Ehitusfoorum

Ahoi meistrid pottsepad.

Keset tuba on kandev fibost seinajupp. Yhele poole fibo seina laob kahe lõõriga korstna ja teisele poole ehitab ahju. Maja on kahekordne.
Selle olukorraga seoses tekkis kysimusi.

1. Kas Schiedel kortna võib julgelt vastu fibo seina laduda ja koos seinaga ära krohvida?
2. Suitsu väljatõmbe üleminek tuleks panna vististi korsta alla otsa?
3. Kuhu on mõistlik paigaldada siiber? Esimesele korrusele või teisele?

Tänud.

Mul omal Chiedel korsten 2lõõri+ventlõõr.Pikkust korstnal ´ca 9meetrit. Siiani olen rahul. Tsipa kalllis tundus esialgu aga
paari päevaga oli asi valmis ning ega seda silikaadist laotud korstent odavamalt ei saa+meeletu töö ja kivide ja seguga mässamine.

1.korstna võid vastu vaheseina laduda küll aga seda eeldusel et korsten on korralikult toestatud esimese korruse vahelaetalade külge
ning teisel korrusel sarikate külge. Chiedelil olemas endal ka sellised spetsiaalsed metallvinkel kinnituskomplektid aga need siga kallid.
2. Korstna kõige alla ehk siis esimesse plokki läheb puhastusluuk ja kondentsvee ärajuhtimis alus. Alates teisest plokist võid siis hakata ühendustoru paigutama.
3. Siiber ikka esimesele korrusele, kas kuskile ühendustoru juurde vms. Mida see siibri teisele korrusele paigutamine annab.

...vot sellisest tuumafüüsikast annab ikka tõetera välja sõeluda...

Äkki räägid oma tuumafüüsikast täpsemalt ?
Hetkel jääb nagu pisut arusaamatuks ?

sepikoda kirjutas:Äkki räägid oma tuumafüüsikast täpsemalt ?
Hetkel jääb nagu pisut arusaamatuks ?

Paraku ei oska, kuna ei tea tuumafüüsikast essugi!
Kes ehituskonstruksioone jagavad need oskavad sulle ka täpsemalt asja olemust selgitada.

No aga nahhui siis sul vaja kommenteerida on kui sa reaalselt Chiedel moodulkorstnaga kokku puutunud ei ole.
Anna parem küsimuse küsijale siis ise 3 asjalikku vastus kui minu vastused nii idiootlikud tundusid.

Ootan huviga ja arvan et ka küsija "Kylaline kylast" ootab huviga.

Jama jah! Mõtlen nüüd tõsiselt kuda tekkinud olukorrast välja tulla, ehk laenaks Hiiult tema motot: "Tegelikult olen ma loll!" Kas see lepituseks rahuldab?

[quote="Kylaline kylast"]Ahoi meistrid pottsepad.

Keset tuba on kandev fibost seinajupp. Yhele poole fibo seina laob kahe lõõriga korstna ja teisele poole ehitab ahju. Maja on kahekordne.
Selle olukorraga seoses tekkis kysimusi.

1. Kas Schiedel kortna võib julgelt vastu fibo seina laduda ja koos seinaga ära krohvida?
2. Suitsu väljatõmbe üleminek tuleks panna vististi korsta alla otsa?
3. Kuhu on mõistlik paigaldada siiber? Esimesele korrusele või teisele?

Tänud.[/quote


1. Ikka võib vastu seina laduda, aga peaks olema kandvast seinast eraldatud vundament. Sama ahjuga teiselpool seina.
2.Ahju viimalõõr sõltub ahju tüübist, et millisele kõrgusele see tuleb. Üks või kaks väljundit.
3.Siiber(siibrid) on mõistlik paigaldada ahju väljundile.


Mingil juhul ära seo oma korstent jäigalt vahelagede ega katuse konstruktsioonidega

Schiedelil omal siibrid komplektis.Kallid küll,aga ühekorra ju paigaldad selle korstna.Siibrite paigutamisel lähtu sellest et endal kamina-ahju juures kõige mugavam kasutada.Teisel korrusel siiber tõesti mõtetu selle korstnatüübi juures.
Tähelepanelik ole paigaldamise ja paigaldajate juures.Mul on olnud endal juhus,kus sisemine moodullõõr paigaldati ilma seguta.Ja korsten hõre,mis hõre.Avastasin selle alles siis kui kamin juba püsti oli.Ja maja valmis.Käed tõmbuvad siiamaani rusikasse ja uni läheb öösiti ära,kui meenutan.
Avad olgu kohe õige kohapeal(ehk otsi varakult kindel pottsepp,kes sulle õiged kohad kätte näitab ja töö viisakalt ära teeb).
Ja korstna pitsile pööra juba korstent ostes tähelepanu.Kas laod kivivoodri ümber või mitte(selleks eraldi kivide toetamiseks toetusega detail.Ainult moodul tundub kuidagi väga kitsas olevat hiljem(aga see maitse asi).
Loomulikult on võimalik kõik lisajupid ka põlveotsas valmis nikerdada(siibrid ,ühendused,kandealused ,puhastusluugid jne).Aga kas see kõik väärib hilisemat tuletõrje ja päästeametiga sekeldamist maja vastuvõtmisel.Pluss oma turvalisus.
Minuarust pole säästmise koht.

1. Kas Schiedel kortna võib julgelt vastu fibo seina laduda ja koos seinaga ära krohvida?

See korstna osa mis jääb ahjust tulevast torust ülespoole, hakkab kerkima ja langema.
Kui kõvasti ahju kütad siis laguneb seina ja korstna ühendusnurgas krohv ära.

Võibolla avaldub see ainult kerges praos ja pole hullu..
Endal oleks pohhui aga mõned ju pahteldavad oma kipskarkasse nagu lollakad siin...

Tänud vastamast.

Korsten on juba ostetud(rondo pluss vent lõõriga). Võtsin schiedeli enda siibri ja kaks nõgiluuki.Suurt puhastusluuki ei hakanud võtma selle robustse väljanägemise ja mõttekuse tõttu. Nõgiluugid on sellised kenad 15x15cm mustad malmist luugid mille kaudu ka edukalt tahma või korstansse kukkund varese kätte saab.
Kuna katus on sbs lamekatus siis pitsi tellistega dekoreerida pole vast mõtet. Krohvin ta lihtsalt ära.
Kondentsvee potti mul ei tule. On taldriku moodi ümmargune keraamiline alus mille liimib esimese toru alumisse otsa.
Võtsin kandlilise tulikivi tyypi ahjude yhendustoru ja kui panen selle teise plokki (sel juhul jääb ühendus põrandapinnast 33cm) On see ok?
Siibri paneb siis esimesele korrusele nii 1,8m peale, et omal mugav ja lapsed ei saaks siibrile käsi kylge.

See, et korsten kerkima ja langema hakkab ei saa moodulkorstna puhul tõsi olla. On tal ju sees villaga isoleeritud spets torud mis siis vabalt paisuda ja kahaneda saavad. Mantelplokk ise ei saa mingit erilist kuumust.

Täpsustasin Tulikivi spetsiga asja.
Soovitati panna yhendustoru ülemine siseserv põranda 0-st 37cm kõrgusele, kui ahju ja korstna ühendus on läbi 200-se seina, nagu mul on.
Kui korsten on otse ahju tagaküljes siis võib yhenduse ylemine siseserv olla 35cm põranda nullist.

Kylaline kylast kirjutas:Tänud vastamast.

Korsten on juba ostetud(rondo pluss vent lõõriga). Võtsin schiedeli enda siibri ja kaks nõgiluuki.Suurt puhastusluuki ei hakanud võtma selle robustse väljanägemise ja mõttekuse tõttu. Nõgiluugid on sellised kenad 15x15cm mustad malmist luugid mille kaudu ka edukalt tahma või korstansse kukkund varese kätte saab.
Kuna katus on sbs lamekatus siis pitsi tellistega dekoreerida pole vast mõtet. Krohvin ta lihtsalt ära.
Kondentsvee potti mul ei tule. On taldriku moodi ümmargune keraamiline alus mille liimib esimese toru alumisse otsa.
Võtsin kandlilise tulikivi tyypi ahjude yhendustoru ja kui panen selle teise plokki (sel juhul jääb ühendus põrandapinnast 33cm) On see ok?
Siibri paneb siis esimesele korrusele nii 1,8m peale, et omal mugav ja lapsed ei saaks siibrile käsi kylge.

See, et korsten kerkima ja langema hakkab ei saa moodulkorstna puhul tõsi olla. On tal ju sees villaga isoleeritud spets torud mis siis vabalt paisuda ja kahaneda saavad. Mantelplokk ise ei saa mingit erilist kuumust.

Shiedel korstna mantelploki temperatuur ei sõltu absoluutselt kütmisest.
Mul katlamajas 10 ribiga 50kw katel täpselt samal korstnal (rondo plus) taga ja kui oled kasvõi pool päeva kütnud siis korstna plokkide temperatuur jätkuvalt sama mis nö. toatemperatuur.
Ühesõnaga see samott-toru koos kivivillaga elab seal korstna sees oma elu ja matelplokki see ei puutu.

CHIEDEL moodulkorsten tuleb raudselt talade vahele jäigalt kinni fikseerida !!!

Kui ei usu, siis alusta korstna paigaldamist... lao korsten näiteks 5 meetri kõrguseks... nüüd mine teisele korrusele ja liiguta korstent kõige ülemisest plokist...
Siis näed mis juhtub korstnaga kui see on fikseerimata vahelae talade külge.

Ehk piisab, kui teha talade või fermide vahele prussidest või laudadest kast ümber korstna. Kast olgu korstna ristlõikest igast kyljest 5cm suurem mille vahele sätib tulekindlast materjalist klotsid. Ülejäänud vahed lasta täis tuletõkke vahuga või toppida villa täis.

sepikoda kirjutas:Shiedel korstna mantelploki temperatuur ei sõltu absoluutselt kütmisest.
Mul katlamajas 10 ribiga 50kw katel täpselt samal korstnal (rondo plus) taga ja kui oled kasvõi pool päeva kütnud siis korstna plokkide temperatuur jätkuvalt sama mis nö. toatemperatuur.
Ühesõnaga see samott-toru koos kivivillaga elab seal korstna sees oma elu ja matelplokki see ei puutu.

CHIEDEL moodulkorsten tuleb raudselt talade vahele jäigalt kinni fikseerida !!!

Kui ei usu, siis alusta korstna paigaldamist... lao korsten näiteks 5 meetri kõrguseks... nüüd mine teisele korrusele ja liiguta korstent kõige ülemisest plokist...
Siis näed mis juhtub korstnaga kui see on fikseerimata vahelae talade külge.

puidust roovidega fikseerimist soovitab alternatiivina ka schiedel ise.

Kuigi ploki temperatuur kütmisel ei tõuse siis jah,
isolatsioon tee kindlasti tulekindel, seda nõuab seadus ning siis omal ka süda rahul, et mingit jama ei juhtu.

Eks sa oled kindlasti schiedeli manualiga juba ka ise tuvunud kuid siin siis mõne sõnaga korstna
vahelagedest läbiviimisel ja fikseerimisel:

http://reklaam.dxmeedia.ee/Schiedel_kor ... rimine.pdf

Juhin tähelepanu viites antud mineraalvilla mahukaalule(100 kg/m3) ja paakumistemperatuurile(900"C).Sellega kiputakse kõige sagedamini patustama.(usun ,et teadmatusest.Mitte meelega)
Tuletõkke vaht ei ole seal ehk minuarust õigustatud.Tuletõkkevahul üks omadus: ta hakkab teatud temperatuuril(200 kraadi oli see vist)paisuma,et takistada õhu juurdevoolu .Metallist garaaziuste ja katlamaja uste tihendamiseks ehk õigem koht.
Ostes vahtu või villa kindlasti konsulteeri spetsialistiga täiendavalt.

See, et korsten kerkima ja langema hakkab ei saa moodulkorstna puhul tõsi olla. On tal ju sees villaga isoleeritud spets torud mis siis vabalt paisuda ja kahaneda saavad.

Eks ta oleneb kui palju kütad.
Mul on sauna korsten ja sai natuke lollisti tehtud. Nüüd paistab korstna kõrvalt sein läbi.
Aga eks sauna köetakse ka suht kõvasti ju vahest

Mul katlamajas 10 ribiga 50kw katel

Katelde suitsugaaside temperatuur ei ole mitte mingit moodi võrreldav tavaliste ahjudega.

Hr.Schiedel räägib siin juhusest, kus korstna sisemine toru paigaldati ilma seguta. Kahjuks ta ei räägi kuidas ta oma mure lahendas. Mul teine mure. Lasin ehitada mantelkorstna, kuid ei osanud kontrollida teostatavat tööd. Hiljem avastasin, et korstna sisemine toru oli paigaldatud valepidi. Nüüd on probleem selles, et kui korsten pigitab, siis pigi jookseb korstna sisemise toru ja mantelploki vahele. Korstent maha lõhkuda ei taha. Pigitamise vastu ei oska ka midagi teha, sest pliidil on taga boiler, mis kütmise alguses jahutab küttegaasid korralikult maha. Milline võiks olla lahendus?
Sisemine manteltoru on läbimõõduga 160 mm. Kas oleks mõeldav paigaldada selle sisse metallhülssi?

Tere.
Kui sul sellesse lõõri tuleb ainult pliit sisse, siis kannatab hülssi kasutada.Läbimõõdu poolest küll.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar