Ehitusfoorum

Tere, küsimus.....mis katel oleks hea...põhikütuseliik puu....kas : Atmos , Komforts, Arimax, Baxi. (missugune neist on parim, või mida Teie soovitaksite).........maja on 284 m2, ja mitu KW peaks olema......kui suur akupaak (L).....sooviks väikse võimsusvaruga.tänan vastuste ja nõuande eest ette....

Kõigepealt on vastamiseks vaja teada selle 284m2 maja soojapidavust. Eeldades, et maja on normaalselt (keskmiselt) soojustatud, siis väga üldistavalt, soovitaks katelt 60kw, akupaaki alates 3000l,(väiksemaga ei vea sa ühe kütmisega, suuremate külmadega, ööpäeva küttetsüklit läbi). Kogu selle väga keskmise jutu juures võid arvestada keskmiselt umbes 40 ruumi küttepuid aastas. Minul endal on Komforts 40kW, (köetav pinda 160m2), akupaak 1500l(võiks suurem olla!) Komforts 60kW-isel on hea sügav kolle, saad kuni 70cm pikkuste puudega kütta. Arimaxi ülaltpõlemiskatel on suhteliselt sarnase ehitusega. Arimaxi ja Atmose altpõlemiskatlad on küll pisut suurema kasuteguriga, aga on ka puidu kuivuse suhtes nõudlikumad. Katla tüübi ja võimsuse juures, pead kindlasti ka korstna ehituse ja tõmbega arvestama.

Aarne kirjutas: \CUT\ aga on ka puidu kuivuse suhtes nõudlikumad. Katla tüübi ja võimsuse juures, pead kindlasti ka korstna ehituse ja tõmbega arvestama.

Märga puitu ei olegi mõtet põletada, puu kuivatamine koldes nõuab aga päris palju energiat ja see energia on mahavisatud raha.

Atmos kateldele praegu cerboses kampaania.

Külaline kirjutas:Atmos kateldele praegu cerboses kampaania.

Mul ka Atmos 32 ja halvad kogemused. Enam küll Atmost ei ostaks.
Lubatud ökoloogilisest katlast on küll asi kaugel. Tahma ja suitsu näol saastab keskonda.
Neil kodulehel kirjas:

"Neid katlaid võib õigusega nimetada ökoloogilisteks kütteseadmeteks. Nendes kateldes põletatakse kütteainet kaheastmeliselt. Esimese astme põlemine, ehk primaarne põlemine toimub kütusekambris, mis asub katla ülemises osas. Primaarse põlemise tagajärjel söestub kütus ja eraldub puugaas mis segatakse õhuhapnikuga ning saadakse kõrge kütteväärtusega gaasisegu......
Õigesti reguleeritud põlemisel jääkprodukte tahma ja suitsu näol praktiliselt keskkonda ei saasta."

Nii võiks olla küll, aga lihtsalt selle primaarse põlemise tulemusel eraldub kütusekambris palju tossu (puugaasi) ja selle asemel, et seguneda hapnikuga ta seda ei tee, vaid suurem osa puugaasist-tossust läheb korstnast välja, ajades atmosfääri PALJU tossu. Toss jääb järgi alles siis, kui puud on juba söestunud. Umbes tund kuni kaks. Ma ei tea kas see ongi äkki normaalne.
Proovitud ka mitmes asendis primaarõhuklappi sisse ja väljapoole lükata aga ei midagi.
Testitud kuivade ja märgade puudega. Märgade puuega isegi tossas vähem, kuna ei eraldunud korraga liigselt gaasi. Ainult siis kulus akupaagi kütmiseks rohkem puid. Kütusekambri allosas olevat ava ka kontrollitud, et kinni ei oleks.

Aga asi võibolla selles, et juhtus selline partii katlaid mingi konstruktsiooni veaga ja just sellest partiist tahetakse lahti saada mida praegu väidetavalt soodushinnaga müüakse. Arvatavasti kinnisvaranull ka käes neilgi.

Kõigepealt Külalisele 2.
Sellist valeinformatsiooni sa küll ei tohi levitada. Ma ei tea kust sa katla ostsid ja kes paigaldas kuid kindel see, et kogu ehitus on valesti tehtud.
Firma Cerbos on Atmos katelde tootja Eesti esindaja ja annab puugaasikateldele nende eesmärgikohasel ja nõuetekohasel paigaldamisel garantii, et katel töötab ökoloogiliselt puhtana ning on tagatud efektiivne töö. Kui katel on paigaldatud asjatundmatult, ehk mittenõuetekohaselt, siis mingit garantiist juttu olla ei saa.
Puugaasikatla tõeliste heade omaduste kohta saab informatsiooni http://www.cerbos.ee
Nii et KÜLALINE 2, teie probleem on lahendatav, kui asjatundja tuleb kohale ja vaatab üle (teeb paigldusnõuetele vastavuse ekspertiisi) miks katel ei tööta õigesti ning sinu soovil kõrvaldab ka möödalaskmised, mis muidugi on tasuline (tehakse hinnapakkumine).

Cerbos kirjutas:

Aleks kirjutas:

Aarne kirjutas: \CUT\ aga on ka puidu kuivuse suhtes nõudlikumad. Katla tüübi ja võimsuse juures, pead kindlasti ka korstna ehituse ja tõmbega arvestama.

Märga puitu ei olegi mõtet põletada, puu kuivatamine koldes nõuab aga päris palju energiat ja see energia on mahavisatud raha.

Huvitav-huvitav, puude kuivatamisel riidas on mahavisatud raha???!!!. Egas Sa ometi mõtle puude kuivatamisel kasutada elektrienergiat (idikas) Värske liikuv õhk on ju tasuta. Osta siis kuiva puud, mille relatiivne niiskus ei ületa 20%. See on iga küttepuu normaalne niiskuse suhteline sisaldus, mis on kuivanud lahtise keskkonna õhu käes varjualuses. Mõni puulikk vajab pikemaajalist kuivamist, mõni vähem. Näiteks talvel tehtud lepapuu kuivab heas vabas ventileeritavas kuuris või lihtsalt katuse all ära ühe suvega.Ja lõpuks- Aksel, ütle kõigile, millises küttekoldes saab põletada MÄRGA puud!

Ma ikka arvasin, et Cerbos esindab ikka Atmost ja on aktsepteeritav firma. Tundub aga, et siin praegu plõksib foorumis nende katlakütja, kes on ühtteist vaid kuulnud. Lugeda ta ei oska aga üldse.
Esiteks ei ole ma Aksel.
Teiseks ei rääkinud keegi puude kuivatamisest riidas vaid koldes!!! Seal on vaja kulutada energiat, et vesi aurustuks (loe: puu kuivaks), et puit saaks põleda. Energia saab tulla ainult puidust endast. Teatud niiskusepiirist alates ei ole tõepoolest võimalik märga puitu koldes põletada, kuna kuivatamine võtab rohkem energiat, kui see puu hetkel suudab välja anda.

Teadmiseks isehakanud katlameestele!
Märga puumaterjali peenestatuna puiduhakke nime all põletatakse eelkoldega küttekateldes, millede võimsused algavad juba 50 kW kuni 5 ja enam MW.
See eeldab omal või külas puiduhakkuri olemasolu, kuid kütteks kõlbab igasugune võsa ja rämpspuit, k.a. oksad
Selge see, et efektiivsemalt toimib eelkoldega katel kevadel lõigatud võsa ja okstega neid sügisel ja talvel küttes
Siiski nõuab selline kolle puidu niiskust vähemalt 25-30%, et põlemine oleks vaoshoitud ja rahulik, et suitsugaasid jõuaksid energia loovutada katla konvektiivosas ehk tuletorudes.
Hakkepuidu niiskus ei peaks olema üle 50%, toores puit on 55-60% niiskusega.
Hakkekatlad on palju kasutusel Soomes juba alates esimesest õlikriisist 70-80-ndatel
Ise käivitasin äsja Komforts tehase eelkolde-hakkekatlamaja võimsusele 4000 kW Rukal, Soome põhjaosas

Seni kuni ma oma eelmist üllitist sisse toksisin pääses Cerbosel vahepeal keegi lugemist mõistev inimene foorumisse ja kustutas nende postituse. Tore, kui firmasisene tsensuur toimib. Nii võib veel ühtteist päästa.

Aleks kirjutas:Seni kuni ma oma eelmist üllitist sisse toksisin pääses Cerbosel vahepeal keegi lugemist mõistev inimene foorumisse ja kustutas nende postituse. Tore, kui firmasisene tsensuur toimib. Nii võib veel ühtteist päästa.

joopa joo

Aleks kirjutas:Seni kuni ma oma eelmist üllitist sisse toksisin pääses Cerbosel vahepeal keegi lugemist mõistev inimene foorumisse ja kustutas nende postituse. Tore, kui firmasisene tsensuur toimib. Nii võib veel ühtteist päästa.

Vabandan kasutaja Aleks ees, postitust oli valesti tõlgendatud.

Aleks kirjutas:

Aarne kirjutas: \CUT\ aga on ka puidu kuivuse suhtes nõudlikumad. Katla tüübi ja võimsuse juures, pead kindlasti ka korstna ehituse ja tõmbega arvestama.

Märga puitu ei olegi mõtet põletada, puu kuivatamine koldes nõuab aga päris palju energiat ja see energia on mahavisatud raha.

Selge see, et märga puitu ei ole mõtet põletada, aga kes halupuudega kütavad, teavad et praktikas kukub välja nii, et alati, ei ole sul võta kuivi puid. Ma toon ühe näite: mul olid endal kuuri all, viis aastat seisnud, krõbekuivad ja kõlisevad puud. Paraku tuli möödund aasta novembris tugev horisontaal tuisk, mis iga väiksemagi pilu lund täis toppis, sinna otsa veel sula ja minu kuivadet puudest olid saanud, mõneks ajaks märjad puud. Ja ma ei ole ainuke, kellel nii läks!

Cerbos kirjutas:Kõigepealt Külalisele 2.
Sellist valeinformatsiooni sa küll ei tohi levitada. Ma ei tea kust sa katla ostsid ja kes paigaldas kuid kindel see, et kogu ehitus on valesti tehtud.
Firma Cerbos on Atmos katelde tootja Eesti esindaja ja annab puugaasikateldele nende eesmärgikohasel ja nõuetekohasel paigaldamisel garantii, et katel töötab ökoloogiliselt puhtana ning on tagatud efektiivne töö. Kui katel on paigaldatud asjatundmatult, ehk mittenõuetekohaselt, siis mingit garantiist juttu olla ei saa.
Puugaasikatla tõeliste heade omaduste kohta saab informatsiooni http://www.cerbos.ee
Nii et KÜLALINE 2, teie probleem on lahendatav, kui asjatundja tuleb kohale ja vaatab üle (teeb paigldusnõuetele vastavuse ekspertiisi) miks katel ei tööta õigesti ning sinu soovil kõrvaldab ka möödalaskmised, mis muidugi on tasuline (tehakse hinnapakkumine).

Kas nüüd kogu ehitus on valesti tehtud ei tea. Vaataks siin ainult katla ja soojussalvesti
ühendusskeemi. See mis soojussalvestist läheb maja peale jätaks siinkohal välja. Ei usu, et see saab
katla põlemist segada.

http://www.cerbos.ee lehelt valides "Katlad" lugesin, et katla paigaldamisel on oma kindlad nõuded.
Skeemis peab olema termovar, mis ei tohi katlasse tagastuvat vett lasta alla +60C ning skeemis peab
olema soojussalvesti.

Termovar 72 ja soojussalvesti on mul skeemis olemas. Maja ise on ühendatud soojussalvesti külge, st pole
katlast väljuva toru külge otse ühendatud.

Katlavesi minnes umbes 72C-ni hakkab katel kütma soojussalvestit. Üle 75C katlavesi ei lähegi, välja
arvatud kui terve soojussalvesti on põhjani umbes 75C peal ja katlasse sisenev vesi on siis sama olles
75C, ehk siis kui läheb kütmine "teisele ringile".

Katlasse tagastuva vee temperatuuri pean üle vaatama, kas on +65 kuni +95.
95C ta kindlasti pole kuna katlast väljuv vesi niipalju ei lähegi, va "teisele ringile minnes".
Maximum mis oli, oli ka sama mis katlast väljuv temp. seega mitte üle 75C.
Seega kui katlasse tagastuv vesi on alla 60C siis ei toimu õiget gaasi genereerimist ei taga katel oma
eesmärki, ei anna ettenähtud võimsust, ei tööta ökonoomselt, saastab keskkonda?
Ehk siis minu süsteemi probleem.

Et saab siis olla termovari viga?
Kas oleneb ka sellest millise temperatuuriga vett soojussalvesti alumisest torust termovari läheb?
Seda vett peaks nüüd termostaat reguleerima koos katlast tuleva veega ja andma vajaliku temperatuuriga
vett katlasse.

Palju teil kel paigaldatud termovar, on katlasse tagastuva vee temperatuur millises vahemikus?

Tere!
Palju võib põhjusi olla, miks katel korralikult ei tööta. Et probleemile kiiremini võimalikult objektiivsem lahendus saada, oleks parem, kui saadate mulle oma kontaktandmed ja ma võtaks sobival ajal Teiega ühendust. Ma töö kõrvalt ja ka peale tööd ei saa siin foorumis sageli ja pikalt olla. Püüan meeleldi Teid aidata.
5133718

No nii, tänud Teile nöuannete eest.........aga ikkagi ma pole aru saanud......mis katel see siis ainuöige oleks..............., eks ma siis viskan mündi öhku, ja vaatan, ``kus kull, kus kiri`` ..tänud.

mixer kirjutas:No nii, tänud Teile nöuannete eest.........aga ikkagi ma pole aru saanud......mis katel see siis ainuöige oleks..............., eks ma siis viskan mündi öhku, ja vaatan, ``kus kull, kus kiri`` ..tänud.

Jah, ühesõnaga pead lõpuks ise valiku tegema

Külaline kirjutas:

mixer kirjutas:No nii, tänud Teile nöuannete eest.........aga ikkagi ma pole aru saanud......mis katel see siis ainuöige oleks..............., eks ma siis viskan mündi öhku, ja vaatan, ``kus kull, kus kiri`` ..tänud.

Jah, ühesõnaga pead lõpuks ise valiku tegema

Ise valiks puugaasi katla.

Mul on umbes sama suur maja kui sul m2 tes (teema algatajale) ja minul on atmos 40kw ja akupaak nõks alla 3000 l ja ei kurda selle katla üle nii et soovitan soojalt. aga sellele mehele kelle vee temp ei lähe üle 75c ,proovi sealt termovari pealt seda vee ringluse nuppu krudida mul on ta 3nda astme peal ja läheb 80 c katlast välja kui vesi aeglasemalt ringi käib läheb 95c ni .

Kas siis 40 KW töesti toidab (kütab ) ära.........ise mötlesin min 60 KW, ja akupaak min 3000 L........mis Te arvate.........maja soojapidavus on hea

Mina läksin Cerbosesse oma numbritega ja nemad soovitasid sealt .Alati võid panna ju võimsama katla aga iseasi kas sellel mõtet on.

mixer kirjutas:Kas siis 40 KW töesti toidab (kütab ) ära.........ise mötlesin min 60 KW, ja akupaak min 3000 L........mis Te arvate.........maja soojapidavus on hea

Sellist kooslust kütad näiteks 20-lt kraadilt 70 kraadini ca 3 tundi üles. Seda juhul, kui katel töötab pidevalt 60kW võimsusega. Sama asi 40kW puhul võtab aega pea 4 ja pool tundi.
Kaua nüüd paagist maja jaoks soojust jätkub, ei oska aga nende andmete juures küll öelda.

Aleks kirjutas:

mixer kirjutas:Kas siis 40 KW töesti toidab (kütab ) ära.........ise mötlesin min 60 KW, ja akupaak min 3000 L........mis Te arvate.........maja soojapidavus on hea

Sellist kooslust kütad näiteks 20-lt kraadilt 70 kraadini ca 3 tundi üles. Seda juhul, kui katel töötab pidevalt 60kW võimsusega. Sama asi 40kW puhul võtab aega pea 4 ja pool tundi.
Kaua nüüd paagist maja jaoks soojust jätkub, ei oska aga nende andmete juures küll öelda.

Minul maja 180 m2, Atmos 40 kW, akupaak 2300 ltr, kütan akupaaki 20-lt 80-ni viis tundi vähemalt (piisab puude süütamisest ja termostaadi ventika nupu paikakeeramisest ca 20 min pärast ning kõik) ja kui kütad ühe katlatäie, peab seda tegema iga päev, kahe katlatäiega peab ülepäeva kütma, sooja tarbevett veel praegu sellega ei tooda (hiljem aga küll). Tossab kütmise algul küll, peale puude täielikku põlema hakkamist ja katla töötemperatuuri saavutamist aga ei saa arugi, et midagi korstnast tuleb, isegi puude juurdelisamise järel mitte. Puid kulub 18-20 rm kütteperioodil. Katla ja süsteemi paigaldas- ehitas Cerbos.

Bossekas2 kirjutas:Minul maja 180 m2, Atmos 40 kW, akupaak 2300 ltr, kütan akupaaki 20-lt 80-ni viis tundi vähemalt

Kuidas seda mõistma peaks, kui akupaagi lased 20`C peale jahtuda, mis siis pool päeva lased radikatesse külma vett või?

Külaline kirjutas:

Bossekas2 kirjutas:Minul maja 180 m2, Atmos 40 kW, akupaak 2300 ltr, kütan akupaaki 20-lt 80-ni viis tundi vähemalt

Kuidas seda mõistma peaks, kui akupaagi lased 20`C peale jahtuda, mis siis pool päeva lased radikatesse külma vett või?

Eks see ole ka viimame piir, kuna kütma hakata, seepärast tõin taolise temperatuuri(vahemiku).

Kui radikatesse 20C jookseb peale siis see ei tähenda veel et elamine kohe külmaks läheb ja kes see neid pumpasid ikka viitsib koguaeg klõpsutada.