Ehitusfoorum

On vannitoas põrandaküttega betoonpõrand, kütet pole veel sisse lülitanud (pole vaja olnud). Pool aastat on möödas ja nüüd on plaatimine käes. Sellega seoses on tekkinud küsimus: kas plaatimise ajal on vaja küte sisse lülitada (ca 20-25 kraadi hoidma) või ei tohiks? Olen lugedes mõlemat soovitust näinud aga mitte põhjendusi.
Kas keegi oskab mind valgustada?

Ma ei tea küll kust sa sellist asja lugenud oled aga PÕRANDAKÜTET EI TOHI SISSE LÜLITADA. Plaatimissegu peab kuivama omale loomiluk moel ja kiirusel.

See küll mingi rusika reegel ei ole.Vahet ei ole kas on küte sees või ei ole.Ise plaatisin talvel kui elasin sees ja põrandasse läks u. 30 kraadi.Mitte midagi ei juhtu.Segu peab olema ainult õige.

virgor kirjutas:See küll mingi rusika reegel ei ole.Vahet ei ole kas on küte sees või ei ole.Ise plaatisin talvel kui elasin sees ja põrandasse läks u. 30 kraadi.Mitte midagi ei juhtu.Segu peab olema ainult õige.

See on "rusikareegel"! Enne plaatimist põrandaküte lülitada välja ja sisselülitada mitte varem kui üks nädal peale plaatimist. Põranda temperatuuri tõsta järkjärgult. Aga las targad teevad nii nagu tahavad!

Minu meelst enamus plaatimisesegu tootjaid ütleb, et enne plaatimist küte väljalülitada ja siis nädala pärast sisse.

Tean ka seda kui targalt on tegutsetud kui vannituppa valatakse põrand koos küttega ja kohe peale valu antakse soojaga takka et kiiremini kuivaks. Aga jah. Vaielda ei viitsi. Igaüks tehku nii nagu heaks arvab. Tulevikus ongi tööd rohkem.

külaline2 kirjutas:

virgor kirjutas:See küll mingi rusika reegel ei ole.Vahet ei ole kas on küte sees või ei ole.Ise plaatisin talvel kui elasin sees ja põrandasse läks u. 30 kraadi.Mitte midagi ei juhtu.Segu peab olema ainult õige.

See on "rusikareegel"! Enne plaatimist põrandaküte lülitada välja ja sisselülitada mitte varem kui üks nädal peale plaatimist. Põranda temperatuuri tõsta järkjärgult. Aga las targad teevad nii nagu tahavad!

Ma ei pea ennast targaks,vaid räägin praktikast.Teooria on sul õige aga ma ju kirjutasin,et ei juhtu midagi kui küte sees.Kui ikka proovinud ei ole siis pole ju mõtet vaielda.Isegi põranda valuga on nii,et kui paar nädalat kuivab võid kohe lasta 30 kraadi sisse,praod tulevad nii või naa(pole mõtet väita et pragisi ei tule)

Rusikareegli iva peaks pigem peituma selles, et põrand ei tohiks plaatimise hetkel olla õhutemperatuurist soojem. Vastasel juhul hakkab segu kiiresti kuivama (mitte kivistuma), tõmmata "naha" peale ning nake plaadiga võib kasin jääda. Mida jahedam on plaaditav pind, seda kauem on segu töödeldav ning seda kauem ka kivistub (loe: tugevam saab).

See on minu, kui plaatimise alal teoreetiku, arvamus. Võib vabalt vastu vaielda.

Tänud vastajatele!
Nüüd ma olen siis targem ja tean, et küte tuleks pigem väljas hoida.

Kui on tegemist maasoojuspumbaga, kuidas siis tehakse? Jäetakse talvel kogu maja külma kui tahta talvel teha Ei piisa, et konkreetset ruumi ei küta, kui teiste ruumide tagasivoolud läbivad plaaditavat ruumi.

Ceresit CM17 manuaalis on kirjutatud:
------------------------------------------------------------------
Töid tuleb läbi viia kuivades tingimustes, kui õhu ja töödeldavate
pindade temperatuur on + 5° kuni + 25 °C. Kõik siinkohal ära
toodud andmed kehtivad temperatuuril + 23 °C,
-------------------------------------------------------------------

Selleks, et saada pakendil kehtivaid ideaalandmeid peaksin põrandakütte tõenäoliselt tänaste tingimuste puhul sisse lülitama? Põrandaküttest pole sõnagi. Samas kunagi plaatisin ühe mitu korda odavama seguga ja seal oli kohe kirjas, et põrandaküte peab olema välja lülitatud? Tundub, et segudel ja segudel on vahe. Enne plaatimist peaks manuaali lugema kindlasti. Antud segu puhul pole tõenäoliselt oluline kas põrandaküte on sees või väljas vaid oluline on näidatud temperatuurivahemik. Seega talvel kui kütet välja võtta ei saa näieks torude külmumisohu tõttu tuleks kasutada segusid mis võimaldaks plaatida soojemal temperatuuril.

Miks ei saa kütet välja võtta? Ühe kontuuri kaupa teed siis. Kollektorist või puldist keerad kütte maha.

Kui tegu on uue valatud põrandaga, siis soovitav on eelneva nädala jooksul põranda temperatuur järkjärgult maksimumi tõsta ning seejärel maha keerata, et oleksid toimunud esimesed suuremad deformatsioonid.

Muidugi eeldusel, et kivistumise periood on olnud ja plaat on saavutanud oma nõutud tugevuse.

Ka ceresiti ja muude veel paremate segude kasutusjuhendis on kirjas põrandakütte väljalülitamine. See on vajalik maksimaalse nakke saavutamiseks, see nake saavutatakse peale esialgset kivistumist mitte kuivamist.

Samuti on see vajalik mahukahanemise kahjustuste vältimiseks. Kui põrand on 30 kraadi ja jahtub 5 peale , siis kokkutõmbuv betoon põhjustab suuremaid kahjusid plaatidele kui 0 kraadilt 30 klraadile tõusev betoon.

Kui tagasivoolud läbivad põrandat, siis ilmselt on mõistlik alandada küttetemperatuur nõnda, et tagasivool oleks mõistliku temperatuuriga. Reeglina on tagasivool alati oluliselt jahedam, eriti soojuspumbaga.

Tegelikult tõesti pole vahet kas küte on sees või mitte. Lihtsalt kui küte väljas, saab tööga hakkama ka oskamatum meistrimees. Selle tekstiga segukotil, vähendavad tootjad pretensioonide arvu. Olles ise plaatinud ka kesksuvel hispaanias, oli ainukeseks nõudeks et töö toimuks vilus. Oluline on, et plaadi, liimisegu ja plaaditava pinna temperatuurid oleksid ligilähedased. Mida kõrgem on temperatuur, seda liimjam ja vedelam peab olema segu, vältimaks nahkumist. Segu ette kammimine ja plaatimise tempo peavad olema tasakaalus. Ehitus standardid näevad ette põrandaplaadi ja liimisegu katvuseks 100%, seinaplaadil 80%.
Suurim viga mis tehakse on betoonipinna ebapiisav karestus või tsemendiliimi eemaldamatta jätmine, mistõttu tulevad plaadid lahti põrandast koos plaadiliimiga. Suuremate ruumide puhul jäetakse teinekord tegematta ka temperatuuri vuugid.