis selle matemaatiline pindala on mitte 16 cm2, vaid: 3,14 x raadiuse ruut= 3,14 x 4 = 12,56 cm2
Arvutuslik eksitus seega 27,3 %.
Kui kasutada koldes vajamineva põlemisõhu koguste määramiseks ahju välispindala ,siis ....millest sellised suhted?
Pealegi, kui need on olnud pikalt kõigile loetavad.


Postitas annes 22:13 R Märts 16, 2007 Kodusoe foorum
Tahan lisada ahjuresti ja pliidiresti kohta järgmist. Restiga ahjukolle hakkas levima Eestis enne 1940. aastat. Siis tulid uurimused, mis kinnitasid, et õhk mis siseneb koldesse läbi tuharesti soojeneb ning puhub puudelt tuha maha, mis kindlustab kütuse parema põlemise ning õhku võetakse niipalju kui põlemiseks on vaja. Liigne õhk jahutab liialt suitsugaase. Probleemiks on aga kolde resti suurus. Liialt lühike rest ei kindlusta küttepuude ühtlast põlemist ja põlemise käigus tuleb kütust liigutada, uks avada korduvalt, mis jahutab suitsugaase. Ahju resti suuruse arvutamiseks soovitatakse järgmist valemit: nt ahi, mille külgpindala on 8 m2, s.o 80 000 cm2 (80 000 : 100) = 800 cm2. Ahju külgpindala ruutsentimeetrites tuleb jagada 100-ga. Seega rest mõõtmetega 20 x 40 cm sobib. Üldiselt konstrueeritakse restid nii, et nende avatud osa moodustab 33-45 % kogu resti üldpindalast. Kui korsten on hea tõmbega, siis võetakse mõnevõrra väiksema pindalaga tuharest, vastasel korral aga suurem. Pliidil on aluseks pliidi plaadi pindala ja see jagatakse 12-ga. Näiteks pliidiplaat mõtmetega 45 x 76 cm= 3420 cm2 Jagame 12-ga saame resti 20 x14 cm .annes

Sama arvutust olen kuulnud ka Annese koolitusel kaks aastat tagasi, Tartus.

Oma koldevärgi arvutamisel kasutan mulle usutavaid arvutusmeetodeid ja ei ole kuidagi selle vastu kui mõni teine jälle põhjendab kollete ja ahjude ehitamisel paljalt kliendi soovidega.

Lisan praktilise näitena, et tuhaluugi õhuavde suurus on 1,4 x 7 = 9,8 cm2 9,8 X 6 = ~60 cm2 , ja täiesti avatuna on need avad vaid põlemise alguses. Hiljem on avad ~~50% ulatuses suletud. Ukse õhusiibrid hoian üldjuhul reguleerimata, avatuna. Avade suurus 6 x 3 cm2 = 18 cm2

Leevi kirjutas:Kulla Kaminahi, tõepoolest ei huvita, mis värvi su mõtlemine on. Hangi endale reklaambrozhüüride asemel korralikke must-valgeid raamatuid. Alustuseks tiri endale netist mõõduka tasu eest ehk selline dokument nagu prEN15544. Annan sulle lingi ka: http://www.evs.ee/product/tabid/59/p-16 ... 15544.aspx

Nüüd, kui oled selle läbi lugenud, siis räägime edasi teemal, milline peab olema ahju kolle ja kui palju õhku on vaja. Ja kas umbkolde ehitamine on looduse suhtes hoolimatu. Võid muidugi eurostandardi ka maapõhja kiruda ja tuhat korda ära needa, aga kas on sul siis rohkem õigus? Kas on su "Kuldse Tule" kastid siis veel enam "rohelised"? Vehi aga vehi oma kirevate reklaamvoldikutega, seadused kirjutatakse must-valgelt.

PS Sekundaarõhk peaks olema eelsoojendatud 300 kraadini. Oled oma kolde piludest väljuva õhu temperatuuri mõõtnud ka või plõksid niisama? Koduse ülesandena võid veel arvata, miks kultuurmaades põhja-ameeriklaste askeldamisi nimetatakse Kolmanda Maailma ahjunduseks...

Tänane lisa Leevilt:


prEN15544 näol on tegemist standardi eelnõuga, mis läheb aprilli lõpus Austrias viimasele lugemisele ja sealt edasi Brüsselisse kinnitamiseks. Dokument on olnud kättesaadav alates 2006. aastast paranduste ja ettepanekute tegemiseks. Praegustel andmetel hakkaks standard täisjõus kehtima alates 2015. aastast, sinnani oleks tegemist üleminekuajaga. Standardi eelnõu aluseks on pea sajaprotsendiliselt Austria standard ja seda vaid väheste muudatustega. Iga vähegi laiema silmaringiga pottsepp teab, et Austrias kehtivad normid on Euroopas ühed rangemad, mistõttu pole alust kahelda selles, et standard aitab tagada puhtama õhu kõigis liikmesriikides.

Neile, kes prEN15544 hankimisega hakkama ei saa, annaks lingi insener Kaminahi poolt haibitud jänkide lehele, kus austerlaste standard pdf -failina üleval. Kuna tegemist ei ole pildiraamatuga, siis jäi see hr Kaminahil ilmselt märkamata. Link: http://www.mha-net.org/docs/ONORM-B8302.pdf
-----------------------------------------------------------------------------------------------



Sobigu need jutud omavahel kuidas sobivad aga mulle küll jääb selline teadmine, et võin kutsuda Euromehed juba täna siis oma ahjude korstnate otsa põlemise puhtust möötma. Tore kohe laupäeva õhtul sellele kinnitus saada.

Kutsu endaga korstna otsa keda tahes. Euroopast või Aafrikast... Debiilik oled ikkagi. Ilmselt tsikliga kiivrivabalt vastu puud põrutanud ja siis end põlema panemata unustanud. Aga see su enese traagika. Kui räägime ahjudest, siis sina räägid ju salvestavatest kaminatest... Mina aga ahjudest. Koguni põhikütteahjudest. Standard tulebki põhikütteahjude kohta.

PS Heikki Hyytiäinen on mulle ka sümpaatne. Kohe kahju, et ta endises sigalas ahjudega katseid tegema peab. Arenenud riikides on katsetamise tarvis ikka korralikud laborid ja arvestatavad instituudid. Soome paraku perifeeria... Hyytiäinen seal hüüdja hääl kõrbes, kuigi guru. Kulla tsüklist ja paadimees, kas oled lugenud, mida Hyytiäinen tehaseahjude kohta kirjutab? Sh ka Tulikivi ja Nunnauuni. Pelgan, et su keeleoskus ikka tublisti hädam kui laiamisvajadus.

Leevi kirjutas:Kutsu endaga korstna otsa keda tahes. Euroopast või Aafrikast... Debiilik oled ikkagi. Ilmselt tsikliga kiivrivabalt vastu puud põrutanud ja siis end põlema panemata unustanud. Aga see su enese traagika. Kui räägime ahjudest, siis sina räägid ju salvestavatest kaminatest... Mina aga ahjudest. Koguni põhikütteahjudest. Standard tulebki põhikütteahjude kohta.

PS Heikki Hyytiäinen on mulle ka sümpaatne. Kohe kahju, et ta endises sigalas ahjudega katseid tegema peab. Arenenud riikides on katsetamise tarvis ikka korralikud laborid ja arvestatavad instituudid. Soome paraku perifeeria... Hyytiäinen seal hüüdja hääl kõrbes, kuigi guru. Kulla tsüklist ja paadimees, kas oled lugenud, mida Hyytiäinen tehaseahjude kohta kirjutab? Sh ka Tulikivi ja Nunnauuni. Pelgan, et su keeleoskus ikka tublisti hädam kui laiamisvajadus.

Pole sõnu ...MTÜ....

Lgp. Kaminahi. Mitu korda pean selgitama, et igal inimesel on õigus omale arvamusele, nii ka Leevil. See, et keegi meist mingisse organisatsiooni kuulub,ei tähenda veel automaatselt organisatsiooni nimel esinemist. Minu arust pole Leevi kusagil rõhunud seisukohale, et ta kedagi esindab. Kui sul on diskussioon Leeviga pooleli ja sa kipud teadmistes alla jääma, pole mõtet vett segada ning MTÜ-le vihjata.Tasuks keskenduda oma väidete teadmispõhisele tõestamisele. Antud teemas saab igaüks enda nimel esineda. Lõpetaks äkki nende demagoogiliste vihjete andmise.
Lugupidamisega Mati Malm
MTÜ asutajaliige.