Ehitusfoorum

TERVITUST. Mul on plaanis ehitada maja. Tehtud on vundamendi taldmik. Edasi on plaanis laduda fibo5 300 3-rida ja edasi f- 3 200. küsimus selles ,et põranda plaat jääb servadega f-5 peale istuma .Või peab ta vahele liiva täite peal olema? JA vundamendi soojustus on nii vertikaalne kui horisontaalne eps 200 /sinine/ TEGEMIST ON MADAL VUNDAMENDIGA. Sügavus koos taldmikuga on ca 90 cm. taldmiku mõõdud on 40cm lai ja 30 cm kõrge . KAS MU MÕTTE ON ÕIGE?

Enamasti põrandaplaat ikka vahele ja põrandaplaadi ning vundamendi vahele veel paisumislint. Juhul, kui valada põrandaplaat nii, et ta servades jääb vundamendile kandma, on suur oht, et täite mõningase vajumise järel (ja mingil määral, kas loetud millimeetrid või sentimeetrid ta kipub ikka vajuma) jäävad põrandaplaadi servad õhku, halvemal juhul võib põrandaplaat pragunema hakata

Teinekülaline kirjutas:Enamasti põrandaplaat ikka vahele ja põrandaplaadi ning vundamendi vahele veel paisumislint. Juhul, kui valada põrandaplaat nii, et ta servades jääb vundamendile kandma, on suur oht, et täite mõningase vajumise järel (ja mingil määral, kas loetud millimeetrid või sentimeetrid ta kipub ikka vajuma) jäävad põrandaplaadi servad õhku, halvemal juhul võib põrandaplaat pragunema hakata

oot, kas tuleb nii mõista, et põrand ei võigi toetuda servadest vundamendile?

Ma nii resoluutne ei oleks, lihtsalt riske peab teadma. Nn ujuv põrand seinte vahel vajub ühtlasemalt. Siinsamas foorumiski neid kurtjaid olnud kel põrandaplaat alt tühi

Tere. Tüüpiline "kvaliteedijuhis" Eestimaa ehituses - las põrand vajub. Vanasti osati küll betoonplaati kandma panna, ei tea mis nüüdsel ajal selle betooniga juhtunud on, et enam ei kanna? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Äkki härra Alar mainiks ära mõne märksõna, mida tuleks peale ülipüüdliku tagasitäite tihendamise veel silmas pidada seintele toetuva betoonplaadi tegemise puhul?
Õige armeerimine... miskit veel?
Õige betooni klass?
Talvel ei maksa pullida?

Tere. Klassikalistes õpikutes pole sõnagi kirjutatud kandva betoonplaadialuse tihendamisest. Kui ei viitsi jännata betooni armeerimise selgeksõppimisega ja betoonimargi valikuga, siis võib pöörduda mõne inseneri poole, kes arvutada mõistab. Aga veel lihtsam on valmispaneel peale tõsta. Mis siin keerulist on? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Midagi selles jutus ei klapi. Kui valada põrandaplaat tihendamata liiva tagasitäitele ja seda tagasitäidet on oletame ca 1m siis aja jooksul vajub see tagasitäide isegi üle 10cm. Seega peaks põrandaplaati arvutama samade normide järgi mis monoliitvahelagegi. Sel juhul näiteks ruumi laiusel 5m peaks põrandaplaadi paksus olema üle 16cm ja iga jooksva meetri kohta olema ca 5 armatuurvarrast läbimõõduga 16mm. Kahtlen, kas kellelgi hiljuti maja ehitanul on selline massiivne põrandaplaat.
Mis puutub sellesse, et vanasti saadi hakkama, siis vanasti olid normid hoopis madalamad, paarisentimeetrised kõrguste kõikumised olid pigem norm kui erand, polnud põrandakütteid jne. Olen Tallinna kesklinnas esindushoones näinud vaheseinu, mis vertikaalist 50mm (VIIS SENTIMEETRIT!!) viltu, ventilatsioon lõppes vastu siledat umbset tellisseina, lifti ei saanud majja paigutada kuna liftisaht oli nii kõver jne. Ja see ehitis oli tolleaegse suuremate ja professionaalsemate ehitusfirmade kätetöö. Ei näe põhjust tolleaegsest ehituskultuurist midagi pimesi üle võtta

Tere. No kui ise ei mõista, siis tuleb Peeter I kombel Euroopasse minna, seal küll osatakse ja mitte nõukogude-stiilis kvaliteediga. Muide Euroopa õpikud (mis mul on olnud võimalus sirvida) ei aktsepteeri nn ujuvaid põrandaid P.S. Esindushoone termin ei tähenda sugugi korrelatiivset seost hea kvaliteediga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Aga kuidas siis toimida vundamendile toetuva põranda korral ?
See OK, et paisumisvuuk või lint vahel.
Tihendamine siis kihi kaupa ja 90 % standardtihedusest Proctor Denisty, kusjuures materjal peab olema tihendatav.

Kui siinse foorumi suurim autoriteet väidab, et tagasitäidet ei ole vaja tihendada ja ujuvpõrandaid ei aktsepteerita, on edasine diskussioon mõtetu.

See pole nüüd kellegi jutt, et betoonpõranda alust pinnast pole klassikud käskinud tihendada. Meie kodune klassik (A.Veski) käskis alati aluspadjaks veetud liiva ja kruusa ennem betoonivalu kinni TAMPIDA. Nii ju ka ehitati eelmise suure individuaalelamute buumi aegu, kus pea kõik pealinna ümbruse heinamaad ja kõlvikud neis täis pikiti. Siis valati ainult valdavalt keldri põrandaid pinnasele ja need polnud ainult väikesed augud vaid ikka täiskeldrid....

Siin teemas tahab teemaalgataja maja madalvundamendile ehitada. Siis ei saa ju kandev põrandaplaat olla lahus madalast lintvundamendist. Kandev põrandaplaat ei ole siin mitte ainult põrandaks vaid peaks olema ka maja kandvate seinte aluseks, seega tähtsam vidin selles konstruktsioonis. Vähendatud sügavusega lintvundamentil on ainult selle plaadi ääri toetav funktsioon...

Minul ei ole vundamentidest ka mitte mingit algharidust, seega ainult pelgalt selline arusaam ja loodan, et te mind väga klohmima ei hakka!

taastaja

Tere. Tahaks täpsustada. Meie liberaalmajanduslikus olukorras on tellija (ja tema rahakotil) ülemvõim insenerteaduse üle. Kui üks insener ütleb, et madalvundament ja ujupõrand on lubamatud, teine insener ütleb et on väga hea, siis ilma ettevalmistamata tellija (ja veel enam vahendaja ehk arendaja) otsustavad tehnilise "õigsuse" ainult rahanumbri järgi. See ongi muutunud ehitustavaks. Riske ei kanna selliste lahendite puhul mitte ükski insener, riskid jäävad omaniku kaela. See, et üks osa majast (põrand) ehitatakse muust majast eraldi kõikuma ajaks Lääne inseneridel küll silmad suureks! Meil on see muutunud kirjutamata normiks koos sellest tulenevate riskidega. Tihendamise mittevajalikkusest pole enda teada kuskil öelnud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Vabandan, kui ma Teie postituse lauset: "Klassikalistes õpikutes pole sõnagi kirjutatud kandva betoonplaadialuse tihendamisest" Teie isiklikuks seisukohaks lugesin. Samas ei saa ma mööda eesti iseehitaja piiblist (Tiit Masso VÄIKEMAJAD Tallinn Valgus 1990) lk 77 joon 31,c ja tsitaat leheküljelt 78 (jutt käib vundamentidest nõrgal pinnasel): "...täita talade vahe pinnasega ja toetada põranda täitepinnasele (joonis 31,c)..."

Tere. Aga miks ei loe edasi: 1) "Et vältida seinte ja põranda erinevat vajumist, peaks aluspõranda sel juhul tegema monoliitse raudbetoonplaadina, mis on soklitaladega ühendatud, või siis toetama põranda vundamenditalafdele"
2) "Niisugune nn ujuvvundament võib aja jooksul vajuda 10...20 sentimeetrit, seepärast ei tohi sokkel olla liiga maal. Peamiseks ohuks sellise vundamendi puhul pole mitte hoone aeglane vajumine, vaid külmakerked."
Üks riskitegureist on kirja pandud, hr. Masso on hoiatanud, mitte soovitanud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Nii kergelt ei tahaks veel alla anda. Vaatame veelkord minu ja Teie poolt toodud piiblitsitaate:
"...täita talade vahe pinnasega ja toetada põranda täitepinnasele (joonis 31,c)..."
Sellele järgneb:
"Kui nõrga pinnasekihi paksus on suur, siis ei ole ükski ülalkirjeldatud moodustest enam rakendatav. Siis jääb üle veel võimalus ehitada hoone nõrga pinnase peale nn. ujuvale lint- või plaatvundamendile (joon 31,e ja f)....."
Ja järgneb Teie poolt tsiteeritu, seega ei kehti see joonis 31,c kohta.

See mõttevahetus on tekkinud sellest, et Teie räägite, kuidas peab asi teoorias olema, mina sellest, kuidas reaalselt tänasel päeval seda tööd tehakse. St kui on valida kahe halva vahel ehk pool aastat peale põrandavalu (kui hakatakse tegema sisetöid) on põrand keskelt suurusjärgus sentimeeter kaks vajunud, servades kõmiseb all tühjus ja mõned praod ilmunud või on kogu põrand vajunud ühtlaselt sentimeetri, siis eelistaks ja soovitaks ma iseehitajale alati viimast varianti.
Teemast välja aga analoogiat peaks olema. Täna avaldati uudis, et vastavalt eurodirektiividele, ei tohi keegi omakasvatatud kartuleid isegi mitte sugulastele anda, kui ta ei ole ennast kartulimüüjaks registreerinud (see on tasuline protseduur)

Tere. Ega sellele väitele : "kuidas peab asi teoorias olema, mina sellest, kuidas reaalselt tänasel päeval seda tööd tehakse" midagi muud polegi lisada kui täiendada : .. EESTIS TÄNASEL PÄEVAL TEHAKSE... Aga siis pole mõtet ka hiljem sõimata insenere ja hädaldada foorumites , kui halb see ehituskvaliteet ikkagi on. Kvaliteet ilma ehitusnormideta liberaalses majanduses algab inimese peast - kulukas ja aeganoudev on see protsess, aga pole parata.
Masso raamatu juurde tulles juhiks tähelepanu, et joonistel (e ja f) variantide puhul pole võimalik "seinte ja põranda erinevat vajumist"-nad vajuvad koos. See on võimalik kuuest joonisest ainult c-variandi puhul. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Praktilise ehitaja ja teoorias väga suures osas autodidaktida tundsin ennast selles diskussioonis alla jäävat ja pöördusin abi saamiseks interneti poole ja leidsin oma väidetele hulgaliselt kinnitusi juba esmasel põgusal otsimisel:
Eesti oma tootjad
Thermisol - http://www.thermisol.ee/?op=body&id=47
Isover - http://www.isover.ee/ee/Projekteerijale ... %b5randad/
http://www.virkus.com/madal_vundament.html
Venemaalt - http://new.kesoro.ee/gfx/upl/Penoplex.pdf
Olgu pealegi, need põhiliselt tootjad, aga raskekahurvägi:
Norra ehitusuuringute instituut:
http://tjenester.byggforsk.no/prosjekte ... 202005.pdf
USA elamuehituse ja linnaarengu büroo madalate vundamentide planeerimise juhis:
http://www.cs.arizona.edu/people/jcropper/desguide.html
kus vundamendi vahele valatud põrand on CONVENTIONAL ehk tavaline, traditsiooniline vms
jne
Iseenesest lõputult palju põnevat lugemist (mulle täielikuks üllatuseks tehakse ameerikamaal madalaid soojustatud vundamente PUIDUST). Esmasel põgusal lugemisel tundub, et nendes artiklites on põrandad seintest, vundamentidest teadlikult lahutatud ja põhipõhjus on külmasild
Madalseis ehituses omab ka teatud positiivset poolt, on aega tegeleda enesetäiendusega, tänud.

Tere. Selliseid madalvundamendi lahendeid võib leida internetist palju. Paljud müüjad (s.h. ka eelnimetatud) on oma lahendused kohandanud vastavalt "ehitustavale". Milleks ujuda vastuvoolu, see ei too midagi sisse. Või kui, siis kauges tulevikus, aga selleks ajaks võib jälle ju ümber kohanduda. Eesti ehituse kvaliteedikriteerium on odavalt, kiiresti , halvasti. Lääne kvaliteedikriteerium on kauakestvus. Millise kvaliteedikriteeriumi võtab inimene aluseks on tema isiklik asi. Kui kiiresti, odavalt ja halvasti, siis jäämegi arutama küsimuste üle, miks vundament on märg, miks põrandaplaat kõigub, miks hydro ei toimi, miks krohv soklil ei püsi, miks on külmasild jne. P.S. Hea meelega ootaks linki, kus ujuv põrand oleks normitud normiga EN või DIN. Lugupidamisega. Alar piirfeld

tänan kõikki vastajaid . aga küsimus jääb ikka õhku . kuhu ma selle põranda plaadi siis toetuma peaks panema ? kuna vundamendi osa tuleb f 5 300 st aga sein f 3 200 st. küsimus selles et tekkib sissepoole ca 10cm laiend. kas ma siis võin panna põranda plaadi sinna laiendi peale kandma panna või ei ?plaat tuleb põrandaküttega. ja kuhu täpselt peaks hüdrolisatsiooni paigaldama?

Võiks ju küsida, et miks ta sul 3-st reast Fibo 5-est tuleb ja sealt edasi fibo3-est ja miks sul see plaat sinna 10 cm peale toetuma tuleb.

Et kust sa võtsid info, et nii teha ja miks sa sealt edasi rohkem enam infot ei saanud?

Et kõigepealt tekitad probleemi ja siis hakkad seda lahendama?

Põrandaplaadi võid toetada siis vundamendiääre peale ,kui sul on põrandaplaat projekteeritud nagu tavaline raudbetoonist isekandev konstruktsioon.Ehk maakeeles: sina mitte ei või oma jalgealust õõnestada ilma targemate ja õppind meeste käest arupärimatta.Ära seda siin voorumis küll otsusta, kuda oleks õige. Siin neid iseakanu inseneerisid ,kes sind võiva vääga eksitada.

insenoor kirjutas:Põrandaplaadi võid toetada siis vundamendiääre peale ,kui sul on põrandaplaat projekteeritud nagu tavaline raudbetoonist isekandev konstruktsioon.Ehk maakeeles: sina mitte ei või oma jalgealust õõnestada ilma targemate ja õppind meeste käest arupärimatta.Ära seda siin voorumis küll otsusta, kuda oleks õige. Siin neid iseakanu inseneerisid ,kes sind võiva vääga eksitada.

Lõpuks ometi on kuulda mõistuse häält.