Ehitusfoorum

Tere,

Kas oleks mõeldav selline võimalus, et keldrist tõmmata vent. torud pumba taha. Tegu täiskeldriga ja temperatuur kindlalt koguaeg plussis. Saaks ühtlasi lahendatud keldri ventilatsiooni pluss lisajõudu õhusoojale. On äkki keegi proovinud ja kas on ka tulemust?

Tänades

Ja kindlasti saab, kuid see effekt võib kesta ainult pool päeva. Kuna siis saab keldrist soojem õhk otsa, kelder muutub sama külmaks nagu õues, algab maja konstruktsioonide mahajahutamine ja küttevajaduse suurenemine maja teistel korrustel. Tulemus on on kindlasti suuremad küttearved kui olid ja keldri remondivajadused algavad kevadel kui see sügavkülmkamber ülesse sulab.

Mokejev kirjutas:Tere,

Kas oleks mõeldav selline võimalus, et keldrist tõmmata vent. torud pumba taha. Tegu täiskeldriga ja temperatuur kindlalt koguaeg plussis. Saaks ühtlasi lahendatud keldri ventilatsiooni pluss lisajõudu õhusoojale. On äkki keegi proovinud ja kas on ka tulemust?

Tänades

Tegelikult uskumatu, et selliseid teemasid kerkib siin iga paari nädala tagant. Ma ei viita mitte küsimusele "kuidas efektiivsust tõsta" või just nö "lahendustele", mida pakutakse.
Loogiliselt mõeldes saab pakkuda väga lihtsat võimalust, mis tõepoolest peaks ka töötama: vali välisseadmele õige asukoht. Sõltuvalt asukohast võib päiksepaistelisel talvepäeval temperatuuride erinevus olla päris suur. Kui välisseade asub hoone põhjaküljel otse maapinna läheduses, siis tuleb leppida ilmajaama poolt väljastatavate temperatuuride (või isegi hullemaga). Kui aga seade asub hoone lõunaküljel keset suuremat tumedamat pinda võib "välistemperatuuris" võita vabalt 5-10 kraadi.

Mõte liigub õiges suunas, Lõuna-eestis mehed paigaldavad vent-agregaadi sisse-tõmbe majast eemale,ühendus kapi ja majaga toimub maa alt.Point on selles, et maa all toimuks õhu eelsoojendus.Suvel aga vastupidi jahutus.Nutikas lahendus .

2korda2 kirjutas:Tegelikult uskumatu, et selliseid teemasid kerkib siin iga paari nädala tagant. Ma ei viita mitte küsimusele "kuidas efektiivsust tõsta" või just nö "lahendustele", mida pakutakse.
Loogiliselt mõeldes saab pakkuda väga lihtsat võimalust, mis tõepoolest peaks ka töötama: vali välisseadmele õige asukoht. Sõltuvalt asukohast võib päiksepaistelisel talvepäeval temperatuuride erinevus olla päris suur. Kui välisseade asub hoone põhjaküljel otse maapinna läheduses, siis tuleb leppida ilmajaama poolt väljastatavate temperatuuride (või isegi hullemaga). Kui aga seade asub hoone lõunaküljel keset suuremat tumedamat pinda võib "välistemperatuuris" võita vabalt 5-10 kraadi.

Õhusoojuspump kasutab liikuvat õhku, mis on reeglina mõlemas ilmakaares üks. Päike soojendab üles pinnad. On isegi vastupidine loogika, kus väidetakse, et kui õhusoojuspump paigaldada lõunapoolsesse külge, võib see lühendada sulatustsüklite pikkust, ning seade ei sulata korralikult. Ise ei oska ka seda väidet kinnitada. Meil ei ole sellist probleemi esinenud. Küll aga on meil olnud probleemid, kui hakata keset talve kalorifeerile sooja õhku peale puhuma. Seade hakkab jäätuma ja kui see õhk veel sisaldab veeauru, siis rikub ära elektroonika.

Kas lihtne ventilatsioon keldris teeb sellest sügavkülmkambri? Sügavkülmkambriks saaks ehk siis kui ma välisosa tervenisti keldri paneks. Hing on kord selline rahulolematu, et isegi head asja peab saama veel mingit moodi paremaks muuta. Sise- ja välisosa vahelt jooksva toru matmine on ju ka täitsa mõeldav võimalus.
Niiskusega Elektroonika rikkumisega riskida ei tahaks. Aga andke ikka teada kui teate veel võimalusi hea asja paremaks muutmiseks!

Tänades

Kui sa tõmbad ruumist õhu välja, siis peab sinna ju täpselt sama palju asemele tulema. Vastasel juhul tekib vaakum. Reeglina tuleb kompensatsiooniõhk välisõhuna kompenseerida.

Sise- ja välisosa vaheline torustik on talvel ligikaudu 50C, pinnasesse maetud trass oleks hoopis soojuskadu.