Ehitusfoorum

Tere mul on selline küsimus,et vundament on umbes 3m sü�vusel ja laseb pinnasvee läb�Mida soovitaksite teha,et seda vett pidavaks saada.Mina ise arvan et tuleb 3m lahti kaevata ja sokkel uuesti valada

soklivalamisest vist kasu pole, kui põhjast ikka läbi laseb..

mingid mega hüpper-supper hüdrod vast ikka olemas, millega seestpoolt ehk teha annab

Seestpoolt? Pole kuulnud, et sellist lahendust (toimivat) kasutatakse

Endal oli sama probleem keldriga, pinnavesi jooksis märjemal perioodil sisse. Tegemist on 80 aastatel ehitatud majaga.
Kaevasin väljast lahti. Kuskil 1.4 meetrit sai betoon võõbatud hüdroga (samas ka kohe soojustasin+krohv selga) ja paigaldasin ümber maja "salaoja" ehk drenaasi. Peale seda pole probleeme olnud. NB! Ka katuselt jooksev vihmavesi oleks hea juhtida mujale.

On see siis kindel, et 3 meetri sügavusel just pinnasvesi tüli valmistab.

Lahti võid muidugi kaevata ja vundamendi seina hüdroga katta, aga seda krohvida küll seal maa all ei tasu Kui siis hüdro alla, et siledamat pinda sellele saada.

taastaja

Pidasin silmas ikka sokli soojustust ja krohvi.

Külaline kirjutas:On see siis kindel, et 3 meetri sügavusel just pinnasvesi tüli valmistab.

Lahti võid muidugi kaevata ja vundamendi seina hüdroga katta, aga seda krohvida küll seal maa all ei tasu Kui siis hüdro alla, et siledamat pinda sellele saada.

taastaja

tegu ei oe jah just põhjast aga 1,50 pealt laseb ta vett läbi ja maja on ehitatud maakividest

Eestikinnisvara kirjutas:Seestpoolt? Pole kuulnud, et sellist lahendust (toimivat) kasutatakse

Endal oli sama probleem keldriga, pinnavesi jooksis märjemal perioodil sisse. Tegemist on 80 aastatel ehitatud majaga.
Kaevasin väljast lahti. Kuskil 1.4 meetrit sai betoon võõbatud hüdroga (samas ka kohe soojustasin+krohv selga) ja paigaldasin ümber maja "salaoja" ehk drenaasi. Peale seda pole probleeme olnud. NB! Ka katuselt jooksev vihmavesi oleks hea juhtida mujale.

Seda ma ka tahtin teha aga mul oli mõistusest jäi väheke ja mõtlesin nõu küsida.Ei tahaks nagu krohvi selga panna kuna maja on tehtud maakividest,aga teisest küljest võiks ju sokkel olla krohvitud

Otsi sellist firmat nagu Langeproon OÜ, vaata kataloogist või küsi. Xypex sarja tooteid olen ise kasutanud raudbetoonkaevude veetihedaks tegemisel aitab aga kallis on.

riivo28@mail.ee kirjutas:

Eestikinnisvara kirjutas:Seestpoolt? Pole kuulnud, et sellist lahendust (toimivat) kasutatakse

Endal oli sama probleem keldriga, pinnavesi jooksis märjemal perioodil sisse. Tegemist on 80 aastatel ehitatud majaga.
Kaevasin väljast lahti. Kuskil 1.4 meetrit sai betoon võõbatud hüdroga (samas ka kohe soojustasin+krohv selga) ja paigaldasin ümber maja "salaoja" ehk drenaasi. Peale seda pole probleeme olnud. NB! Ka katuselt jooksev vihmavesi oleks hea juhtida mujale.

Seda ma ka tahtin teha aga mul oli mõistusest jäi väheke ja mõtlesin nõu küsida.Ei tahaks nagu krohvi selga panna kuna maja on tehtud maakividest,aga teisest küljest võiks ju sokkel olla krohvitud

Seda, ega sokli krohvimine pinnasevee sissejooksu ei peata. Kinnisvara on sulle sihukese jutu valmis kirjutanud, et vaevalt ta ise ka aru saab, mis kirjas!
Tegu siis päris vana majaga? Sel või siis olla ümber maja juba kindlad uurded mida mööda sadevesi kergelt läbi saab. Siis pole ilmselt veerenne või seda vett ei juhita küllalt kaugele seinast. Võimalik, et vundamendi ümbruse lahti kaevamine ja uuesti tihendamine annab tulemusi. Juba vanasti pandi sinna vundamendi äärde paksem savikiht kaldega majast eemale, et sadevett eemale juhtida. Kui pinnas on kergem, siis imbub probleemideta pinnasesse. ...ja see sokli krohvimine maakivi majal või olla ka probleemne, kui niiskus ei saa endistviisi sealt enam eemalduda. Proovida ju või ...ega muidu teada ei saa.

taastaja

Külaline kirjutas:

riivo28@mail.ee kirjutas:

Eestikinnisvara kirjutas:Seestpoolt? Pole kuulnud, et sellist lahendust (toimivat) kasutatakse

Endal oli sama probleem keldriga, pinnavesi jooksis märjemal perioodil sisse. Tegemist on 80 aastatel ehitatud majaga.
Kaevasin väljast lahti. Kuskil 1.4 meetrit sai betoon võõbatud hüdroga (samas ka kohe soojustasin+krohv selga) ja paigaldasin ümber maja "salaoja" ehk drenaasi. Peale seda pole probleeme olnud. NB! Ka katuselt jooksev vihmavesi oleks hea juhtida mujale.

Seda ma ka tahtin teha aga mul oli mõistusest jäi väheke ja mõtlesin nõu küsida.Ei tahaks nagu krohvi selga panna kuna maja on tehtud maakividest,aga teisest küljest võiks ju sokkel olla krohvitud

Seda, ega sokli krohvimine pinnasevee sissejooksu ei peata. Kinnisvara on sulle sihukese jutu valmis kirjutanud, et vaevalt ta ise ka aru saab, mis kirjas!
Tegu siis päris vana majaga? Sel või siis olla ümber maja juba kindlad uurded mida mööda sadevesi kergelt läbi saab. Siis pole ilmselt veerenne või seda vett ei juhita küllalt kaugele seinast. Võimalik, et vundamendi ümbruse lahti kaevamine ja uuesti tihendamine annab tulemusi. Juba vanasti pandi sinna vundamendi äärde paksem savikiht kaldega majast eemale, et sadevett eemale juhtida. Kui pinnas on kergem, siis imbub probleemideta pinnasesse. ...ja see sokli krohvimine maakivi majal või olla ka probleemne, kui niiskus ei saa endistviisi sealt enam eemalduda. Proovida ju või ...ega muidu teada ei saa.

taastaja

Ja mida mida siis ütelsin? Loomulikult ei aita ainult sokli krohvimine mitte midagi ja sellest sai teemaalgataja aru küll. Sina TAASTAJA võid mässata saviga ja joonistada oma pinnasekontuure, meil UUEL ajal on ( kasvõi vana ehitise paranadamiseks) õnneks välja mõeldud hüdrosilatsioonimaterjalid ja drenaasimise võimalused, millest ka rääkisin.
Kui omal pea ei suuda mõelda,siis pole mõtet kohe isiklikuks minna.

Kinnisvara kirjutas:
Ja mida mida siis ütelsin? Loomulikult ei aita ainult sokli krohvimine mitte midagi ja sellest sai teemaalgataja aru küll. Sina TAASTAJA võid mässata saviga ja joonistada oma pinnasekontuure, meil UUEL ajal on ( kasvõi vana ehitise paranadamiseks) õnneks välja mõeldud hüdrosilatsioonimaterjalid ja drenaasimise võimalused, millest ka rääkisin.
Kui omal pea ei suuda mõelda,siis pole mõtet kohe isiklikuks minna.






No eks minu pea suuda igasugu asju välja mõelda, aga kui keegi kogenud ehitaja hakkab iseehitajatele segast panema, siis ei saa mitte "vaiki olla" Kogemuste kohapealt oled seda ise enda kohta väitnud ja ei tohiks nagu isiklikuks minemise alla jälle minna. On siis kõik asjad isiklikuks minemised, kui mu tume pea kirjeldustest eriti hästi aru ei saa? Nimelt küsija uuris vundamendi lahti kaevamise kogemusi. Keegi siis jutustas, et kaevas ka lahti ja määris hüdrot seinale ja kohe soojustas+ krohvis! Pärast tuli välja, et kirjeldas hoopis soklit....siit hakkabki minule segane lugu: mille kuramuse pärast oli vaja seda sokli välimist pinda siis ka hüdoisolatsiooniga veel üle katta? Kas see ongi see õnn, et saab valimatult, meil UUEL ajal välja mõeldud, hüdroisolasiooni igale poole peale kanda.

Ega ma sinu ja enda pärast muretse, aga seda või tõena pruukida väga paljud iseehitajad ja millised hädad nende vanu maju siis kimbutama hakkavad peaksid juba teadma või ikka.... ei tea veel ...?

taastaja

Kui aega saan saadan sulle spetsiaalselt pildid. Sa ajad suhteliselt segast juttu.

Keldri lagi on kuskil 50cm pinnasest kõrgemal. Kaevasin ca. 1.5m sügavuselt ümber maja vundamendi lahti (rohkemaks ei olnud viitsimist ). Tõmbasin hüdroga üle kogu pinna. Peale lõin soojustuse (ulatub kuskil 50cm siis pinnasesse) ning maapinnast üles jääva osa krohvisin.
Järgmisena paigaldasin seinast ca.90cm kaugusele ümber maja kuivendusdrenaasi ja juhtisin kogujasse.

?

Mul u sama mure. Kas sinu poolt tehtu aitas.