Milline küttepuu on siis kõige parem ja efektiivsem?

[-BADBOY12-]

Küsiks siis mis puudega keegi kütab oma katlaid ,ise proovisin metsakuiva kuuske aga tundub et pole kõige efektiivsem. Üks tark ütles et kasega pole mõtet üldse kütta see lõhub liiast .!?

[Aleks]

Küsiks siis mis puudega keegi kütab oma katlaid ,ise proovisin metsakuiva kuuske aga tundub et pole kõige efektiivsem.

Kütteväärtus (MJ/kg) on meil kasvavatel puudel enamvähem ühesugune, küll aga on puidu tihedus puuliigiti erinev. Kuuske pead jälle rohkem alla pilduma, kui kaske.

Üks tark ütles et kasega pole mõtet üldse kütta see lõhub liiast .!?

Ma julgeks jälle öelda, kui üldse mitte kütta, siis on ka jama. Küta aga kasega julgesti. Ei tee see midagi halba.

[Raulka]

Mina kütan saarega. Hind oli kallim kui lepal.
Valge lepaga küttes läks 2x rohkem katlatäisi kui saarega. Hind saarel aga pole 2x kallim.
Saepurubrikettil ja pelletil 10% niiskuse juures MJ/kg suurem kui mistahes halupuul.

[Busta]

Kui tõlgendada küsimust grammatiliselt õigesti (Milline küttepuu= milliste omadustega), saab vastata vaid ühe lausega: kuiv küttepuu.

Ehk küsija täpsustab, mida ta teada tahab.

[Külaline]

Kõige efektiivsem meil levinud küttepuu on mänd. Kuna aga meil on küttepuu peamine turustusühik ruumimeeter, siis on kasulikum osta see ruumimeeter milles puit rohkem kaalub..... kui aga tehing tehakse ntx kaalu järgi, siis on mõtekam osta ennam tonn mändi, kui tonn saart,kaske või midagi muud.

taastaja

ps. siin on silmas peetud ainult puidu absoluutset kütteväärtust. Kas aga mänd on küttepuuna igale küttesüsteemile parim, on iseasi.

[Teinekülaline]

Lisaks vestlusele hagu:
Männi ja kase kuivaine kütteväärtus on 19,4 MJ/kg aga on veel miskit paremat. Nimelt kasekorba kütteväärtus olevat koguni 28,4-29,4 MJ/kg

[RaivoTartust]

Mina olen kütnud kasega.. ja isiklikust kogemusest ytlen et minu 2000L akupaak saab kiiremini üles köetud kui lepa,männi seguga.. tegin spetsiaalselt proovi. Aga kõige olulisem on, et puit oleks kuiv
kui kytsin puiduga mis oli garaaziz ( soojas 21c ) läks mul kuskil 4 ruumi kuus kui võtsin kuurist mis väljas oli ka aasta seisnud 5 ruumi. Maja on uus vatsist. esimesel põrandakyte teisel radikad.200m2 köetavat pinda

[Külaline]

Raivo on õigus. Kui võtama 4 ruumi kaske, siis selle kaal õhukuival on nii 1800 kilo. Lepp ja mänd on üheraskused ja 4 ruumi kaalub nii 1400 kilo. Ehk kases on sama ruumala juures tahket ainet rohkem sees ja see põledes annab ka rohkem sooja.
Aasta väljas seisnuid küttepuud ei ole veel kuivad. Kel on puugaasi- või altpõlemisega katlad need saavad sellest hästi aru, kui leek pole see, mis peaks.

taastaja

[raimz]

pakutakse kuiva kuuske 200.- ruum. Kas on mõtet paljalt kuusega kütta? Ära ei tõrvata-pigita? Katlaks Viadrus U22.

[SillaroZ]

Mina olen kaske-leppa segi ajanud... Tundub, et need annavad kõige paremini " laksu"
Mida kuivem seda parem... selles on õigus.

[raimz]

aga küsimus kuuse kohta! Kuidas selle kütmisega on?

[vip001]

...või ei ole vist puhtalt kuusega hea kütta...peaks vist siiski segamini panema näiteks lepaga...aga oskab keegi öelda kas tal kütteväärtus suurem kui lepal?

[tcumen]

Tegelt on vist nii, et küta millega tahad või mida soodsamalt või mugavamalt kätte saad.
Katlas põletamiseks on kõige olulisem niiskusesisaldus ja energiasisaldus ehk kütteväärtus (siin kuskil oli sel teemal päris pikk jutt ka).
See, kui palju miski puuliik katelt tahmab, sõltub paljuski ka põlemisrežiimist.

Vanema põlve pottsepad soovitavad aegajalt kütta kuiva haavaga, pidavat tahma välja põletama/lõõre puhastama. Aga see soovitus käis rohkem traditsiooniliste kollete (ahjud, pliidid , kaminad) kohta.
Olen kuulnud ka soovitust meie mail kütteks harva kasutatavate puuliikide (sirel, sarapuu, jt. suurema tihedusega asjad) kohta.Et kivikoldes ei maksa väga suure kütteväärtusega asja põletada; saad koldest lahti.
Samas meil levinud tahkeküttekatelde kohta see jutt kindlasti ei kehti. Need enamasti projekteeritud kivisöe tarvis.

[raimz]

Tegelt on vist nii, et küta millega tahad või mida soodsamalt või mugavamalt kätte saad.
Katlas põletamiseks on kõige olulisem niiskusesisaldus ja energiasisaldus ehk kütteväärtus (siin kuskil oli sel teemal päris pikk jutt ka).
See, kui palju miski puuliik katelt tahmab, sõltub paljuski ka põlemisrežiimist.

Vanema põlve pottsepad soovitavad aegajalt kütta kuiva haavaga, pidavat tahma välja põletama/lõõre puhastama. Aga see soovitus käis rohkem traditsiooniliste kollete (ahjud, pliidid , kaminad) kohta.
Olen kuulnud ka soovitust meie mail kütteks harva kasutatavate puuliikide (sirel, sarapuu, jt. suurema tihedusega asjad) kohta.Et kivikoldes ei maksa väga suure kütteväärtusega asja põletada; saad koldest lahti.
Samas meil levinud tahkeküttekatelde kohta see jutt kindlasti ei kehti. Need enamasti projekteeritud kivisöe tarvis.

Mõnesmõttes mõistlik jutt. Sina arvad siis et võib kuusega kütta küll? Seda tean jah et kütus peab võim. kuiv olema muidu hakkab pigitama. Okaspuud ajavad jälle tõrva välja. Peaks vb ikkagi kuuske lepa või muuga segi panema. On kindlam.

[viisik]

Lisaks vestlusele hagu:
Männi ja kase kuivaine kütteväärtus on 19,4 MJ/kg aga on veel miskit paremat. Nimelt kasekorba kütteväärtus olevat koguni 28,4-29,4 MJ/kg

kask või lepp võiks olla kõige sobivamad , kask tahmab veidi rohkem aga parim võiks olla lepp
http://www.kuttepuud.com

[vaaderman]

minu pikaajalised katsetused on näidanud, et saar on kõige valusama tulega
kask on katla jaoks väga hea, eriti 2-3 a. kuivanud

[aivar00]

Mina kütsin kunagi Bullerjani ka vahepeal okaspuuga. Ei mingit probleemi, kui puit kuiv on. Ometigi Bullerjan ei põleta nagu katel vaid vinnutab.
Sõber katsetas paar aastat tagasi turbarabast välja juuritud kände katlas kütta. Need on puhtalt vaiku täis, kuid kuumuse andsid praktiliselt nagu kivisüsi. Teine tuttav tõi ka ja toppis sauna kerise alla. Keris läks tulipunaseks nagu keeduvähk. Tähtis on, et kuiv oleks - edasi juba võid kütteväärtust vaadata. Metsakuiv okaspuu aga on nagu säraküünal. Kui aga on odavalt käes (oma mets) või pakutakse soodsalt, siis tuleb lihtsalt veidi tihemini katlamajas käia...