Ehitusfoorum

Tegemist aeroc-majaga, kivikatus .Kivi,hingav aluskate, tuulttõkke papp , 25 cm kivivilla, niiskustõkkepaber. Ehitusjärk jõudnud sinnamaani, et lakke peaks paigaldama kipsi.Aga, mida teha ei saa on kipsi panek, kuna lihtsalt see läheb märjaks. Nüüd ei teagi, mida ette võtta, sest ei saa aru, kuidas see vesi sinna niiskustõkke paberi alla satub. Muidu ka- maja "nutab" meil-aknad jooksevad vett , isegi välisuks on seestpoolt pisarates, just siis kui õues on külm, nagu praegu.
Maja kohta veel nii palju, et maja sees on peidus suvila, milles osaliselt elame, kui see teave kuidagi oluline on.
Mees ei oska enam midagi ette võtta ja arvab, et peaks suve ootama...Mina kardan, et maja selleks ajaks lagunenud.
Maja on veel krohvimata, räästakastilauad panemata-kuigi viimasel polevat tähtsust kondentsi tekkimisel. Millest saab nii jõhker kondents tekkida ja mida sellega ette võtta ?

Kütta vaja, ventileerida (kasvõi aknaid lahti hoida, kui venti pole) ja alguses isegi võiks kasutada niiskusimurit. (uksed-aknad võivad "nutta" vist ka külmasilla tõttu ). Niiskus tekib müüridest, ilmselt majal ka kuskil betoonpõrandad jms. Mul tehti müüri- ja valamisetööd ca august-oktoober 2008 ja ma ei hakka katuslage soojustama enne suve lõppu (kuigi ilgelt tahaks ).

Ventileerinud me pole, samuti niiskusimurit kasutanud-tean, et selle masinaga tekib seda vett ikka hulgim-mehe ehitajast isa sõnutsi kasutavad nad seda tihti. Me arvasime, et meil selle maja kuivamisega nii kiire pole...
Kütame ainult neid tube, mida ise elamiseks kasutame-all kaks magamistuba ja vana suvilaosa köögina, samuti pesuruum, kütmata osas allkorrusel praegu nii 8 kraadi sooja ja üleval toas 11 kraadi.
Viimase tunni "tore" uudis on see, et alla magamistoa lakke on tekkinud veepiisad, täielik leke seega...Kui panna ülakorrusele puhur ja akent lahti hoida?-siis on tulemiks ilmselt ainult üüratu elektriarve, niiet niiskusimur, kah üks eletrisöödik

Ehitaja, kes meil praegu töötab, väidab, et soojustus on valesti-tuuletõkkeplaadi asemel on papp (selline paksem must paber), mis ei pea mingit külma kinni .
Teiseks arvab, et talade augud seinas on kehvasti kinnipandud- sinna said aeroci tükid aeroki liimiga plus vahtu ka. See viimane võib üsna nii olla küll.

See "ehitaja", kes teil töötab ei räägi arukat juttu. Külmal ajal ei tule niiskus väljast. Külmas välisõhus võib relatiivne niiskus (%) olla kõrge kuid samas absoluutne niiskus (g/m3) on madal ja kui külm välisõhk tuppa sattudes soojeneb saab kõrgest relatiivsest niiskusest madal, ehk kuiv õhk.
Samas kui kirjutate, et osades tubades on 8 ja 11 kraadi, siis on selge, et kastepunkt on seina sisepinnal ja see "nutmine" suisa loomulik.
Liigniiskuse väljasaamiseks muud rohtu pole kui kütta + ventileerida või siis kasutada niiskuseeraldajat.

omalt poolt lisaks, et tuuletõkke eesmärk ei olegi "külma kinni pidada" vaid tuult kinni pidada. kui tuul läbi ei puhu sellest, siis täidab oma funktsiooni edukalt. muus osas ütles eelkõneleja juba kõik ära.

See "Ehitaja" paistab et on järjekorde buumi ajal hakanud ehitajaks.Annab ikka sellist lollust suust välja ajada

Kindlasti on teil seinad läbi külmunud ja kulm hakkab juba sissepoole kivi jõudma jääb oodata millal seest seinad härma lähevad .selliste temperatuuride vahega on teie majas toimuv igati tavaline .
Et sellist asja vältida tuleks väljast seinad soojustada ,enne pole mõtet sees midagi teha ,vähemalt kipsiga küll mitte .

Oodake parem soojemaid ilmasi ja tuulutage maja .

Tere,


Tegelikult mul täpselt sama konstruktsiooniga maja ja probleem ka täpselt sama.
Tilgub teine korrus nii et põrandaplaat juba punnitab:(
Panin ise muidugi jubedalt puusse kui pööningu osa mingil hetkel nii umbseks ajasin et nüüd seal villa ka kergelt märg/niiske. Isegi võib öelda et puhta märg
Eile panin suure puhuri teisele korrusele ja hommikul +17 kraadi sees. Nagu parem küll. Elektriarvele ei taha muidugi mõeldagi:)
Aga.....pööningu villa ta ikka ei kuivata nii kergelt.

Minu küsimus, kas on ok, kui vean oma puhuri pööningule ja lasen tal seal toimetada. Ehk siis kui asi paremkas läheb ja kuivatama hakkab, kas siis kui ta sealt ära võtan ei tekki jälle jubedalt kondentsi (mingi vastupidine reaktsioon)?

Minu probleem on muidugi veel selles et ühel maja poolel vintskapp ja see pool eriti kipup kontentsi tekitama. Asi nii hull tegelikult et ootaks kohe siinkohal juhiseid kuidas paremat tuulutust teha jne, kuna neelukohad ju need mis väga hästi tuult ligi ei saa.
Äkki keegi suisa oleks mingi tasu ees nõus tulema kohapeale ja andma juhised mida ja kuidas teha, kuna kips ka nüüd juba olemas aga teha ei julge midagi:(


Ette tänades,

Ainult kütmine iseenesest probleemi ei lahenda. Kõrgema temperatuuri puhul lahustub õhus rohkem niiskust, kui sama õhk maha jahtub siis kondenseerub see niiskus sealt õhust jälle ümbritsevatele pindadele. Seega tuleb kütta ja samaaegselt seda niiskust eemaldada kas väljatõmbeventilatsiooniga või niiskuseraldajaga. Lisaks on lihtsalt kütmisel see oht, et see niiskus liigub välispiiretesse ja kondenseerub seal (näit märgab soojustusvilla) seega soovitav tekitada mõõdukas alarõhk.
Üldiselt on sellised niiskusprobleemid tänapäevase kiire ehitustempo juures küllalt tavalised, konstruktsioonidest ei jõua liigniiskus välja kuivada kui juba suletakse tihedalt kõik välispiirded ja kuhu see niiskus sealt peakski pääsema

Teinekülaline kirjutas:Ainult kütmine iseenesest probleemi ei lahenda. Kõrgema temperatuuri puhul lahustub õhus rohkem niiskust, kui sama õhk maha jahtub siis kondenseerub see niiskus sealt õhust jälle ümbritsevatele pindadele. Seega tuleb kütta ja samaaegselt seda niiskust eemaldada kas väljatõmbeventilatsiooniga või niiskuseraldajaga. Lisaks on lihtsalt kütmisel see oht, et see niiskus liigub välispiiretesse ja kondenseerub seal (näit märgab soojustusvilla) seega soovitav tekitada mõõdukas alarõhk.
Üldiselt on sellised niiskusprobleemid tänapäevase kiire ehitustempo juures küllalt tavalised, konstruktsioonidest ei jõua liigniiskus välja kuivada kui juba suletakse tihedalt kõik välispiirded ja kuhu see niiskus sealt peakski pääsema

Hmm...
aga mis sa arvad kas tuulutus avad põõningul igas kõljes on piisavad (otstes), või vaja hädapäraselt misngid ajutised suuremad avad teha et niiskus välja kütta?

Lihtsalt niisama lambist ei või ja ? Käega tuulutusava eest katsudes kas mingit õhuliikumist on tunda? Iseenesest on maja üks suur korsten kus sees on kõrgem temperatuur kui väljas ja see tekitab loomuliku ventilatsiooni - alt piludest avadest jms õhk sisse ja ülalt tuulutusavadest välja; kas piisav, hm, hea küsimus. Teoreetiliselt võib ju välja arvutada, kuipalju niiskust niimoodi välja liigub aga kes ütleb palju on paras.

PS Kütma peaks vähemalt niipalju, et kastepunk jääks seina sisse st seinte sisepinna temperatuur üle ca 11-12 kraadi, et seinad ei märguks

Tuulutusavade eest katsudes nagu tuuletõmmed tunda on küll. Siiki nagu ütlesin suutsin alguses kõik kole ummuksisse ajada ja nüüd pööning jube märg.
Lihtsalt tahan seda kuidagi kuivatama hakata.

Et siis kas puhuri panek sinna on rohkem abiks või teeb häda?

Puhur abiks ikka !

Aeroci kodulehel on lugeda, et seinte tasakaalulise niiskuse saavutamine võtab aega peale kütmsie alustamist ja soovitatakse esimene talv üldse niisama üle elada. Ja see mainitud tuuletõkkepapp seinas, kas see laseb üldse veel välja liikuda piiretest välisõhku?