Ehitusfoorum

tere tere, foorumlased.

Kuidas oleks õige soojustada vähendatud sügavusega, tuulutatava põrandaga vundamenti? (kas siis taldmikule tuleb mõlemalt poolt-nii seest, kui ka väljast panna horisontaalne soojustus. Ja olemata võib olla vertikaalne vundamendi soojustus.)

Tere-tere.
Palun tuua ikka terve probleem välja.
Milline on praegune olukord ?
Miks on vundament vähendatud sügavusega ?
Kas maja on puitkarkass, palk, kivisein või midagi muud ?
Kui tuulutatav põrand näiteks palkmajal siis ei ole vundamendi soojustamisel mõtet, vähendatud sügavusega konstruktsioone peaks nii Maxit Estonia , Columbia kivi ja teiste kodulehtedel olema.
Vähendatud sügavusega vundamenti soojustatakse külmakergete vältimiseks tavaliselt.

probleem siis selles, et pinnase veetase on liiga kõrge (sademerohkel perioodil ca. 30cm maapinnast), ja seda vett pole drenaaziga kuhugile ära juhtida ka.
Majaks on siis 1,5 kordne puitsõrestikuga väikemaja(80m2).
Huumuskiht on eemaldatud kogu maja ulatuses (varieerub 30-60cm). Edasi on n.ö "kõvakiht", kollakas-punane liivakiht, mille paksus on ca. 50cm. Allapoole sellest on põhimõtteliselt rabapinnas( soine, vesine, pehme)
Auk on täidetud paekivi killustikuga liivakihist kuni peaaegu maapinnani. Lastud aasta aega vajuda.
Edasi siis kevadel rajada selle peale madalvundament (lintvundament- taldmik ja kolm rida Fibo5 250.
peale tuleb siis puitaladega õhutatav põrand.

Ja olekski siis küsimus, kuidas seda õigesti soojustada külmakergete eest? Arvestades ka seda, et maja on külmal perioodil kogu aeg köetud(vist).

Vaata veel ka Reiden Plaat As.

mul sama mõte. Ise plaanin taldmiku soojustamiseks tõsta ka maapinda maja ümber, veaks sinna pinnasetäidet jms., peale mullakihi.

Tere!
Kuigi sul on puitsõrestikuga maja, aga sa ehitad siiski soisele alale,siis parem tee plaatvundament. Plaatvundamendi pead aga projekti alusel ehitama ja ka soojustama. Ma ise olen sama vastiku pinnase peale ehitanud aeroc plokkidest 1,5 kordse maja ja vahelagi on paneelidega.
Ma ei ole küll mingi pinnasespetsialist, aga soojalt soovitan enne sul uurida kõrgaridusega ehitusinseneridelt kas on ikka väga hea mõte teha sinna madalvundament. Madalvundamendi soojustus näiteks siit http://new.kesoro.ee/gfx/upl/Penoplex.pdf
Parimat

NB! Mul on 3 alust RUH 290 vundamendi plokke (290x190x590)pakkuda. Info http://talot.ee/index.php?option=com_co ... &Itemid=37
( sama asi mis fibo 5)


53731329 õhtuti
Ilmar

Maxiti kodulehel on järgmine soovitus:

Vähendatud sügavusega vundament
Alati ei ole vaja kaevata ilma keldrita maja vundamendisüvendit külmumispiirist allapoole. Madal vundament on säästlik lahendus. Võidetakse mullatööde mahus, materjalide koguses ja ehitamise kiiruses. Müürimine toimub vastavalt eelpoolkirjeldatule. Vahetult pinnasele toetatud põranda (4,5,6) kasutamise saab kombineerida madala vundamendiga. Soojuskaod, mis lähevad läbi põranda maapinda, hoiavad ära vundamendi külmakerked isegi siis, kui vundament ulatub 0,6 m sügavusele. Sellise konstruktsiooni puhul on arvestatud, et maja talvel köetakse. Külgnevate külmade ruumide puhul tuleb külmakahjustuse vältimiseks olla eriti hoolikas. Pinnase soojusisolatsiooniks kasutatakse Fibo kergkruusa, mis ei lase maapinnal taldmiku alt läbi külmuda. Kergkruusa kiht (7) ümber vundamendi perimeetri olgu 15–20 cm paksune ja 1 meetri laiune. Nurkades 1,5 m ulatuses tuleb neid mõõte suurendada u 1,2-kordseks. Kergkruusa pealispind olgu kaldu väljapoole ning kaetud geotekstiiliga (8). See väldib pinnase uhtumise kergkruusa graanulite vahele, mis halvendaks soojustusvõimet. Soovi korral võib piki vundamendi välisserva paigutada küttekaabli. Maapinnale vundamendi ümber peab andma väikese kalde majaseinast eemale (1:50) ja vältida tuleb rohttaimede kasvamist sokli vahetus läheduses.

Kahtlane kas see paekivi killustik seal ikka ise seismisega tihedaks vajub. Plaatvundament oleks ehk mõistlikum aga selle all peaks olema kõvaks tambitud liiv. Killustiku vahel võib hakata vesi liikuma ja liiva minema vedada.

Tõsi ta on, et ka mina vibrasin usinasti oma killustiku kihti, ja ka liivatäidet mis plaatvundamendi alla jäi. Aga soojustada võib ka penoga nii vundamendi taldmiku alt kui ümberringi. Eks iga üks vaatab ise, kuidas talle soodsam tundub, fibo või peno.

ehitaja777 kirjutas:Tõsi ta on, et ka mina vibrasin usinasti oma killustiku kihti, ja ka liivatäidet mis plaatvundamendi alla jäi. Aga soojustada võib ka penoga nii vundamendi taldmiku alt kui ümberringi. Eks iga üks vaatab ise, kuidas talle soodsam tundub, fibo või peno.

kas tõesti võib peno panna taldmiku alla? Et trambin killupadja kinni, laotan peno maha ja ehitan peno peale saalungid, armatuuri ja valan? Nii käibki?

Tere. Küsimusele: "Ja olekski siis küsimus, kuidas seda õigesti soojustada külmakergete eest" on kõige kindlam lahend teha nii nagu klassikalised õpikud kirjutavad - tee vundament külmumispiirist allapoole. Siis pole vaja süveneda "spetsialistide" õpetustesse (a'la penoplast maja alla jne). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Härra, Alar!
Teil on õigus, kuid alati ei ole otstarbekas ehitada nii sügavale kui pinnase veetase on kõrge! Minul on samamoodi maja ehitatud maja märgalale kus vesi on 40 cm mulla pealispinnast allpool.

Külaline kirjutas:Tere. Küsimusele: "Ja olekski siis küsimus, kuidas seda õigesti soojustada külmakergete eest" on kõige kindlam lahend teha nii nagu klassikalised õpikud kirjutavad - tee vundament külmumispiirist allapoole. Siis pole vaja süveneda "spetsialistide" õpetustesse (a'la penoplast maja alla jne). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

venelased ütlevad sellise vastuse kohta umbes nii- kak v vodu pjornul

Tere. Veetase pole põhjuseks, et ei saa normaalse sügavusega vundamenti ehitada. Põhjuseks on kas mõttelaiskus või rahaga koonerdamine, kusjuures selle nn madalvundamendiga seotud hilisemad probleemid võivad minna oluliselt kallimaks kui kohe korralik vundament ehitades. Lugupidamisega. Alar piirfeld

Miks seda vett niiväga karta? Sul kedrit pole ja võid betoonvundamendi (vöö) valada (suvel kui veetase kõige madalam), pea asi, et külmumispiirist madalamale. Ja ei juhtu selle betooniga seal midagi. Aga põrandaplaadi valu alla teed korralikult horisontaalse hüdroisolatsiooni kuni vundamendi välis servani. (Soojustuse muidugi ka põranda alla ja väljast vastu vundamenti).

Külaline kirjutas:Tere. Veetase pole põhjuseks, et ei saa normaalse sügavusega vundamenti ehitada. Põhjuseks on kas mõttelaiskus või rahaga koonerdamine, kusjuures selle nn madalvundamendiga seotud hilisemad probleemid võivad minna oluliselt kallimaks kui kohe korralik vundament ehitades. Lugupidamisega. Alar piirfeld

Tere!
Minu vundament on plaatvundament ja raha ma ei taha raisata "AS Vesiehituse" palkamiseks, kuna isegi suvel oli veetase püsivalt samal tasemel. Mõttelaiskuses võid ennast süüdistada kuna ise kirjutasid, et ei pea spetsialisti abi otsima kui teed klassikalise vundamendi. Seda milline veetase on teemaalgatajal krundil ei ole minul teada ja seega räägin vaid oma lähtepunktist. Ja kust sa võtsid, et madalvundament ei ole korralik vundament? Kui teed õieti, siis ei ole ka mingeid nõndanimetatud hiliseimaid probleeme. Sellepärast ütlengi, et tehke projekti alusel, siis ei pea ennast kiruma, et projekti pealt raha kokku hoidsid.
Edu!

Tere. Jõuame filosoofilise arutluseni. "Kui teed õieti, siis ei ole ka mingeid nõndanimetatud hiliseimaid probleeme" jätkub küsimus, mis asi on "õieti" ja millise kriteeriumi järgi võib seda hinnata. Kui me tahame euroopalikku kvaliteeti, siis tuleks lähtuda Euroopa inseneride väljatöötatud lahendustest. Sellega tagame suure tõenäosusega kauakestva lahenduse. Kokkuvõttes ka optimaalse investeeringu, kuna pole vaja hakata hiljem parandama, remontima, ümber tegema vm. Selle "õieti" on fikseeritud vastavates normides. Vundamendi lahendused, nende hydrod ja soojustused on Euroopas kõik normitud. See on ka minu "õigsuse" kriteerium. Eestis on rahasurve nii suur, et terve insenerimõistuse hääl ei kosta ja ehitatakse vastavalt "ehitustavale" - insenerid on rahaga koonerdajate tellijate lõa otsas ja lähevad tellijale vastu kui ta tahab vundamendis kokku hoida. Siit tuleb ka Eesti "õigsus" Madalvundament on selle üks paljudest ilmingutest. Lääne insenerid ei viska kulli/kirja , et kas madalvundamendiga ja ujuva põrandaga tekib probleeme või mitte. Insener peab andma alati toimiva lahenduse. See lahend on nii teoorias kui ka praktikas kontrollitud. Eesti vundamendilahenduste probleemidest võib ka antud foorumist lugeda küll ja küll. Seega toimub meil nii nagu ka mujal valdkondades vundamendilahenduste lihtsama ja odavama lahenduste otsimine, mis tõstab oluliselt konstruktsiooni ebakindlust koos hilisemate probleemidega. Kokku: suurem osa meie vundamendilahendustest ei haaku Euroopa vundamendilahendustega ja kahjukannatajaks jääb selles suures koonerdamise mängus ikka vundamendi omanik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Sul on õigus! Aga kas on sul võimalik tuua välja need probleemid mis Eesti oludes ilmnevad madal ja plaatvundamendiga?

Tere. 1. Külmakerked 2. Märg vundament 3. Plaadi kõikumine 4. Puudulik plaadi hydro P.S. Termini täpsustus : Ujuv põrand ei ole plaatvundament. Plaatvundament on täiesti aktsepteeritav teatud olude puhul. Aga ikka allpool külmumispiiri. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ehk kui konstruktor näeb ette ujuva põranda, võib ta kukele saata, ja tegelikkuses on õigem valada vundamendile toetuv plaat (tihendatud pinnasele), ning siis alles hüdrod/soojustus/küte-kommunikatsioonid ning uus, sedakorda siis ujuv plaat?

Nii oleks kindlam küll- hüdro tegemine kahe valu vahele on hea mõte. Aga 2x betoonivalu teha-see annab rahakotis tunda.

essa kirjutas:Nii oleks kindlam küll- hüdro tegemine kahe valu vahele on hea mõte. Aga 2x betoonivalu teha-see annab rahakotis tunda.

Mul andis see vundamendile tehtav esimene 10cm armeeritud 125m2 betoonplaat (millele läks siis hüdro) tunda ca 45000EEK-i jagu. Sel aastal annaks vast vähem tunda, kuigi samas on vist ka tellijate rahakotid õhemad, seega vahe on äkki sama

A mismoodi see 45k sul siis tunda annab, kui sa tänu sellele plaadile ja plaadipealsele hüdrole-soojustusele saad ära jätta kõik taldmike ja vundamendiplokkide vertikaalsed hüdrod ja soojustused?
Mässavad siin ju kõik oma mummude ja asjadega veel lisaks...
Panevad kergkruusa perimeetrile filterkanga sisse ja mida kõik veel.
Pluss töörahad.
Samas juba plaadi peale hüdrot ja soojustust panna on vist küll maailma lihtsaim tegevus.

sashaobrok kirjutas:A mismoodi see 45k sul siis tunda annab, kui sa tänu sellele plaadile ja plaadipealsele hüdrole-soojustusele saad ära jätta kõik taldmike ja vundamendiplokkide vertikaalsed hüdrod ja soojustused?
Mässavad siin ju kõik oma mummude ja asjadega veel lisaks...
Panevad kergkruusa perimeetrile filterkanga sisse ja mida kõik veel.
Pluss töörahad.
Samas juba plaadi peale hüdrot ja soojustust panna on vist küll maailma lihtsaim tegevus.

No essa ütles ju, et see üks lisabetoonplaat annab rahakotile tunda, ma siis ütlesin,et palju ta umbes tunda annab. Ma alustasin oma välisseinasid vahtklaasi plokkidega ja see andis küll tunda ...

Hüdro panemine oli jah suht hea töö, soojustuse esimese 100mm kihi panemine ka. Teine 100mm kiht oli nats töömahukam, kuna saagisin sinna alumise poole sisse juhtmete, ts.tolmuimeja toru jms jaoks sooned.